Ülevaade
Euroala majandus taastus 2024. aasta alguses ulatuslikumalt, kui EKP ekspertide 2024. aasta märtsi ettevaates prognoositi. Seda hoogustasid netokaubandus ja kodumajapidamiste suurenenud kulutused. Laekunud andmed näitavad, et lähiajal jätkub kasv varem eeldatust kiiremas tempos. Reaalne kasutatav tulu peaks jõulise palgakasvu, järk-järgult suureneva kindlustunde ja kaubandustingimuste paranemise toel jätkuvalt suurenema, tuues 2024. aastal kaasa tarbimisest tingitud elavnemise. Netokaubanduse hoogustumisest tulenenud positiivne mõju aasta alguses kajastab osaliselt volatiilsust, mis järgnes ajutisele langusele 2023. aasta lõpus. Välisnõudlus peaks siiski endiselt suurenema, toetades euroala ekspordi kasvu. Keskpikas perspektiivis peaks rahapoliitika varasema karmistamise negatiivne mõju vähehaaval taanduma ning aktiivsust peaks toetama rahastamistingimuste eeldatav leevenemine kooskõlas turgude ootustega intressimäärade edasise arengu suhtes. Kasvu soodustab ka vastupidav tööturg, kusjuures töötuse määr langeb ettevaateperioodi hilisemas etapis rekordiliselt madalale tasemele. Sedamööda, kuidas viimasel ajal tööviljakuse kasvu aeglustanud mõned tsüklilised tegurid taanduvad, peaks tööviljakus ettevaateperioodil suurenema. Üldjoontes eeldatakse, et keskmine aastane SKP reaalkasv on 2024. aastal 0,9% ning hoogustub 2025. aastal 1,4%ni ja 2026. aastal 1,6%ni. 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet korrigeeritud 2024. aastaks ülespoole. Selle põhjuseks on aasta alguses valitsenud oodatust positiivsemad suundumused ja laekunud andmete paranemine. 2025. aasta SKP kasvuprognoosi on veidi allapoole korrigeeritud, 2026. aasta prognoos jääb aga samaks.[1]
Koguinflatsioon peaks lähiajal püsima üldjoontes tavapärases vahemikus, aeglustuma seejärel veelgi ja jõudma 2025. aasta jooksul eesmärgiks seatud taseme lähedale. See kajastab kulusurve leevenemist (muu hulgas tulenevalt tööhõivest) ja rahapoliitika varasema karmistamise viitajaga mõju, mis kandub vähehaaval üle tarbijahindadesse. Koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) peaks ülejäänud 2024. aasta jooksul olema baasefektide ja kõrgemate energiatoormehindade toimel mõnevõrra volatiilne. Võttes arvesse turuootuseid nafta- ja gaasihindade edasiste suundumuste osas ning kliimamuutustega seotud kavandatavaid eelarvemeetmeid, peaks energiahindade inflatsioon püsima keskpikas vaates madalal positiivsel tasemel. Viimastes kvartalites on toiduainehindade inflatsioon märgatavalt aeglustunud, sest voogsurve on leevenenud ning energia- ja toidutoormehinnad madalamad. Edaspidi peaks toiduainehindade inflatsioon kõikuma praeguse taseme lähedal ja hakkama alates 2025. aasta lõpust veelgi aeglustuma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsib tõenäoliselt valdava osa ettevaateperioodi jooksul koguinflatsioonist kiirem, kuid peaks siiski jätkuvalt aeglustuma, ehkki mõõdukas tempos ning peamiselt 2025. ja 2026. aastal. Selles prognoosis on kesksel kohal nominaalpalkade kasvu eeldatav järkjärguline pidurdumine algselt ikka veel kõrgelt tasemelt, kuna inflatsioonihüvitistest tingitud tõusumõju pingelisel tööturul taandub. Tööjõukulude surve vähenemist peaks toetama tööviljakuse kasvu eeldatav taastumine. Kasumikasv peaks aeglustuma ja osaliselt leevendama tööjõukulude mõju ülekandumist hindadesse, seda eelkõige 2024. aastal. Kokkuvõttes peaks aasta keskmine ÜTHI-koguinflatsioon aeglustuma 5,4%-lt 2023. aastal 2,5%-le 2024. aastal, 2,2%-le 2025. aastal ja 1,9%-le 2026. aastal. 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See on peamiselt tingitud kõrgematest energiatoormehindadest ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) oodatust mõnevõrra kõrgematest näitajatest. Ühtlasi peaks tööjõukulude surve kiirema palgakasvu ja tööviljakuse kasvu veidi vaoshoituma väljavaate mõjul olema mõnevõrra tugevam. Nii koguinflatsiooni kui ka ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) väljavaade 2026. aastaks püsib muutumatuna.
Tabel 1
Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid
(aastane muutus protsentides; korrigeerimine protsendipunktides)
| Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Reaalne SKP | 0,6 | 0,9 | 1,4 | 1,6 | 0,1 | 0,3 | -0,1 | 0,0 |
ÜTHI | 5,4 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 0,0 | 0,2 | 0,2 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,8 | 2,2 | 2,0 | 0,0 | 0,2 | 0,1 | 0,0 |
Märkus. Reaalse SKP andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud keskmised aastanäitajad. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1 Rahvusvaheline keskkond
Üleilmne majandusaktiivsus näitab paranemise märke, ehkki kasvu pärssivad tegurid püsivad. Laekunud andmed üleilmse (v.a euroala) majandusaktiivsuse kohta kinnitavad, et see on alates aasta algusest väga tasapisi paranenud, ning tõendatavad andmed on üha enam kooskõlas pehmetest andmetest saadud positiivsete märkidega.[2] Siiski püsivad endiselt üleilmset kasvu pärssivad tegurid, sealhulgas tööturu järkjärguline jahenemine, nominaalpalkade kasvu jätkuv aeglustumine ja ülemääraste säästude vähenemine arenenud riikides. Kasvu pidurdavad endiselt ka varasem rahapoliitika karmistamine ja geopoliitiliste pingete tõttu suurenenud majanduslik ebakindlus. Hiinas on tarbimiskulutused raskustes oleva eluasemekinnisvarasektori taustal jätkuvalt tagasihoidlikud, kuid majanduskasvu toetavad töötlev tööstus ja eksport. Üleilmse majanduskasvu väljavaade püsib 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes muutumatuna; 2024. ja 2025. aastal oodatakse 3,3% ning 2026. aastal 3,2% kasvu, mis on veidi aeglasem kui viimasel kümnendil. (vt tabel 2).
Tabel 2
(aastane muutus protsentides; korrigeerimine protsendipunktides)
| Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
SKP reaalkasv (v.a euroala) | 3,5 | 3,3 | 3,3 | 3,2 | 0,0 | -0,1 | 0,1 | 0,0 |
Maailmakaubandus (v.a euroala)1) | 1,0 | 2,6 | 3,3 | 3,3 | -0,2 | -0,2 | 0,2 | 0,1 |
Euroala välisnõudlus2) | 0,8 | 2,1 | 3,4 | 3,3 | 0,2 | -0,3 | 0,3 | 0,1 |
Üleilmne tarbijahinnaindeks (v.a euroala) | 5,0 | 4,2 | 3,3 | 2,9 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,1 |
Konkurentide ekspordihinnad omavääringus3) | -1,3 | 2,1 | 2,8 | 2,6 | -0,6 | -0,4 | 0,1 | 0,0 |
Märkus. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Arvutatakse impordi kaalutud keskmisena.
2) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite impordi kaalutud keskmisena.
3) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite ekspordi deflaatori kaalutud keskmisena.
Maailmakaubandus (v.a euroala) peaks sel aastal elavnema ja seejärel kasvama rohkem kooskõlas üleilmse aktiivsusega. Pärast maailmakaubanduse loiu arengu perioodi 2023. aastal ja pandeemiajärgset nõudluse tagasipöördumist kaupadelt teenustele kinnitavad laekunud andmed, et maailmakaubandus jätkab kindlalt taastumist ja Punase mere piirkonna kaubaveohäirete mõju on endiselt piiratud. Üleilmne import peaks kasvama 2024. aastal 2,6% ning hoogustuma 2025. ja 2026. aastal 3,3%ni, mis on eelmise ettevaatega võrreldes väike muutus. Euroala välisnõudlus peaks tänavu taastuma aeglasemas tempos, kasvades 2,1%. See kajastab suuresti mõne euroala peamise kaubanduspartneri – nagu Ühendkuningriik ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid – loiumat importi 2023. aasta teisel poolel ja 2024. aasta esimeses kvartalis. Kuna euroala välisnõudluse kvartalikasvu dünaamika ettevaateperioodil on võrreldav üleilmse impordi omaga, siis peaks euroala välisnõudlus kasvama 2025. aastal 3,4% ja 2026. aastal 3,3%.
Inflatsioon peaks üleilmsel tasandil ettevaateperioodil aeglustuma. Suuremate arenenud ja areneva majandusega riikide tarbijahinnaindeksi koguinflatsiooni koondnäitaja peaks 2024. aastal alanema 4,2%ni, 2025. aastal 3,3%ni ja 2026. aastal 2,9%ni. Selle põhjuseks on varasemate tarnešokkide ja rahapoliitika piirava kursi mõju taandumine. Ehkki see väljavaade on üldjoontes võrreldav märtsi ettevaatega, on Ameerika Ühendriikide inflatsiooni 2024. aasta prognoosi korrigeeritud esimese kvartali eeldatust kõrgemate näitajate tõttu mõnevõrra ülespoole. Hiinas püsib tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon loiu sisenõudluse taustal tagasihoidlik ja peaks ettevaateperioodi jooksul järk-järgult kiirenema. Euroala konkurentide ekspordihindade kasv riikide vääringutes ja aasta arvestuses peaks muutuma käesoleval aastal positiivseks ja püsima ülejäänud ettevaateperioodi jooksul hinnangulise pikaajalise keskmise lähedal. 2024. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine võrreldes märtsi ettevaatega kajastab oodatust nõrgemaid ekspordihindade inflatsiooni näitajaid, mis kaaluvad üles praeguse ettevaate kõrgemate toormehindade eelduste mõju.
