1 Ülevaade
Laekuvad andmed viitavad euroala kasvuväljavaate halvenemisele, kuid põhistsenaarium näeb endiselt ette tarbimisest tulenevat elavnemist. 2024. aasta esimesel poolel taastus majanduskasv netoekspordi toel. Värskeimate näitajate alusel võib arvata, et kasv lähiajal jätkub, kuid eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta juuni ettevaates prognoositust aeglasemas tempos. Reaalne kasutatav tulu peaks hoogsa palgakasvu mõjul jätkuvalt suurenema. Koos vähehaaval kasvava kindlustundega toetaks see tarbimisel põhinevat taastumist. Tarbimise mõju on siiski juuni ettevaates prognoositust mõnevõrra väiksem. Laekuvad andmed ja hiljutised uuringud osutavad tarbijate endiselt tagasihoidlikule kindlustundele ja kodumajapidamiste ulatuslikumatele säästmisplaanidele. Ka hiljutised andmed ettevõtlusinvesteeringute kohta viitavad aeglasemale kasvutempole. Sisenõudlust toetavad siiski rahapoliitika varasema karmistamise mõju taandumine ning rahastamistingimuste eeldatav jätkuv leevenemine, mis on kooskõlas turu ootustega intressimäärade edasise arengu suhtes. Ühtlasi toetab välisnõudluse prognoositav suurenemine euroala ekspordi väljavaadet. Tööturg peaks püsima vastupidav ja töötuse määr peaks jääma rekordiliselt madalale tasemele. Sedamööda, kuidas viimasel ajal tööviljakuse kasvu aeglustanud mõned tsüklilised tegurid taanduvad, peaks tööviljakus ettevaateperioodil suurenema. Üldjoontes eeldatakse, et keskmine aastane SKP reaalkasv on 2024. aastal 0,8% ning hoogustub 2025. aastal 1,3%ni ja 2026. aastal 1,5%ni. Juuni ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet kogu ettevaateperioodiks veidi allapoole korrigeeritud.[1]
Pärast hiljutist aeglustumist peaks koguinflatsioon 2024. aasta viimases kvartalis mõnevõrra kiirenema, kuid aeglustuma seejärel 2025. aasta lõpuks inflatsioonieesmärgiks seatud tasemele. Lähiajal oodatav kasv kajastab suurel määral energiahindade baasefekte. Võttes arvesse turuootuseid energia toorme- ja hulgihindade suhtes ning kliimamuutustega seotud kavandatavaid eelarvemeetmeid, peaks energiahindade inflatsioon püsima keskpikas vaates madalal positiivsel tasemel. Viimastes kvartalites on toiduainehindade inflatsioon märgatavalt aeglustunud, sest voogsurve on madalamate energia- ja toidutoormehindade toel leevenenud. Toiduainehindade inflatsioon peaks püsima üldjoontes tavapärases vahemikus ja hakkama alates 2025. aasta lõpust veelgi pidurduma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks peaaegu kogu ettevaateperioodi jooksul püsima koguinflatsioonist kiirem, kuid peaks siiski jätkuvalt aeglustuma. Teenuste hindade inflatsioon on viimastel kuudel olnud püsivalt kiire. Sedamööda, kuidas palgakasv ja muud kulusurved leevenevad, võib ettevaateperioodi lõpu poole siiski oodata järkjärgulist langust. Samal ajal kandub rahapoliitika varasema karmistamise viitajaga mõju jätkuvalt üle tarbijahindadele. Viimastes kvartalites on nominaalpalga kasv hakanud varasema kõrge tasemega võrreldes aeglustuma ja seda prognoositust ulatuslikumalt. Eelolevatel aastatel peaks palgakasv vähehaaval veelgi pidurduma, kuna inflatsioonihüvitistest tingitud tõusumõju pingelisel tööturul taandub. Tööjõukulude surve vähenemist peaks toetama tööviljakuse kasvu taastumine. Kasumikasv on märgatavalt aeglustunud ja leevendab osaliselt tööjõukulude mõju ülekandumist hindadesse, seda eelkõige lähiajal. Kokkuvõttes peaks aasta keskmine ÜTHI-koguinflatsioon aeglustuma 5,4%-lt 2023. aastal 2,5%-le 2024. aastal, 2,2%-le 2025. aastal ja 1,9%-le 2026. aastal. EKP ekspertide 2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes püsib ÜTHI-inflatsiooni väljavaade üldjoontes muutumatuna. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) näitaja on viimastel kuudel olnud oodatust kõrgem, mistõttu korrigeeriti 2024. ja 2025. aasta prognoose mõnevõrra ülespoole.