Infokast 1
Tehnilised eeldused
2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes hõlmavad tehniliste eelduste peamised muutused kõrgemaid toormehindu, tugevamat euro efektiivset vahetuskurssi (mis on USA dollari suhtes siiski pisut nõrgem) ja veidi kõrgemaid lühiajalisi intressimäärasid. Futuurihindadel põhinevaid energiahindade eeldusi on korrigeeritud ülespoole (aastatel 2024–2026 keskmiselt 4% võrra nafta ja 5% võrra gaasi puhul). Futuurihindadel põhinevad naftahinna eeldused on endiselt langussuunalised, kahanedes 2024.–2026. aastal ligikaudu 10%, samal ajal kui gaasihinnad peaksid 2025. aastal esmalt tõusma, enne kui langevad taas 2024. aasta taseme lähedale. Kokkuvõttes peaksid energiahinnad olema 2026. aasta lõpus ligikaudu 30% kõrgemad kui 2021. aasta alguses. CO2 heitkoguste saastekvootide hinnad ELi heitkogustega kauplemise süsteemis on tõusnud (aastatel 2024–2026 keskmiselt ligikaudu 17%). Toormehindu (v.a energia) on märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud, tingituna kõrgematest rahvusvahelistest toidutoorme (eriti kakao ja kohvi) hindadest. Euro on USA dollari suhtes pisut odavnenud (0,3%), kajastades USA majanduse jätkuvat tugevust ja USA Föderaalreservi rahapoliitika komitee intressimäärade arengu ootuste ülespoole korrigeerimist. Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss on siiski kallinenud (0,9%), tingituna muutustest Jaapani jeeni, Šveitsi frangi, Rootsi krooni ja vähemal määral naelsterlingi suhtes. Kuigi EURIBORi forvardkõvera kalle püsib tugevalt negatiivne, on lühiajaliste intressimäärade eeldusi mõnevõrra ülespoole korrigeeritud. Pikaajaliste intressimäärade eeldatav areng on üldjoontes sama.
Tabel
| Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Toormehinnad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
Naftahind (USD barreli kohta) | 83,7 | 83,8 | 78,0 | 74,5 | 0,0 | 5,1 | 4,1 | 3,1 |
Maagaasi hind (eurot MWh kohta) | 40,6 | 30,8 | 35,4 | 29,9 | 0,0 | 2,8 | 10,4 | 1,3 |
Elektrienergia hulgihinnad (eurot MWh kohta) | 103,5 | 73,0 | 87,7 | 72,8 | 0,6 | -1,9 | 12,0 | 2,1 |
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi LHÜd (eurodes tonni kohta) | 83,7 | 66,1 | 71,1 | 73,6 | 0,0 | 12,8 | 18,5 | 19,0 |
Muu toorme (v.a energia) hinnad (USD; aastane muutus protsentides) | -12,5 | 11,4 | 3,9 | 0,9 | 0,0 | 10,8 | 1,9 | 0,8 |
Vahetuskursid: | ||||||||
USD/EUR vahetuskurss | 1,08 | 1,08 | 1,08 | 1,08 | 0,0 | -0,2 | -0,3 | -0,3 |
Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (EER41; I kv 1999 = 100) | 121,8 | 124,0 | 124,2 | 124,2 | 0,0 | 0,7 | 0,9 | 0,9 |
Finantseeldused: | ||||||||
Kolme kuu EURIBOR (protsendina aasta kohta) | 3,4 | 3,6 | 2,8 | 2,5 | 0,0 | 0,2 | 0,4 | 0,1 |
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus (protsendina aasta kohta) | 3,1 | 2,9 | 3,0 | 3,0 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | -0,1 |
Märkus. Tehnilised eeldused euroala intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 15. mai 2024. Eeldused lühiajaliste intressimäärade kohta põhinevad turgude ootustel kolme kuu EURIBORi suhtes, mis tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Eeldused euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsete intressimäärade kohta põhinevad riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade keskmisel tootlusel, mis on kaalutud SKP aastakasvu näitajatega. Vajalike andmete olemasolu korral on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsed tootlused määratletud kümneaastaste võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud vastavatest riigipõhistest tulukõveratest tuletatud forvardnominaaltootlusega eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga. Teiste riikide puhul on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tootlused määratletud kümneaastase tähtajaga võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud euroala riskivabade pikaajaliste intressimäärade tehnilisele eeldusele lisatud konstantse tootluse vahega (eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga). Rahvusvaheliste toormehindade areng on tuletatud eelduste koostamise lõppkuupäeval lõppenud kümne tööpäevase perioodi jooksul toimunud futuuriturgude arengust. Naftahind viitab Brenti toornafta hetke- ja futuurihindadele. Gaasihinnad viitavad Madalmaade gaasibörsi (TTF) gaasi hetke- ja futuurihindadele. Elektrienergia hulgihinnad viitavad euroala viie suurima riigi keskmisele hetke- ja futuurihinnale. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide „sünteetiline” tulevikuhind on tuletatud kahe lähima Euroopa energiabörsi saastekvootide futuuride kuu lõpu lineaarselt interpoleeritud väärtusena. Seejärel on leitud saastekvootide futuuride keskmised kuuhinnad, et tuletada aastasele sagedusele vastav väärtus. Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Korrigeerimised on väljendatud järgmiselt: tasemete puhul protsentides, kasvumäärade puhul protsendipunktides ja finantseelduste puhul protsentides aasta kohta.
2 Reaalmajandus
Euroala majandusaktiivsus taastus 2024. aasta esimeses kvartalis osaliselt ajutiste tegurite mõjul (vt joonis 1).[3] Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli kvartalikasv selle aasta esimeses kvartalis 0,3%. See oli märtsi ettevaates prognoositust 0,2 protsendipunkti võrra suurem, kuid 2023. aasta neljanda kvartali näitajat korrigeeriti 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. Esimese kvartali oodatust positiivsem näitaja oli tõenäoliselt seotud netokaubanduse hoogustumisega pärast ajutist aeglustumist 2023. aasta neljandas kvartalis. Ebatavaliselt pehme talv toetas mõnes riigis ajutiselt ka eluasemeinvesteeringuid. Sektorite lõikes lisandväärtus 2024. aasta esimeses kvartalis tööstussektoris tõenäoliselt vähenes, kuid teenindussektoris suurenes.
Joonis 1
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)
Märkus. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Väärtusvahemikud põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et SKP reaalkasvu tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
SKP reaalkasv peaks 2024. aastal kodumajapidamiste sissetulekute ja välisnõudluse suurenemise ning ettevõtlusinvesteeringute mõningase elavnemise toel veelgi hoogustuma. Reaalse kasutatava tulu jätkuv kasv peaks toetama eratarbimist, millest peaks alates teisest kvartalist saama kasvu peamine vedaja. Muutused kuistes näitajates – nagu tarbijate kindlustunde järkjärguline suurenemine, ostujuhtide indeksi teenindussektori ja uute tellimuste näitajate jätkuv paranemine kuni maikuuni ning jaemüügimahtude kasv märtsis – on kooskõlas kodumajapidamiste kulutuste taastumisega. Reaalpalga jõuline kasv pingelise tööturu tingimustes peaks kindlustunde eeldatava taastumise toel suurendama aasta jooksul kodumajapidamiste ostujõudu. Ettevõtlusinvesteeringud peaksid 2024. aastal püsima aasta keskmises arvestuses üldjoontes muutumatuna ning aasta jooksul mõningal määral elavnema, kajastades peamiselt varasema rahapoliitika karmistamise kahanevat, kuid endiselt tuntavat pärssivat mõju. Samal ajal toetab ettevõtlusinvesteeringuid sise- ja välisnõudluse taastumine, kusjuures välisnõudlus hoogustab ka ekspordi kasvu. Pärast märkimisväärset negatiivset mõju aastavahetusel peaks ka varude tsükli normaliseerumine avaldama eelduste kohaselt 2024. aasta teisel poolel kasvule neutraalset mõju. Peale selle peaks euroala SKP reaalkasvu lühiajalist väljavaadet tunduvalt parandama Iirimaal tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete tegevuse mõju, mis oli 2023. aastal negatiivne.
Keskpika aja jooksul toetavad SKP reaalkasvu reaalsete sissetulekute suurenemine, tugevnev välisnõudlus ja rahapoliitika karmistamise kahanev mõju. Rahapoliitika karmistamise mõju avaldub eelduste kohaselt kõige tugevamini 2024. aastal, hoolimata sellest, et turgudel oodatakse intressimäärade alandamist. Alates 2022. aastast kiire inflatsiooni ja energiahindadega seoses võetud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamine avaldab kasvule aastatel 2024–2026 üldkokkuvõttes vähest negatiivset mõju. Samal ajal mõjutavad SKP kasvu positiivselt valitsemissektori tarbimine ja investeeringud.
Rahastamistingimused, eeskätt intressimäärade kõrge tase, peaksid avaldama kasvule jätkuvalt tugevat negatiivset mõju, kuid ettevaateperioodi jooksul see taandub. Alates 2021. aasta detsembrist võetud rahapoliitikameetmete toime kandub jätkuvalt reaalmajandusse, mõjutades eelkõige 2024. aasta kasvuväljavaadet.[4] Intressimäärade edasise arenguga seotud turuootuste põhjal (vt infokast 1) eeldatakse, et 2024. aastal hakkab rahapoliitika negatiivne mõju majanduskasvule vähehaaval taanduma. See koos alates 2022. aasta lõpust täheldatud laenutingimuste karmistamise negatiivse mõju kahanemisega toetab majanduse elavnemist.
2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2024. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. 2026. aasta prognoos jääb samaks (vt tabel 3 ja joonis 2 ). 2024. aasta prognoosi korrigeerimine kajastab netokaubandusest ja mõne ettevaatava uuringunäitaja paranemisest tingitud oodatust positiivsemaid näitajaid aasta esimeses kvartalis, tasakaalustades 2023. aasta neljanda kvartali aeglasema kasvu mõnevõrra negatiivsemat siirdemõju. 2025. aasta prognoosi vähesel määral allapoole korrigeerimine on seotud eeskätt valitsussektori tarbimise allapoole korrigeerimisega rangema eelarvepoliitika kontekstis.
Joonis 2
Euroala reaalse SKP kasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks
a) Eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta juuni ettevaade | b) Korrigeerimised võrreldes EKP ekspertide 2024. aasta märtsi ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (korrigeerimised: protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Vertikaalsed jooned tähistavad ettevaateperioodi algust.