Tabel 1
Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid
(aastane muutus protsentides; korrigeerimised protsendipunktides)
September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | ||
Reaalne SKP | 0,5 | 0,8 | 1,3 | 1,5 | -0,1 | -0,1 | -0,1 | -0,1 | |
ÜTHI | 5,4 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,9 | 2,3 | 2,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 | |
Märkus. Reaalse SKP andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud keskmised aastanäitajad. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Kohanduste tegemisel on kasutatud ümardatud näitajaid. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
2 Rahvusvaheline keskkond
Maailmamajanduse kasvutempo püsib lähiajal kokkuvõttes positiivne, kuid kasvu pärssivad tegurid on võimendunud.[2] Maailmamajanduse (v.a euroala) kasv oli selle aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes veidi aeglasem, ent üldjoontes kooskõlas EKP ekspertide 2024. aasta juuni ettevaatega. Ehkki kolmandas kvartalis peaks kasv püsima stabiilne, viitavad laekuvad andmed töötleva tööstuse tootmistsükli aeglustumisele endiselt piirava rahapoliitika tingimustes. Samal ajal osutavad küsitlusandmed üleilmse teenindussektori aktiivsuse stabiilsele kasvule. Need märgid koos suurenenud geopoliitiliste pingete ja finantsturgude hiljutise volatiilsusega näitavad, et tegurid, mis pärsivad lähiajal kasvu, on võimendunud.
Prognoosi kohaselt peaks maailmamajanduse kasv keskpikas perspektiivis mõõdukas tempos kiirenema, jäädes juuni ettevaatega võrreldes üldjoontes muutumatuks. Pärast üleilmse SKP 3,5% reaalkasvu 2023. aastal suureneb see eelduste kohaselt 2024. ja 2025. aastal 3,4% ning 2026. aastal 3,3%. Juuni ettevaatega võrreldes on seda kõigil kolmel aastal veidi ülespoole korrigeeritud (vt tabel 2). See kajastab suuremate arenevate turgude, nagu Hiina ja Venemaa, mõnevõrra jõulisemat kasvu 2024. aastal ning kiiremat kasvu Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis 2025. ja 2026. aastal. USA majanduse tugevam kasv on seotud oodatust suurema netorände positiivse mõjuga ja mõlema presidendikandidaadi lubadusega pikendada 2017. aasta maksukärpeid väiksema sissetulekuga kodumajapidamistele. Nende tegurite mõju ei võetud arvesse juuni põhiprognoosis. Praeguses põhiprognoosis eeldatakse jätkuvalt, et USA majandus maandub pehmelt, mida kinnitavad tööturu järkjärguline jahtumine ja endiselt tugev eratarbimine. Majanduse pisut kiirem kasv Ühendkuningriigis kajastab oodatust jõulisemat kasvu käesoleva aasta teises kvartalis ja reaalpalkade positiivsemat mõju eratarbimisele ülejäänud ettevaateperioodil.
Tabel 2
(aastane muutus protsentides; korrigeerimised protsendipunktides)
| September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | ||
SKP reaalkasv (v.a euroala) | 3,5 | 3,4 | 3,4 | 3,3 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | |
Maailmakaubandus (v.a euroala)1) | 1,0 | 3,1 | 3,4 | 3,3 | 0,0 | 0,5 | 0,1 | 0,0 | |
Euroala välisnõudlus2) | 0,6 | 2,5 | 3,4 | 3,3 | -0,2 | 0,4 | 0,0 | 0,0 | |
Üleilmne tarbijahinnaindeks (v.a euroala) | 5,0 | 4,2 | 3,3 | 2,8 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | |
Konkurentide ekspordihinnad omavääringus3) | -1,2 | 2,4 | 2,2 | 2,4 | 0,1 | 0,3 | -0,6 | -0,2 | |
Märkus. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid.
1) Arvutatakse impordi kaalutud keskmisena.
2) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite impordi kaalutud keskmisena.
3) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite ekspordi deflaatori kaalutud keskmisena.
Maailmakaubandus peaks sel aastal elavnema ja kasvama ülejäänud ettevaateperioodil rohkem kooskõlas üleilmse majandusaktiivsusega. Pärast maailmakaubanduse loiu kasvu perioodi see aastavahetusel taastus. Teises kvartalis toetas elavnemist importkaupade ettevarumine arenenud majandusega riikides. Kuised kaubandusandmed näitavad, et ettevõtted täiendasid oma varusid jõuluperioodiks ligikaudu kuus nädalat varem kui tavapärasel aastal, milles kajastub tõenäoliselt hirm suurenevatest geopoliitilistest riskidest tulenevate pakkumispoolsete kitsaskohtade ja kaubanduspingete taastekkimise pärast. Maailmakaubanduse andmed püsivad olemuslikult volatiilsed ning eelduste kohaselt selline kiire kasv lähiajal ei jätku, sest ettevarumise mõju taandub.[3] Euroala välisnõudlus peaks suurenema 2,5% 2024. aastal, 3,4% 2025. aastal ja 3,3% 2026. aastal. Euroala välisnõudluse kasvu on käesolevaks aastaks ülespoole korrigeeritud, kuna varasemad näitajad osutusid paremaks, ent ülejäänud ettevaateperioodil püsib see juuni ettevaatega võrreldes sarnasel tasemel.