Mis puudutab reaalse SKP komponente, siis peaks majanduskasvu peamiseks tõukejõuks olema reaalne eratarbimine, mida toetab reaalsete sissetulekute jõuline kasv seoses palgakasvu ja aeglustuva inflatsiooniga, hoolimata suhteliselt kõrgest säästumäärast. Eratarbimine peaks 2024. aasta jooksul järk-järgult elavnema ja selle aastakasv peaks 2025. ja 2026. aastal olema vahemikus 1,6%–1,7%, ületades märkimisväärselt pandeemiaeelse keskmise (1,2%). Tarbimise taastumist toetab reaalse kasutatava tulu suurenemine, mis tuleneb peamiselt hoogsast palgakasvust ja arvestatavatest töötuluvälistest sissetulekutest (s.t füüsilisest isikust ettevõtjana ja finantsvaradelt teenitud tulu). Säästumäär püsib lähiajal suhteliselt kõrge. See on kooskõlas sagedasti kogutavate pehmete andmetega tulevaste säästmisplaanide kohta, ikka veel suure, kuid väheneva majandusliku ebakindlusega, kõrgete intressimääradega ja laenuvõimaluste karmistumisega. Lisaks toetab säästumäära ka edaspidi tavapäraselt vähene kalduvus kasutada tarbimiseks töötuluväliseid sissetulekuid. Keskpika aja jooksul peaks reaalsete sissetulekute kasv seoses reaalpalkade järelejõudmise järkjärgulise aeglustumisega pidurduma, kuid seda peaks suurel määral tasakaalustama säästumäära langus. Kuna ebakindlus ja inflatsioonisurve peaksid veelgi taanduma ja tarbimiskäitumine vähehaaval normaliseeruma, peaks säästumäär hakkama alates 2024. aasta lõpust langema. Ettevaateperioodil püsib see eelduste kohaselt siiski pandeemiaeelsest keskmisest kõrgemal, sest kõrgemad intressimäärad motiveerivad tõenäoliselt jätkuvalt kodumajapidamisi säästma. Lisaks sellele peaks eratarbimise taastumist toetama ka jõukuse mõju.
Eluasemeinvesteeringud peaksid 2024. aastal veelgi kahanema ja tasapisi taastuma 2025. aasta jooksul sedamööda, kuidas rahastamistingimuste karmistumise negatiivne mõju järk-järgult leeveneb ja kodumajapidamiste sissetulekud jõuliselt edasi kasvavad. Kolm kvartalit järjest kahanenud eluasemeinvesteeringud hakkasid 2024. aasta esimeses kvartalis tavatult pehme talve toel eelkõige Saksamaal tõenäoliselt uuesti kasvama. Kuna see erakordne mõju on taandumas ja eluasemenõudlus püsib väike (mida süvendab märkimisväärse maksusoodustuse lõppemine Itaalias), hakkavad eluasemeinvesteeringud 2024. aasta teises kvartalis eelduste kohaselt taas vähenema. Arvestades aga hüpoteeklaenude intressimäärade varasema tõusu mõju leevenemist, eluasemehindade taastumist ja kodumajapidamiste sissetulekute jõulist kasvu, peaksid eluasemeinvesteeringud alates 2025. aasta keskpaigast taas elavnema. Kokkuvõttes väheneb eluasemeinvesteeringute maht märkimisväärselt veelgi 2024. aastal ja mõningal määral ka 2025. aastal ning hakkab eelduste kohaselt aasta arvestuses uuesti kasvama 2026. aastal (esimest korda pärast 2022. aastat).
Ettevõtlusinvesteeringud peaksid nõudluse paranemise, ebasoodsate rahastamistingimuste pärssiva mõju taandumise, ELi taasterahastu vahendite kaasamise ning rohe- ja digiinvesteeringute suurenemise toel lähikvartalites elavnema. Euroala ettevõtlusinvesteeringud (v.a Iirimaa intellektuaalomandiõigustega seotud volatiilsed tooted) vähenesid 2023. aasta teisel poolel märkimisväärselt, tingituna kindlustunde vähenemisest, varem kuhjunud tellimuste täitmisest, väiksematest sisemistest rahastamispuhvritest ja rangematest rahastamistingimustest. Investeeringud taastuvad prognoosi kohaselt alates 2024. aasta algusest kooskõlas eeldatavalt tugevneva sise- ja välisnõudlusega. Taastumisele aitavad kaasa toetav mõju ELi taasterahastu vahendite kaasamisest (mis on mõnes riigis edasi lükatud ettevaateperioodi lõppu) ja erasektori jätkuvad jõupingutused rohe- ja digiinvesteeringute suurendamiseks, aga ka ebasoodsate rahastamistingimuste pärssiva mõju taandumine.
Pärast negatiivse kasvu perioodi peaks euroala kaubandus tänu ekspordi kasvule välisnõudluse toel hoogustuma. Hinnangute kohaselt taastus euroala reaalekspordi maht 2024. aasta esimeses kvartalis märtsi ettevaates prognoositust suuremal määral. Ettevaateperioodil peaks see kasvama üldjoontes kooskõlas välisnõudluse arenguga. Võrreldes märtsi ettevaatega on ekspordi turuosa ettevaateperioodil allapoole korrigeeritud ja prognoosi kohaselt jääb see tunduvalt madalamale pandeemiaeelsest tasemest. Selle põhjuseks on konkurentsivõime probleemid, mis on tingitud euro varasemast kallinemisest ja eelnevatest energiašokkidest, sest kõrgemad energiatoorme hinnad mõjutavad euroala rohkem kui selle kaubanduspartnereid. Import peaks elavnema veidi kiiremini kui sisenõudlus sedamööda, kuidas nõudluse kaubandusmahukad komponendid, nagu investeeringud, taastuvad. Üldiselt peaks netokaubanduse mõju kasvule olema kogu ettevaateperioodil neutraalne. Prognoosi kohaselt paranevad kaubandustingimused ettevaateperioodil üksnes vähesel määral, arvestades asjaolu, et energiašoki mõju on juba suures osas avaldunud. Alates 2024. aastast peaks jooksevkonto saldo veelgi taastuma, ulatudes napilt alla 3% tasemele SKPst, kuid siiski veidi üle pandeemiaeelse keskmise (2,6%).
Tabel 3
Euroala reaalse SKP, kaubanduse ja tööturu ettevaade
(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti; korrigeerimine protsendipunktides)
| Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Reaalne SKP | 0,6 | 0,9 | 1,4 | 1,6 | 0,1 | 0,3 | -0,1 | 0,0 |
Eratarbimine | 0,6 | 1,2 | 1,7 | 1,6 | 0,1 | 0,0 | 0,1 | 0,1 |
Valitsussektori tarbimine | 0,8 | 1,2 | 1,1 | 1,1 | 0,6 | -0,1 | -0,3 | -0,1 |
Investeeringud | 1,3 | 0,1 | 1,5 | 2,0 | 0,5 | 0,7 | -0,1 | -0,3 |
Eksport1) | -0,9 | 1,3 | 2,9 | 3,1 | -0,2 | 0,3 | 0,0 | -0,1 |
Import1) | -1,4 | 0,5 | 3,2 | 3,3 | -0,1 | -0,5 | 0,1 | 0,1 |
Osakaal SKPs: |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisenõudlus | 0,8 | 0,9 | 1,4 | 1,5 | 0,3 | 0,1 | -0,1 | 0,0 |
Netoeksport | 0,3 | 0,4 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,4 | 0,0 | 0,0 |
Varude muutus | -0,5 | -0,5 | 0,0 | 0,0 | -0,3 | -0,3 | 0,0 | 0,0 |
Reaalne kasutatav tulu | 1,2 | 1,9 | 1,1 | 1,2 | 0,3 | 0,3 | 0,0 | 0,1 |
Kodumajapidamiste säästumäär | 14,5 | 15,0 | 14,5 | 14,2 | 0,1 | 0,2 | 0,1 | 0,1 |
Tööhõive2) | 1,4 | 0,8 | 0,4 | 0,5 | 0,0 | 0,3 | 0,1 | 0,1 |
Töötuse määr | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,3 | 0,0 | -0,2 | -0,1 | -0,3 |
Jooksevkonto saldo (% SKPst) | 1,6 | 2,8 | 2,9 | 2,9 | -0,2 | -0,4 | -0,3 | -0,2 |
Märkus. Reaalse SKP ja komponentide andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Sealhulgas euroalasisene kaubandus.
2) Tööga hõivatud isikud.
Tööturg peaks püsima vastupidav, ehkki tööhõive kasvutempo peaks viimaste aastatega võrreldes aeglustuma. Eurostati kiirhinnangu kohaselt kasvas tööhõive 2024. aasta esimeses kvartalis 0,3% ehk taas oodatust rohkem (märtsi ettevaates eeldati, et tööhõive püsib stabiilne). Tööhõive kasv peaks langema 1,4%-lt 2023. aastal 0,8%-le 2024. aastal ning stabiliseeruma 2025. ja 2026. aastal vastavalt 0,4% ja 0,5% tasemel. Praegune tööhõive tase ületab dünaamilisel Okuni seadusel põhinevat taset. Prognoosi kohaselt läheneb see aga 2026. aastal Okuni seadusel põhinevale tasemele (vt joonis 3, graafik a). See suundumus näitab, et tsüklilised tegurid (nt varutööjõu hoidmine ja ettevõtete kasumite kõrge tase), mis on tööhõivet lähiminevikus tavapärasest enam toetanud, peaksid järk-järgult taanduma.[5] Märtsi ettevaatega võrreldes on 2024.–2026. aastaks tööhõive kasvu kumulatiivselt 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See tõus kajastab oodatust paremaid näitajaid 2024. aasta alguses ja tööjõu arengu väljavaate mõningast paranemist tänu hiljutistele positiivsetele andmetele.
Joonis 3
a) Tööhõive | b) Tööviljakus (töötaja kohta) |
|---|---|
(indeks: IV kv 2019 = 100) | (indeks: IV kv 2019 = 100) |
 |  |
Märkus. Graafik a): Okuni seadus viitab tööhõive tasemele, mis on tuletatud autoregressiivse jaotatud viitaja (1,1) mudeli abil, kasutades 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali puhul fiktiivset muutujat ning reaalse SKP puhul 2024. aasta juuni ettevaadet. Graafik b): tööviljakuse suundumuse arvutamiseks on kasutatud keskmisi kvartaalseid kasvumäärasid valimiperioodil 2000–2019. Vertikaalsed jooned tähistavad ettevaateperioodi algust.
Tööviljakuse kasv peaks ettevaateperioodil hoogustuma, kuid eelduste kohaselt jääb tööviljakuse tase 2026. aastal pikaajalisest lineaarsest suundumusest märkimisväärselt allapoole. Tööhõive jõulisema kasvu tõttu suhteliselt aeglase SKP reaalkasvu keskkonnas on tööviljakuse kasv jäänud viimasel ajal tagasihoidlikuks. Ettevaateperioodil peaks tööviljakus taastuma märtsi ettevaatega võrreldes veidi allapoole korrigeeritud kursil. Kuigi tööviljakuse 1,0% kasv 2025. aastal ja 1,1% kasv 2026. aastal näib suhteliselt tugev – ületades varasema perioodi (2000–2019) keskmist peaaegu kaks korda –, tuleks seda vaadeldes arvesse võtta alates pandeemiast (2020–2023) valitsenud erakordselt madalat keskmist kasvumäära (-0,1%). See kajastub ka tööviljakuse tasemes, mis jääb märkimisväärselt allapoole sellest, mida oleks võinud eeldada ajaloolise kasvusuundumuse põhjal, kasutades võrdlusalusena pandeemiaeelset keskmist aastast kasvumäära 0,6% (vt joonis 3, graafik b).
Töötuse määr peaks jääma suhteliselt stabiilseks kuni 2025. aasta lõpuni ja langema seejärel veelgi, jõudes 2026. aastal rekordiliselt madalale tasemele (vt joonis 4). Eelduste kohaselt püsib see 2024. ja 2025. aastal ligikaudu 6,5% lähedal ning langeb 2026. aastal 6,3%ni, mis on kõigi aegade madalaim tase. Töötuse määra on ettevaateperioodil keskmiselt 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, osalt hiljutiste positiivsemate andmete ja tööhõive mõnevõrra kindlama väljavaate tõttu.
Joonis 4
(% tööjõust)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest.
3 Eelarveväljavaade
Euroala eelarvepoliitika kurss peaks ettevaateperioodil ja eriti 2024. aastal karmistuma (vt tabel 4).[6] 2023. aasta ootamatult kehv eelarvetulemus on tingitud eeskätt eelarvepoliitika lõdvendamisest 0,3 protsendipunkti võrra SKP arvestuses võrreldes 2024. aasta märtsi ettevaate prognoosiga. See on suuresti tingitud oodatust kiiremast kulude kasvust. 2024. aastal peaks eelarvepoliitika kurss muutuma märkimisväärselt rangemaks, eelkõige tulenevalt suure osa seoses energiahindade ja inflatsiooniga võetud toetusmeetmete lõpetamisest. 2025. ja 2026. aastaks prognoositakse eelarvepoliitika kursi edasist karmistumist, ehkki palju aeglasemas tempos. See on tingitud energiatoetuste edasisest vähendamisest 2025. aastal, soodustuste ja muude fiskaalülekannete kasvu aeglustumisest ning mõningatest meetmetest tulude poolel. Nende tegurite mõju peaks osaliselt tasakaalustama valitsussektori investeeringute piiratud kasv. Lisaks nendele kaalutletud eelarvepoliitikameetmetele peaksid vältimatud tegurid, sealhulgas erakorralised tulud/puudujäägid, avaldama pärast viimaste aastate suuri kõikumisi eelarvepoliitika kursile ettevaateperioodil suhteliselt piiratud mõju. 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes peaks euroala eelarvepoliitika kurss aastatel 2025–2026 mõnevõrra rangemaks muutuma, eeskätt tingituna kulude aeglasemast kasvust, mis kajastab osaliselt 2023. aasta eelarvepoliitilistest eesmärkidest kõrvalekaldumise ajutist iseloomu.
Tabel 4
(% SKPst; korrigeerimine protsendipunktides)
| Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Eelarvepoliitika kurss1) | -0,1 | 0,7 | 0,3 | 0,3 | -0,3 | 0,0 | 0,2 | 0,2 |
Valitsussektori eelarve tasakaal | -3,6 | -3,1 | -2,8 | -2,6 | -0,4 | -0,2 | 0,0 | 0,2 |
Struktuurne eelarvetasakaal2) | -3,6 | -3,0 | -2,7 | -2,6 | -0,4 | -0,3 | -0,2 | 0,1 |
Valitsussektori koguvõlg | 88,5 | 88,4 | 88,6 | 88,6 | 0,2 | -0,1 | 0,1 | -0,1 |
1) Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile. Tulude poolel on andmeid kohandatud ka ELi taasterahastu toetustega. Negatiivne (positiivne) näitaja tähendab eelarvepoliitika lõdvendamist (karmistamist).
2) Arvutatakse valitsussektori bilansina, millest on maha arvatud majandustsükli üleminekumõjud ja meetmed, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi määratluse kohaselt liigitatud ajutiseks.
Euroala eelarvetasakaal peaks ettevaateperioodil paranema ja võlakoormus üldjoontes stabiliseeruma. Pärast 2023. aasta oodatust suuremat euroala eelarvepuudujääki peaks see prognoosi kohaselt vähenema, langedes alates 2025. aastast allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKPst. See tuleneb eeskätt tsükliliselt kohandatud esmase eelarvepuudujäägi vähenemisest kogu ettevaateperioodi jooksul ja eelkõige 2024. aastal, mis kaalub eeldatavasi üles intressimaksete tõusu. 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on eelarvetasakaalu 2024. aastaks allapoole korrigeeritud (st eeldatakse suuremat puudujääki), kajastades valdavalt 2023. aasta baasefekte. 2026. aasta eelarvetasakaal võib märtsi ettevaate prognoosi siiski mõnevõrra ületada (st puudujääk võib olla väiksem), kajastades tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi ülespoole korrigeerimist ja soodsamat tsüklilist komponenti. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks ettevaateperioodil üldjoontes stabiliseeruma, sest püsivat (ehkki kahanevat) esmast eelarvepuudujääki ja positiivseid eelarvepositsiooniväliseid võlamuutusi tasakaalustab kasvu-/intressimäärade soodne (negatiivne) vahe. 2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on võla suhtarv 2024. aastal veidi madalam ning 2023. aasta ebasoodsa baasefekti kaalub täiel määral üles kasvu-/intressimäärade märkimisväärselt soodsam vahe, mis tuleneb SKP nominaalkasvu ülespoole korrigeerimisest. Võla ja SKP suhtarvu on 2026. aastaks pisut allapoole korrigeeritud, peamiselt tänu esmase eelarveseisundi paranemisele.
4 Hinnad ja kulud
ÜTHI-koguinflatsioon peaks 2024. aastal püsima üldjoontes tavapärases vahemikus ning aeglustuma 2025. aastal 2,2%ni ja 2026. aastal 1,9%ni (vt joonis 5). ÜTHI-koguinflatsioon aeglustus 2023. aasta keskmiselt 5,4%-lt 2024. aasta aprillis 2,4%-le. Lähikvartalites peaks see püsima ligikaudu 2,5% tasemel, kusjuures teatav volatiilsus on seotud eelkõige energiahindade baasefektidega. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) aeglustumine on eelduste kohaselt loid ega muutu ülejäänud 2024. aasta jooksul kuigivõrd. Püsiv ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained), mis jääb ettevaateperioodil pikaajalisest keskmisest kiiremaks, kajastab peamiselt teenuste hindade inflatsiooni aeglast leevenemist. Arvestades et toiduainehindade inflatsioon aeglustub eelduste kohaselt veelgi alles ettevaateperioodi lõpu poole ja energiahindade inflatsioon avaldab ÜTHI-inflatsioonile enamjaolt mõningast positiivset mõju, aeglustub koguinflatsioon tõenäoliselt tagasihoidlikus tempos ja peaks jõudma 2% inflatsioonieesmärgini 2025. aasta neljandas kvartalis (märtsi ettevaates prognoositust üks kvartal hiljem).
Joonis 5
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
Tabel 5
Hindade ja kulude areng euroalal
(aastane muutus protsentides; korrigeerimine protsendipunktides)
Juuni 2024 | Korrigeerimised võrreldes | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
ÜTHI | 5,4 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 0,0 | 0,2 | 0,2 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia) | 6,3 | 2,8 | 2,3 | 2,1 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,8 | 2,2 | 2,0 | 0,0 | 0,2 | 0,1 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia, toiduained ja kaudsete maksude muutused) | 5,0 | 2,7 | 2,2 | 2,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
ÜTHI energiakomponent | -2,0 | -0,8 | 1,0 | 0,3 | 0,0 | 0,8 | 0,5 | -0,3 |
ÜTHI toiduainete komponent | 10,9 | 3,0 | 2,7 | 2,2 | 0,0 | -0,2 | 0,4 | -0,1 |
SKP deflaator | 6,0 | 3,3 | 2,4 | 2,0 | 0,1 | 0,4 | 0,1 | 0,1 |
Impordideflaator | -2,9 | -0,2 | 2,0 | 1,9 | 0,1 | 0,2 | -0,4 | -0,3 |
Hüvitis töötaja kohta | 5,2 | 4,8 | 3,5 | 3,2 | -0,1 | 0,3 | -0,1 | 0,2 |
Tööviljakus töötaja kohta | -0,9 | 0,1 | 1,0 | 1,1 | -0,1 | 0,0 | -0,2 | -0,1 |
Tööjõu ühikukulud | 6,1 | 4,7 | 2,5 | 2,1 | -0,1 | 0,3 | 0,2 | 0,4 |
Kasum ühiku kohta1) | 6,2 | 0,1 | 1,9 | 1,6 | 0,4 | 1,1 | -0,1 | -0,5 |
Märkus. SKP, impordideflaatori, tööjõu ühikukulude, töötaja kohta makstavate hüvitiste ja tööviljakuse andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Ühiku kohta arvestatavat kasumit määratletakse tegevuse koguülejäägi ja segatuluna (korrigeerituna füüsilisest isikust ettevõtjate tuluga) reaalse SKP ühiku kohta.