Inflatsioon peaks üleilmsel tasandil aeglustuma ja euroala konkurentide ekspordihindade kasv peaks olema ettevaateperioodil stabiilne. Üleilmse tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon peaks aeglustuma 4,2%-lt 2024. aastal 3,3%-le 2025. aastal ja 2,8%-le 2026. aastal, tulenevalt suuremate riikide piiravast rahapoliitikast ja varasemate tarnešokkide mõju taandumisest. Võrreldes juuni ettevaatega ei ole üleilmse inflatsiooni profiil palju muutunud. Euroala konkurentide ekspordihindade kasv (riikide vääringutes ja aasta arvestuses) on muutunud 2024. aastal positiivseks, sest toormehindade hiljutise languse ning sise- ja välismaise voogsurve mõju on taandunud. See tähendab, et konkurentide ekspordihindade kasv peaks püsima ettevaateperioodil stabiilne ja üldjoontes kooskõlas pikaajalise keskmise tasemega. 2025. ja 2026. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine võrreldes juuni ettevaatega kajastab ekspordihindade inflatsiooni mõnevõrra suuremat aeglustumist mõnes suuremas riigis, nagu Ühendkuningriik.
Infokast 1
Tehnilised eeldused
2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes hõlmavad tehniliste eelduste peamised muutused madalamaid toormehindu (ehkki mõned energiahinnad on kõrgemad), tugevamat eurot ja veidi madalamaid intressimäärasid. Futuurihindadel põhinevaid naftahinnaeeldusi on ettevaateperioodil ligikaudu 2% võrra allapoole korrigeeritud. Need on endiselt langussuunalised ja hinnad peaksid 2024.–2026. aastal langema ligikaudu 12%. Seevastu mure geopoliitiliste riskide pärast seoses pingetega Lähis-Idas ja Ukraina hiljutise tungimisega Venemaa territooriumile on toonud kaasa maagaasi hulgihindadega seotud kõrgemad eeldused (mis on prognoosiperioodil 17% kõrgemad). Ka elektrienergia hulgihinnaga seotud eeldusi on korrigeeritud ülespoole, eriti ettevaateperioodi lõpu poole. Eeldatakse euro mõningast kallinemist: euro kurss USA dollari suhtes peaks tõusma 1,7%, milles kajastuvad eelkõige ootused, et USA Föderaalreservi Süsteem alandab märkimisväärselt intressimäärasid; euro nominaalne efektiivne vahetuskurss peaks kerkima 0,7%. Turgude ootusi lühiajaliste intressimäärade arengu suhtes on 2025. ja 2026. aastaks ligikaudu 30 baaspunkti võrra allapoole korrigeeritud. Samuti on allapoole korrigeeritud turgude ootusi pikaajaliste võlakirjade tootluse suhtes, ehkki vähemal määral.
Tabel
| September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Toormehinnad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
Naftahind (USD barreli kohta) | 83,7 | 83,2 | 76,1 | 73,2 | 0,0 | -0,7 | -2,4 | -1,7 |
Maagaasi hind (eurot MWh kohta) | 40,6 | 34,2 | 41,1 | 35,4 | 0,0 | 11,0 | 16,0 | 18,1 |
Elektrienergia hulgihinnad (eurot MWh kohta) | 103,5 | 77,4 | 93,3 | 82,2 | 0,0 | 6,0 | 6,4 | 13,0 |
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi LHÜd (eurodes tonni kohta) | 83,7 | 67,5 | 73,8 | 76,4 | 0,0 | 2,2 | 3,8 | 3,8 |
Muu toorme (v.a energia) hinnad (USD; aastane muutus protsentides) | -12,5 | 7,3 | 1,3 | 2,5 | 0,0 | -4,1 | -2,6 | 1,6 |
Vahetuskursid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
USD/EUR vahetuskurss | 1,08 | 1,09 | 1,10 | 1,10 | 0,0 | 0,8 | 1,7 | 1,7 |
Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (EER41; I kv 1999 = 100) | 121,8 | 124,5 | 125,1 | 125,1 | 0,0 | 0,3 | 0,7 | 0,7 |
Finantseeldused: |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kolme kuu EURIBOR (protsendina aasta kohta) | 3,4 | 3,6 | 2,5 | 2,2 | 0,0 | 0,0 | -0,4 | -0,3 |
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus (protsendina aasta kohta) | 3,1 | 2,9 | 2,8 | 3,0 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | -0,1 |