Pärast mõningast volatiilsust lähikvartalites peaks energiahindade inflatsioon jääma keskpika aja jooksul tagasihoidlikuks, sest energiatoorme hindade eeldatavat langust tasakaalustavad osaliselt kliimaga seotud eelarvemeetmed. Energiahindade inflatsioon peaks muutuma 2024. aasta teises kvartalis taas positiivseks, tingituna positiivsetest baasefektidest, valitsuste poolt energiahindade kompenseerimiseks võetud meetmete lõpetamisest ja toornafta hinna hiljutisest tõusust. 2024. aasta aprillist kuni 2025. aasta märtsini on energiahindade inflatsiooni eeldatav muutus valdavalt tingitud positiivsetest baasefektidest. Lisaks sellele kiirendab energia ja inflatsiooniga seotud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamine ajavahemikul 2023. aasta detsembrist kuni 2025. aasta veebruarini koguinflatsiooni hinnanguliselt 0,4 protsendipunkti võrra 2024. aastal ja 0,1 protsendipunkti võrra 2025. aastal. Kui nende baasefektide toime ja energiaga seotud eelarvemeetmete lõpetamise mõju taanduvad, näitab energiatoorme futuurihindade languskõver, mida osaliselt tasakaalustab kliimaga seotud eelarvemeetmete mõningane tõusumõju, et 2025. ja 2026. aastal tuleneb ÜTHI energiahindade inflatsioonist vaid väga väike positiivne mõju (vt joonis 6).[7]
Joonis 6
Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Toiduainehindade inflatsioon peaks püsima lähiajal üldjoontes stabiilne ja seejärel veelgi mõõdukalt aeglustuma, kui sisendikulude varasema kasvuga kaasnenud tõususurve väheneb. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus selle aasta esimestel kuudel veelgi ja selle tase langes aprillis nii töödeldud kui ka töötlemata toiduainekomponentide arengu tulemusel 2023. aasta keskmiselt 10,9%-lt 2,8%-le. See oli suuresti tingitud voogsurve leevenemisest seoses madalamate energia- ja toidutoormehindadega. Ülejäänud aasta jooksul ja suurema osa 2025. aastast peaks toiduainehindade inflatsioon püsima stabiilne, seejärel veelgi mõnevõrra pidurduma, jõudes 2026. aastal keskmiselt 2,2%ni. Selle põhjuseks on tööjõukulude jätkuvalt tugeva surve viitajaga mõju ettevaateperioodi viimasel kahel aastal.
ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks järk-järgult aeglustuma ja olema 2026. aastal 2,0%. See on peamiselt tingitud teenuste hindade inflatsiooni mõõdukast taandumisest (vt joonis 7). Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon aeglustus 2023. aasta keskmiselt 5,0%-lt 2024. aasta aprillis 0,9%-le, samal ajal kui teenuste hindade inflatsioon pidurdus tagasihoidlikumalt – 4,9%-lt 2023. aastal 3,7%-le 2024. aasta aprillis. Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni pidurdumine alates 2024. aasta algusest tuleneb tarneraskustest tingitud tõususurve taandumisest, energia- ja toiduainehindade varasema tõusu kaudsest mõjust ning rahapoliitika karmistamisega seotud langusmõju jätkuvast ülekandumisest majandusse. Prognoosides on arvesse võetud vaid väga väikest Lähis-Ida geopoliitilistest pingetest (sealhulgas Punase mere kaubaveohäiretest) tulenevat mõju kaubahindade inflatsioonile, lähtudes tõsiasjast, et mereveokulud moodustavad väikese osa kaubaga seotud kogukuludest, nende senine tõus on olnud suhteliselt piiratud ja kõnealused kulud põhinevad pikemaajalistel lepingutel. Keskpika aja jooksul on ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) aeglustumine seotud eelkõige teenuste hindade inflatsiooniga, sest majanduse pandeemiajärgse taasavanemise mõju taandub ja rahapoliitika karmistamisest tulenev langusmõju kandub jätkuvalt üle majandusse. Eelduste kohaselt pärsib teenuste hindade inflatsiooni kiiremat pidurdumist tööjõukulude arengust tingitud vähenev, kuid endiselt tugev tõususurve.
Joonis 7
Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
2024. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi 2024. ja 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud, tingituna eeskätt ÜTHI energiahindade inflatsiooni ning ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimisest. ÜTHI-koguinflatsiooni 2026. aasta prognoos jääb samaks (vt joonis 8). ÜTHI energiahindade inflatsiooni ülespoole korrigeerimine 2024. aastaks tuleneb peamiselt kõrgematest energiatoormehindadest ja vähemal määral maksude ning võrgu- ja jaotustasude muudatustest. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimine on seotud ootamatustega viimaste kuude andmetes, tingituna eelkõige ÜTHI teenuste hindade inflatsiooni kõrgematest näitajatest. Neid ülespoole korrigeerimisi tasakaalustab osaliselt ÜTHI toiduainehindade inflatsiooni allapoole korrigeerimine peamiselt hiljutiste prognoositust tagasihoidlikumate tulemuste tõttu. 2025. aastaks on toiduainehindade inflatsiooni ülespoole korrigeeritud, kajastades eeldatust suuremat inflatsioonisurvet, mis lähtub energia- ja tööjõukuludest. Ettevaateperioodi lõpu poole kajastab ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimine ka kõrgemate tööjõu ühikukulude ülekandumist. 2026. aasta koguinflatsiooni prognoosi ei ole muudetud, sest ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) vähest ülespoole korrigeerimist tasakaalustab toiduaine- ja energiahindade inflatsiooni mõningane allapoole korrigeerimine.
Joonis 8
Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised võrreldes 2024. aasta märtsi ettevaatega
(osakaal protsendipunktides)
Nominaalpalga kasv peaks vähehaaval aeglustuma, kuid püsima siiski hoogne, võimaldades reaalpalgal naasta tasemele, kus see oli enne inflatsiooni järsku kiirenemist (vt joonis 9). Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv oli 2023. aasta neljandas kvartalis 4,7%. 2024. aastal peaks see olema keskmiselt 4,8% ja aasta jooksul võib see mõnevõrra kõikuda. Kasv peaks muutuma ettevaateperioodil veelgi vaoshoitumaks, püsides endiselt pingeliste tööturutingimuste, inflatsioonihüvitiste ja miinimumpalga tõusu keskkonnas varasema tasemega võrreldes siiski tempokas. Eelduste kohaselt mõjutavad nii kollektiivlepinguga määratud palgad kui ka tegeliku töötasu hälve töötaja kohta makstava hüvitise kasvu rohkem kui enne pandeemiat. Kollektiivlepinguga määratud palkade kasv peaks 2024. aastal veidi kiirenema ja seejärel järk-järgult aeglustuma. Tegeliku töötasu hälbe püsivam mõju on tingitud tööturu pingelisest olukorrast. 2026. aastal on töötaja kohta makstava hüvitise kasv eelduste kohaselt 3,2%, ületades mõnevõrra tööviljakuse prognoositava kasvu ja ÜTHI-inflatsiooni summa. Märtsi ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvumäära 2024. ja 2026. aastaks pisut ülespoole korrigeeritud. Ülespoole korrigeerimine kajastab laekunud andmete mõju, mõnevõrra paremat tsüklilist positsiooni ja tegeliku töötasu suuremat hälvet ning on kooskõlas eriti ettevaateperioodi lõpu poole valitseva pingelisema olukorraga tööturul. Reaalpalgad peaksid naasma 2022. aasta alguse tasemele 2024. aasta kolmandas kvartalis ehk 2024. aasta märtsi ettevaates prognoositust ühe kvartali võrra varem.
Joonis 9
Töötaja kohta makstavad hüvitised
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest.
Tööjõu ühikukulude kasv peaks märkimisväärselt aeglustuma. Tööjõu ühikukulude kasv jõudis eelduste kohaselt haripunkti 2023. aastal, mil see oli keskmiselt 6,1%, ja peaks 2026. aastal järsult vähenema, langedes 2,1%ni. Ehkki tööjõu ühikukulude kasvu toetab tööviljakuse kasvu prognoositav kiirenemine koos palgakasvu samaaegse aeglustumisega, püsib see pandeemiaeelsest keskmisest 1,5% tasemest märgatavalt kõrgem. Märtsi ettevaatega võrreldes on tööjõu ühikukulude kasvu eelkõige 2025. ja 2026. aastaks ülespoole korrigeeritud. See kajastab töötaja kohta makstavate hüvitiste ülespoole korrigeerimist ja tööviljakuse kasvu allapoole korrigeerimist.
Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks ka edaspidi vähenema, kusjuures kasumikasv tagab kõigepealt puhvri suure tööjõukulude surve leevendamisele ja hakkab seejärel elavnema (vt joonis 10). SKP deflaatori aastane kasvumäär peaks 2024. aasta jooksul kiiresti langema, olles 2024. aastal keskmiselt 3,3%. Seejärel pidurdub kasv mõõdukamas tempos ja jõuab 2026. aastal keskmiselt 2,0%ni. Ühiku kohta arvestatava kasumi kasv jõudis haripunkti 2023. aasta alguses ja on pärast seda aeglustunud, kusjuures 2023. aasta neljanda kvartali tulemused jäid märtsi ettevaates prognoositust madalamaks. 2024. aastal peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv jääma märgatavalt alla tööjõu ühikukulude kasvule, mis tähendab, et tööjõukulude suhteliselt kiiret kasvu pehmendavad kasumimarginaalid. Tööjõu ühikukulude kasvu aeglustudes peaks alates 2025. aastast mõnevõrra elavnema ühiku kohta arvestatava kasumi kasv, mida toetavad majanduse taastumine ja tööviljakuse kasvu hoogustumine. Märtsi ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvu 2024. aastaks ülespoole korrigeeritud, sest 2024. aasta esimese kvartali kohta laekunud näitajad olid oodatust kõrgemad, mille tingis tõenäoliselt ühiku kohta arvestatava kasumi märkimisväärselt suurem kasv. SKP deflaatori kasvu on õige pisut ülespoole korrigeeritud ka 2025. ja 2026. aastaks tulenevalt tööjõu ühikukulude suuremast kasvust, mida 2026. aastal osaliselt tasakaalustab ühiku kohta arvestatava kasumi allapoole korrigeerimine.
Pärast negatiivset aastamäära 2024. aastal peaks impordihindade inflatsioon püsima ettevaateperioodi hilisematel aastatel 2% lähedal. Impordideflaatori kasv peaks kiirenema –2,9%-lt 2023. aastal –0,2%-le 2024. aastal, 2,0%-le 2025. aastal ja 1,9%-le 2026. aastal, mis on üldjoontes kooskõlas konkurentide ekspordihindade prognoositava arenguga ja energiahindade arengusuunaga (vt osa 1 ja infokast 2).
Joonis 10
Euroalasisene hinnasurve
a) SKP deflaator ja selle komponendid | b) SKP deflaator ja selle komponendid – korrigeerimised võrreldes 2024. aasta märtsi ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Vertikaalsed jooned tähistavad ettevaateperioodi algust.
5 Tundlikkus- ja stsenaariumianalüüs
Energiahinna alternatiivsed arengusuunad
Energiatoorme hindade edasine areng on väga ebakindel ning nafta ja gaasi toormehindade alternatiivsed suundumused mõjutaksid majanduse ja eriti inflatsiooni väljavaadet märkimisväärselt. Ehkki eurosüsteemi ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 kirjeldatud tehnilistel eeldustel, on käesoleva tundlikkusanalüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest.[8] Nii nafta- kui ka gaasihindade jaotus osutab tõusuriskile võrreldes 2024. aasta juuni ettevaates kasutatud tehniliste eeldustega (vt joonis 11). Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse ettevaates kasutatavate EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 6 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile.
Joonis 11
Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad
a) Naftahinna eeldus
(USA dollarit barreli kohta)
b) Gaasihinna eeldus
(eurot MWh kohta)
Allikad: Morningstar ja EKP arvutused.
Märkus. Optsioonidest tuletatud nafta- ja gaasihinna tihedused põhinevad fikseeritud kvartaalsete tähtaegadega ICE Brenti toornafta ja Madalmaade TTFi maagaasi futuurioptsioonide turunoteeringutel seisuga 15. mai 2024.
Tabel 6
Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju
1. stsenaarium: 25. protsentiil | 2. stsenaarium: 75. protsentiil | 3. stsenaarium: püsivhinnad | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | |
(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsentides) | |||||||||
Naftahind | -2,9 | -10,9 | -15,8 | 10,3 | 19,5 | 23,9 | 1,3 | 7,7 | 12,8 |
Gaasihind | -12,7 | -20,6 | -19,1 | 16,3 | 27,8 | 33,4 | -4,9 | -15,1 | 0,4 |
Sünteetiline energiahinnaindeks | -10,6 | -16,0 | -16,0 | 13,9 | 22,9 | 24,3 | -0,6 | -0,4 | 8,7 |
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) | |||||||||
SKP reaalkasv | -0,1 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | -0,2 | -0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
ÜTHI-inflatsioon | -0,2 | -0,4 | -0,2 | 0,4 | 0,7 | 0,4 | 0,0 | 0,0 | 0,2 |
Märkus. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nafta- ja gaasifutuuride hinnad. 25. ja 75. protsentiil viitavad nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 15. mai 2024. a.. Püsiv nafta- ja gaasihind on vastav väärtus sama kuupäeva seisuga. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.
Infokast 2
Kas Hiina võiks eksportida inflatsiooni aeglustumist?
Selles infokastis käsitletakse Hiina majanduspoliitika alternatiivseid stsenaariumeid sisemajanduse kasvu toetamiseks ning arutletakse, kas Hiina võib lõpuks eksportida euroalale ja Ameerika Ühendriikidesse inflatsiooni aeglustumist. Eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta juuni ettevaates prognoositakse, et Hiina majanduskasv aeglustub ettevaateperioodil järk-järgult, sest seda takistab raskustes kinnisvarasektor. Hiina töötleva tööstuse sektor on aga tänu toetavatele poliitikameetmetele kasvanud, sest vaatamata varude suurele hulgale ja tootmisvõimsuse rakendusastme langusele on laenupakkumine küllaldane. Peale selle on Hiina ekspordi turuosa (mahuarvestuses) püsinud pandeemiaeelsest tasemest kõrgemal (vt joonis A). Esialgu soosis seda seoses pandeemiaga üleilmses tarbimises toimunud nihe teenustelt kaupadele, mis tulenes Hiina juhtivast positsioonist maailmakaubanduses üldiselt ja eelkõige pandeemia ajal nõutud toodete pakkumisest. Ehkki see pandeemiaga seotud mõju on üleilmsel tasandil taandunud, on Hiina turuosa sellegipoolest alates 2023. aasta algusest ligikaudu 18% kasvanud ja tema ekspordihinnad on veelgi langenud. See eristab Hiinat nii USA majandusest, mille turuosa on naasnud pandeemiaeelsele tasemele, kui ka euroalast, mis ei ole veel oma alates 2020. aastast kaotatud turuosa täielikult tagasi võitnud.
Joonis A
Ekspordi turuosa
(mahuindeksid; jaanuar 2010 = 100)
Allikad: CPB World Trade Monitor, Eurostat (Haver Analyticsi kaudu) ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Näitajad osutavad ekspordi turuosale üleilmse kaubamahu arvestuses. Kõik andmeread on Haver Analyticsi poolt hooajaliselt korrigeeritud. Viimased andmed pärinevad 2024. aasta veebruarist.
Euroalal on Hiinaga tugevamad kaubandussidemed kui Ameerika Ühendriikidel. Impordi poolel vähendas USA, mis varem sõltus Hiinast rohkem kui euroala, kaupade importi Hiinast 2010. aastate alguse 2,8%-lt SKPst 2019.–2020. aastal 2,3%-le SKPst. Euroalal liikus aga Hiina kaupade import vastupidises suunas, moodustades hiljuti 3,5% SKPst. Ekspordi poolel sõltub euroala endiselt Hiinast rohkem kui USA. Eksport Hiinasse moodustab 2,5% euroala SKPst ja 1,1% USA SKPst.
Infokastis analüüsitakse 2024. aasta juuni põhiprognoosile tuginedes kolme Hiinaga seotud stsenaariumit: i) tõusustsenaarium, mille kohaselt Hiina saavutab suurema kasvu töötleva tööstuse sektorile antava laenutoetuse kaudu, suurendades seeläbi nii sise- kui ka välisnõudlust, kuna eksport muutub odavamaks; ii) langusstsenaarium, mille kohaselt eluasemekinnisvara sektori järsemast langusest tingitud väiksemat sisenõudlust Hiinas tasakaalustab osaliselt ulatuslikum subsideeritud eksport; iii) negatiivne stsenaarium, mis sarnaneb langusstsenaariumiga, kuid mille puhul eeldatakse, et Hiina subsideeritud ekspordi tõttu kehtestavad kõik riigid peale euroala Hiina suhtes kaubandustõkked. Selle stsenaariumi kohaselt oleks euroala ainus Hiina ekspordile avatud suur turg. Kõik stsenaariumid on simuleeritud EKP üleilmse mudeli abil.
Kirjeldatud stsenaariumite kohaselt kandub Hiina majanduse mõju mitme kanali kaudu üle euroala ja USA inflatsioonile. Kõigis vaatlusalustes stsenaariumites avaldavad Hiina langevad ekspordihinnad lõpp- ja vahekaupade impordi kaudu otsest langussurvet euroala ja USA impordihindadele. Samuti pärsivad need euroala ja USA välisnõudlust konkurentsikanali kaudu, sest nende kahe majanduspiirkonna kaubanduspartnerid suunavad oma impordinõudluse ümber Hiinasse. Sellele lisandub sisemaine kulutuste ümbersuunamise kanal, mille kaudu kodumaised tarbijad asendavad ostetavad kaubad odavamate Hiina importkaupade vastu. See vähendab veelgi nõudlust kodumaiste ettevõtete kaupade järele, avaldades väiksema tööjõunõudluse ja madalamate palkade tõttu langussurvet tootjahindadele ja seega ka inflatsioonile. Lõppkokkuvõttes mõjutab see ka teenuste hindu. Muutused nõudluses Hiina kaupade järele mõjutaksid ka üleilmset nõudlust ja toormehindu, kandudes seeläbi üle ka euroala inflatsioonile.
Tõusustsenaariumi kohaselt on mõju SKP-le ja inflatsioonile positiivne, kuid jääb nii euroalal kui ka USAs suhteliselt tagasihoidlikuks (vt joonis B). Kui vaadelda SKP-le avalduvat mõju, siis Hiina madalamatest ekspordihindadest tulenevat negatiivset konkurentsimõju, mille tulemusel väheneb euroalal ja Ameerika Ühendriikides nii sisemaine tootmine kui ka välisnõudlus, tasakaalustab Hiinast lähtuv suurem nõudlus. Samuti tasakaalustab madalamate impordihindade (v.a energiahinnad) mõju kõrgem naftahind ja suurem nõudlus (mõlemad Hiinast lähtuva suurema nõudluse tõttu) ning USA ja euroala inflatsioonile ülekandunud mõju osutub mõnevõrra positiivseks.
Joonis B
Mõju euroala ja USA SKP-le ja inflatsioonile
a) Reaalne SKP | b) Tarbijahinnad |
|---|---|
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) | (kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) |
 |  |
Allikas: EKP üleilmse mudeli abil tehtud EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Stsenaariumite simuleerimisel on kasutatud EKP üleilmset mudelit ja välistekkelist euroala/USA rahapoliitikat.
Langusstsenaariumi kohaselt võib Hiina tõepoolest eksportida inflatsiooni aeglustamist (vt joonis C). Selle stsenaariumi kohaselt võimendavad ekspordisubsiidiumite inflatsiooni aeglustavat mõju loium üleilmne majandusaktiivsus ning USA ja euroala väiksem välisnõudlus, mis on tingitud majanduslangusest Hiinas. Välisnõudlus väheneb suuremal määral USAs, sest selle stsenaariumi kohaselt USA dollar kallineb seoses vahendite ümberpaigutamisega turvalisematesse varadesse üleilmse majanduslanguse kontekstis. Impordihindade (v.a naftahind) inflatsioon aeglustub USAs kuni 70 baaspunkti võrra ja euroalal pisut vähem (sest USA dollarites nomineeritud impordihinnad langevad eurodes vähem). Hiina väiksema nõudluse ja madalamate ekspordihindade koosmõju avaldab langussurvet nii euroala kui ka USA reaalsele SKP-le ja inflatsioonile. Seetõttu on kasvumõju euroalale 2025. aastal hinnanguliselt 0,17 protsendipunkti, mis on vaid veidi enam kui USAs prognoositud 0,13 protsendipunkti. Euroala majanduse Hiinasse suunatud ekspordi märgatavalt suurem osakaal SKPst tooks kaasa euroala SKP kasvu tugevama pidurdumise kui USAs. Samal ajal avaldab selle stsenaariumi kohaselt USA kogutoodangule pärssivat lisamõju USA dollari kallinemine. Eeldusel, et rahapoliitika on välistekkeline, oleks tarbijahinnainflatsioon 2025. aastal mõlemas riigis ligikaudu 20 baaspunkti madalam. Kui euro ei odavneks, oleks mõju euroalale veidi suurem.
Negatiivse stsenaariumi korral on mõju euroalale kõige negatiivsem ja inflatsioon aeglustub kuni 40 baaspunkti võrra. Selle stsenaariumi tagajärjed on eriti rängad, sest Hiina odavam eksport mõjutab ainult euroala, tõrjudes seega välja siinse tootmise. See mõjutab negatiivselt ka USAd, sest kaubavahetus suunatakse ümber euroalale, mis võidab Hiinast imporditud odavamast sisendist. Selle tulemusel leeveneb ka Hiina odava ekspordi negatiivne mõju euroala SKP-le. Negatiivse stsenaariumi kohaselt aeglustub euroala tarbijahinnainflatsioon ligikaudu 40 baaspunkti võrra.
Ehkki mõju inflatsioonile kandub üle peamiselt kaubanduskanali kaudu, on siin oluline osa ka naftahinnal. Euroala inflatsioonile avalduva mõju komponentide analüüs ülekandekanali järgi näitab, et kaubandussidemetel on langusstsenaariumis ja negatiivses stsenaariumis oluline roll, kuid finantssidemed on vähem olulised. Tõusustsenaariumis kerkib naftahind põhistsenaariumiga võrreldes 2,5% võrra, kuid ülejäänud kahes stsenaariumis eeldatakse samaväärset langust. Kokkuvõttes mõjutavad naftahinna muutused euroala inflatsiooni märkimisväärselt – nende osakaal on 10 baaspunkti.
Joonis C
Euroala tarbijahinna koguinflatsioonile avalduva mõju komponendid
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)
Allikas: EKP üleilmse mudeli abil tehtud EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Mõju komponentideks jaotamise eesmärgil on vastav ülekandekanal EKP üleilmses mudelis deaktiveeritud. Jääkkomponentide puhul on tegemist kanalite vastastikuse täiendavusega.
Infokast 3
Euroala tootlikkuse alternatiivsed arengusuunad ja nende mõju majandusele
2023. aastal oli tööhõive tase kogutoodanguga võrreldes kõrge ja seda toetas mitu tsüklilist tegurit. Ettevõtted lõid või vähemalt hoidsid töökohti suuremate kasumimarginaalide, reaalpalga tagasihoidliku kasvu, dünaamilise tööjõupakkumise (mida toetab ka sisseränne) ja keskmise töötundide arvu vähenemise keskkonnas. Need tegurid tingisid koguhõive suhteliselt kiire kasvu ajavahemikul 2022. aasta neljandast kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini. Kui lähtuda Okuni seadusel põhinevast mudelist, siis tööhõive tase osutus kõrgemaks, kui oleks võinud SKP reaalkasvu alusel eeldada. Seega tööviljakus 2023. aastal langes. 2024. aasta juuni ettevaate kohaselt on tööhõive kasv alates 2024. aasta esimesest kvartalist väiksem kui Okuni seadusest järelduv kasv.[9] Ettevaates eeldatakse pikaajalise korrelatsiooni järkjärgulist taastumist, mis tähendab, et tööviljakus paraneb koos SKP kasvu taastumisega. Hoolimata paranemisest on tööviljakuse kasv põhiprognoosi kohaselt siiski väiksem, kui võiks eeldada viimase kahe aastakümne SKP keskmise kasvu põhjal. Ehkki põhiprognoosis eeldatakse tööviljakuse kasvu tsüklilist taastumist, võivad tööviljakuse kasvu aeglustada ka seda püsivamalt pärssivad tegurid, näiteks hüstereesimõju või viivitused digi- ja rohepöörde elluviimisel. Samas ei saa välistada, et tööviljakus võib taastuda ka praegu prognoositust kiiremini, kui seda toetab näiteks tehisintellekt.
Sellest lähtuvalt on tööviljakuse alternatiivsete arengusuundade hindamiseks vaadeldud põhistsenaariumi taustal kaht stsenaariumit.
- Stsenaariumi 1 kohaselt on tööviljakuse areng optimistlikum kui põhistsenaariumis. Selles eeldatakse, et varem tööhõivet toetanud tsüklilised tegurid, nagu varutööjõu hoidmine ja ettevõtete värbamisstiimulid, taanduvad kiiremini. Selle tulemusel on tööhõive kasv ettevaateperioodil nõrgem, mistõttu tööviljakuse tase on eurosüsteemi ekspertide ettevaate põhiprognoosist kõrgem. Stsenaariumis eeldatakse, et tööhõive kasv jääb SKP reaalkasvuga võrreldes tagasihoidlikuks, et kompenseerida pandeemiast taastumisest alates täheldatud hoogsat tööhõivedünaamikat. Eeldatakse, et tööhõive tase on ettevaateperioodil kumulatiivselt 0,5 protsendipunkti madalam, samal ajal kui tootlikkuse suundumust ei ole põhistsenaariumiga võrreldes muudetud.
- Stsenaarium 2 lähtub pessimistlikumast väljavaatest, eeldades, et kapitali ja tootmistegurite kogutootlikkust mõjutavad negatiivselt struktuursed tegurid. See pessimistlikum stsenaarium sisaldab võimalust, et varasema väikese nõudluse hüstereesimõju vähendab vajadust suurendada tootmisvõimsusi, mis tähendab kapitalivarude väiksemat kasvu, mis võib olla seotud kõrgete energiahindade või geopoliitiliste pingete ja nendest tulenevate tarneahela probleemidega. Selle stsenaariumi kohaselt võib ettevõtete võimsuste kohandamine ja kapitalivarude suurendamine võtta kauem aega. Suundumuspõhist tootmistegurite kogutootlikkust võivad mõjutada ka muud struktuursed tegurid. Näiteks võib avalduda digitehnoloogia tootlikkust suurendav mõju hilinemisega või keskkonnapoliitikal võib olla keskpikas perspektiivis negatiivsem mõju, kui on eeldatud eurosüsteemi ekspertide põhiprognoosis. Stsenaariumis eeldatakse, et suundumuspõhine kogutoodangu kasv on aastatel 2024–2026 igal aastal põhiprognoosist 0,4 protsendipunkti madalam. Sellest tuleneb, et suundumuspõhise kogutoodangu tase on 2026. aastal põhistsenaariumis eeldatust 1,2% madalam, mis tähendab, et kapitalivarud ja suundumuspõhine tootmistegurite kogutootlikkus on väiksemad, samal ajal kui suundumuspõhine tööhõive jääb samaks. Seetõttu on suundumuspõhise tootlikkuse tase 2026. aastal samuti 1,2% madalam.
Tabel A
Stsenaariumite põhinäitajad
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)
2024 | 2025 | 2026 | kumulatiivne | |
|---|---|---|---|---|
Stsenaarium 1: Väiksem tööhõive | 0,0 | -0,2 | -0,3 | -0,5 |
Stsenaarium 2: Väiksem suundumuspõhine kogutoodang | -0,4 | -0,4 | -0,4 | -1,2 |
Stsenaariumeid hinnatakse EKP-BASE mudeli ja uue euroala mudeli (New Area-Wide Model, NAWM II) abil, et analüüsida erinevaid võimalikke makromajanduslikke tagajärgi (vt tabel B). Stsenaariumit 1 tõlgendatakse EKP-BASE mudeli abil. Alternatiivset tööhõive arengusuunda rakendatakse mudelis negatiivse tööjõunõudluse šokina, mida võib tõlgendada ka kui varutööjõu hoidmise lõpetamist. Stsenaariumi 1 pessimistlikum tööhõiveväljavaade tooks ettevaateperioodi lõpuks kaasa reaalse SKP 0,2% kumulatiivse vähenemise võrreldes põhistsenaariumiga, tingituna sissetulekute ja tootmise vähenemisest. Mõju ÜTHI-inflatsioonile oleks vaid vähene. Stsenaariumit 2 rakendatakse kõigepealt täiendava negatiivse tööviljakuse šoki kaudu EKP-BASE mudeli tootmisfunktsioonis, mis vähendab teguritööjõu toodetud suundumuspõhist kogutoodangut. Selles stsenaariumis on kogutoodangu lõhe 2024.–2025. aastal vähem negatiivne kui põhistsenaariumis. 2026. aastal muutub see isegi positiivseks, mis toob kaasa hinnatõususurve, kui tootmine kohaneb vähenenud tootmisvõimsusega. Selle mudeli (stsenaarium 2a) kohaselt on ÜTHI-inflatsiooni tase 2025. aastal (2026. aastal) põhistsenaariumist 0,1 protsendipunkti (0,2 protsendipunkti) kõrgem ja SKP reaalkasv on 2025. aastal (2026. aastal) 0,2 protsendipunkti (0,3 protsendipunkti) madalam. Tulemuste paikapidavuse kontrollimiseks rakendatakse stsenaariumit 2 ka NAWM II mudelis, kasutades ajutist tehnoloogiašokki (tootmistegurite kogutootlikkuse puhul; stsenaarium 2b). Selles stsenaariumis võtavad majandussubjektid oma otsustes arvesse väiksemat tootmistegurite kogutootlikkust, millel on SKP-le suurem mõju kui stsenaariumis 2a, milles kasutatakse EKP-BASE mudelit. Mõju inflatsioonile sarnaneb stsenaariumi 2a omaga, mis tuleneb hindade jäikusest NAWM II mudelis ja sellest, et inflatsiooniga kohandutakse viitajaga (vt tabel B). Nii stsenaariumis 2a kui ka 2b on tööhõive näitajad sarnased põhistsenaariumi omadega.[10]
Kokkuvõttes kirjeldatakse neis kahes stsenaariumis võimalikke põhiprognoosiga seotud riske. Kummagi stsenaariumi puhul ei ole hinnatud nende realiseerumise tõenäosust, kuid need kaks potentsiaalselt erinevat tulemust aitavad selgitada tööviljakuse erinevate arengusuundade makromajanduslikke tagajärgi.[11]
Tabel B
Mõju makromajanduslikele muutujatele
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)
| SKP reaalkasv | ÜTHI-inflatsioon | Tagantjärele tuletatud tööviljakus | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | kumula-tiivne | 2024 | 2025 | 2026 | kumula-tiivne | 2024 | 2025 | 2026 | kumula-tiivne | |
Stsenaarium 1: EKP-BASE mudeli tööjõunõudluse šokk | 0,0 | -0,1 | -0,1 | -0,2 | 0,00 | 0,00 | -0,01 | -0,02 | 0,0 | 0,2 | 0,1 | 0,3 |
Stsenaarium 2a: EKP-BASE mudeli tootlikkuse šokk | 0,0 | -0,2 | -0,3 | -0,5 | 0,01 | 0,08 | 0,17 | 0,25 | -0,1 | -0,2 | -0,3 | -0,6 |
Stsenaarium 2b: NAWM II mudeli ajutine tehnoloogiašokk | -0,1 | -0,3 | -0,4 | -0,9 | 0,03 | 0,11 | 0,16 | 0,30 | -0,2 | -0,4 | -0,5 | -1,1 |
Märkus. EKP-BASE mudeli simulatsioonis kasutati eelarve- ja rahapoliitika puhul ning vahetuskursi- ja finantsnäitajate vahede puhul nende põhistsenaariumi väärtusi. Stsenaariumis 1 kasutati mudelisimulatsioonis tingimusena tööhõive arengusuunda ja stsenaariumis 2a kogutoodangu suundumust ning tootmisfunktsiooni (tööviljakusel) tootlikkusel lasti nendega kohanduda. Põhistsenaariumiga võrreldes suurendab suundumuspõhise kogutoodangu muutus loiduse näitajat ja tõstab Phillipsi kõvera korrelatsiooni kaudu hindu. Väiksem suundumuspõhine kogutoodang tähendab ka reaalpalga sihtväärtuse allapoole korrigeerimist ja toob seega kaasa madalamad reaalpalgad (ja nominaalpalgad). Palkade kohandumisega kaasneb omakorda tagantjärele tööhõive sisemine kasv. Väiksem suundumuspõhine kogutoodang toob lõpuks viitajaga kaasa tootmise ja kulude languse. Stsenaariumit 2b simuleeriti NAWM II mudeli abil. See hõlmas ajutisest tehnoloogiašokist tulenevaid ootamatuid vapustusi, mis tähendab, et lühiajalised intressimäärad tõusevad. Väiksem ajutine tehnoloogiašokk vallandab piirkulude kasvu, mis toob kaasa sisemaiste hindade tõusu. Kuna sisenõudlus kohandub pakkumise vähenemisega viitajaga, kasvavad nii tööhõive kui ka nominaalpalgad. Samal ajal põhjustab kõrgematest intressimääradest tingitud vääringu kallinemine impordihindade languse ja seetõttu on tarbijahindade tõus väiksem kui sisemaiste hindade tõus. Tagantjärele tuletatud tööviljakus osutab stsenaariumi reaalsele SKP-le jagatuna stsenaariumi tööhõivega, st see kajastab seisu pärast mudelite abil tehtud sisemisi kohandusi.
Infokast 4
Võrdlus teiste institutsioonide ja erasektori prognoosidega
Kui 2026. aasta koguinflatsiooni ettevaade välja arvata, jäävad eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta juuni prognoosid üldiselt teiste institutsioonide prognooside ülemisse väärtusvahemikku või sellest veidi kõrgemale tasemele. 2024. ja 2026. aastaks eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates veidi kiiremat kasvu kui teiste institutsioonide prognoosides ja erasektori ettevõtete uuringutulemustes. 2025. aasta kasvuprognoos vastab aga ligikaudu teiste kättesaadavate prognooside keskmisele. Eurosüsteemi ekspertide ÜTHI-inflatsiooni ettevaade 2024. aastaks on enamikust teistest prognoosidest pisut kõrgem, mis on mõnel juhul tõenäoliselt tingitud ajakohasemast teabest energiahindade kohta. 2025. aasta prognoos jääb koos OECD hiljutise prognoosiga üsna kitsa väärtusvahemiku ülemisse ossa. Eurosüsteemi ekspertide inflatsiooniettevaade 2026. aastaks on 1,9% ja on ainus, mis kaldub kõrvale 2,0%st. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) puhul on eurosüsteemi ekspertide ettevaade 2024. ja 2025. aastaks teiste prognooside kitsast väärtusvahemikust veidi kõrgemal tasemel.
Tabel
Euroala SKP reaalkasvu, ÜTHI-inflatsiooni ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) hiljutiste prognooside võrdlus
(aastane muutus protsentides)
| Avaldamisaeg | SKP kasv | ÜTHI-inflatsioon | ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | ||
Eurosüsteemi ekspertide ettevaade | Juuni 2024 | 0,9 | 1,4 | 1,6 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 2,8 | 2,2 | 2,0 |
Consensus Economics | Mai 2024 | 0,6 | 1,4 | 1,5 | 2,3 | 1,9 | 2,0 | 2,6 | 2,1 | – |
Euroopa Komisjon | Mai 2024 | 0,8 | 1,4 | – | 2,5 | 2,1 | – | 2,7 | 2,1 | – |
OECD | Mai 2024 | 0,7 | 1,5 | – | 2,3 | 2,2 | – | 2,6 | 2,1 | – |
IMF | Aprill 2024 | 0,8 | 1,5 | 1,4 | 2,4 | 2,1 | 2,0 | – | – | – |
Survey of Professional Forecasters | Aprill 2024 | 0,5 | 1,4 | 1,4 | 2,4 | 2,0 | 2,0 | 2,6 | 2,1 | 2,0 |
Allikad: Consensus Economics Forecasts (16. mai 2024, andmed 2026. aasta kohta pärinevad 2024. aasta aprilli uuringust); Euroopa Komisjoni kevadine majandusprognoos (15. mai 2024); OECD Economic Outlook (2. mai 2024); IMF World Economic Outlook (16. aprill 2024); EKP Survey of Professional Forecasters (12. aprill 2024).
Märkus. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikus ettevaates kasutatakse tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP reaalkasvu aastaseid kasvumäärasid, kuid Euroopa Komisjoni ja IMFi prognoosides on need tööpäevade arvuga korrigeerimata. Muude organisatsioonide prognoosides ei täpsustata, kas andmed on tööpäevade arvuga korrigeeritud või mitte.
© Euroopa Keskpank, 2024
Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu
Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.
HTML ISBN 978-92-899-6566-8, ISSN 2529-4660, doi:10.2866/773929, QB-CF-24-001-ET-Q
Tehnilised eeldused põhinevad andmetel seisuga 15. mai 2024. Üleilmse majanduskasvu ettevaate koostamine jõudis lõpule 16. mail ja euroala käsitlev makromajanduslik ettevaade valmis seisuga 22. mai 2024. Eurostat avaldas euroala ÜTHI-inflatsiooni maikuu kiirhinnangu 31. mail. See hinnang oli täielikult kooskõlas eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta juuni ettevaatega koguinflatsiooni kohta. Ettevaade hõlmab aastaid 2024–2026. Nii pikka ajavahemikku käsitleva ettevaatega kaasneb väga suur ebakindlus, mida tuleb ettevaate tõlgendamisel silmas pidada. Lisateavet vt artikkel „The performance of the Eurosystem/ECB staff macroeconomic projections since the financial crisis”, EKP majandusülevaade 8/2019. EKP ja eurosüsteemi ekspertide varasemad makromajanduslikud ettevaated on tervikuna kättesaadavad makromajanduslike ettevaadete andmebaasis EKP veebilehel. See andmebaas sisaldab mitmeid muutujaid, mis on toodud kvartaalse sagedusega.
Ettevaate siinses osas toodud viited maailmamajanduse ja/või üleilmsete majandusnäitajate koondandmetele ei hõlma euroala.
Eurostati esimesed andmed SKP reaalkasvu kohta 2024. aasta esimeses kvartalis avaldatakse alles pärast 2024. aasta juuni ettevaate valmimist. Kõnealused andmed põhinevad mõnelt euroala riigilt saadud esialgsel teabel ja eurosüsteemi ekspertide hinnangutel.
Selle hinnangulise mõjuga seoses valitseb suur ebakindlus; vt infokast „A model-based assessment of the macroeconomic impact of the ECB’s monetary policy tightening since December 2021”, EKP majandusülevaade 3/2023.
Vt Arce, O. ja Sondermann, D., „Low for long? Reasons for the recent decline in productivity”, EKP blogi, 6. mai 2024.
Euroala eelarvepoliitika kurssi määratletakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, mille tulude poole andmeid on kohandatud ELi taasterahastu toetustega (vt tabeli 4 märkused).
Vt ka „Assessing the macroeconomic effects of climate change transition policies”, EKP majandusülevaade 1/2024.
Kasutatakse 15. mail 2024 kehtinud turuhindu (selle kuupäeva seisuga on koostatud ettevaate tehnilised eeldused).
Okuni seadusel põhinevat korrelatsiooni hinnatakse autoregressiivse jaotatud viitaja mudeli (ARDL (1,1)) abil. Et jätta välja pandeemiast kõige enam mõjutatud kahes kvartalis toimunud suured kõikumised, kasutatakse 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali puhul fiktiivset muutujat.
Kuna sisenõudlus kohandub vähenenud pakkumisega viitajaga, kasvavad nii tööhõive kui ka nominaalpalgad.
Tuleb silmas pidada, et mudelid reageerivad positiivsetele ja negatiivsetele šokkidele sümmeetriliselt, st reaktsioon käesolevas infokastis esitatud vastupidisele stsenaariumile annaks siin käsitletud tulemustega sümmeetrilised tulemused.
- 14 June 2024
- 20 June 2024