Märkus. Korrigeerimised on väljendatud järgmiselt: tasemete puhul protsentides, kasvumäärade puhul protsendipunktides ja finantseelduste puhul protsentides aasta kohta. Kasvumäärade ja intressimäärade korrigeerimisel on kasutatud ühe kümnendkohani ümardatud näitajaid ning protsentuaalse muutusena esitatud korrigeerimised on arvutatud ümardamata näitajate alusel. Tehnilised eeldused toormehindade ja euroala intressimäärade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 16. august 2024. Naftahind viitab Brenti toornafta hetke- ja futuurihindadele. Gaasihinnad viitavad Madalmaade gaasibörsi (TTF) gaasi hetke- ja futuurihindadele. Elektrienergia hulgihinnad viitavad euroala viie suurima riigi keskmisele hetke- ja futuurihinnale. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi LHÜde „sünteetiline” futuurihind on tuletatud kahe lähima Euroopa energiabörsi LHÜde futuuride kuu lõpu lineaarselt interpoleeritud väärtusena. Seejärel on leitud LHÜde futuuride keskmised kuuhinnad, et tuletada aastasele sagedusele vastav väärtus. Toormehindade areng on tuletatud eelduste koostamise lõppkuupäeval lõppenud kümne tööpäevase perioodi jooksul toimunud futuuriturgude arengust. Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Eeldused euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsete intressimäärade kohta põhinevad riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade keskmisel tootlusel, mis on kaalutud SKP aastakasvu näitajatega. Vajalike andmete olemasolu korral on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsed tootlused määratletud kümneaastaste võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud vastavatest riigipõhistest tulukõveratest tuletatud forvardnominaaltootlusega eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga. Teiste riikide puhul on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tootlused määratletud kümneaastase tähtajaga võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud euroala riskivabade pikaajaliste intressimäärade tehnilisele eeldusele lisatud konstantse tootluse vahega (eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga).
3 Reaalmajandus
Pärast üldjoontes muutumatut ja jõuetut kasvu kogu 2023. aasta jooksul hakkas euroala majandusaktiivsus 2024. aasta esimesel poolel elavnema (vt joonis 1).[4] Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli kvartaalne kasv nii 2024. aasta esimeses kui ka teises kvartalis 0,3%, ehkki teise kvartali prognoosi korrigeeriti pärast septembri ettevaate valmimist allapoole 0,2%-le. Teise kvartali tulemus oli 2024. aasta juuni ettevaates eeldatust madalam. Selle põhjuseks olid eratarbimise oodatust nõrgem kasv ning väiksemad investeeringud ja varud, ehkki netokaubanduse mõju oli oodatust suurem. Sektorite arvestuses lisandväärtus 2024. aasta teises kvartalis tööstussektoris tõenäoliselt vähenes, kuid jätkas suurenemist teenindussektoris.
Joonis 1
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)
Märkus. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Väärtusvahemikud põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et SKP reaalkasvu tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
SKP reaalkasv peaks 2024. aasta teisel poolel aeglustuma, jäädes juuni ettevaates prognoositust madalamale tasemele. Tagasihoidlikum väljavaade kajastab majandusaktiivsusega seotud küsitlusandmete, näiteks ostujuhtide indeksi ja Euroopa Komisjoni küsitlustest selgunud ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajate jätkuvalt madalat taset. Eriti märgatav oli langus töötleva tööstuse sektoris – töötleva tööstuse toodangu ostujuhtide indeks oli augustis 45,8 punkti tasemel. See tulenes peamiselt nõrgast nõudlusest, kusjuures riikidest mõjutas see kõige enam Saksamaad. Samal ajal näib hoogsalt kasvavat teenindussektori aktiivsus, mida toetasid ajutiselt Pariisi olümpiamängud. Sellest annab tunnistust teenindussektori ostujuhtide indeksi näitaja, mis oli augustis 52,9 punkti tasemel. Kokkuvõttes peaks SKP reaalkasv kolmandas ja neljandas kvartalis olema 0,2% ehk mõlemal juhul juuni ettevaatega võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra väiksem.
Keskpikas perspektiivis peaks reaalne SKP kasvama sarnases tempos pikaajalise keskmisega. Seda toetavad reaalsete sissetulekute suurenemine, tugevnev välisnõudlus ja rahapoliitika pärssiva mõju taandumine. Reaalse kasutatava tulu jätkuv suurenemine peaks toetama eratarbimist, millest peaks saama 2024. aasta teisel poolel peamine kasvu vedaja, ehkki vähemal määral, kui prognoositi juuni ettevaates. Kodumajapidamiste kulutusi peaksid toetama ka vastupidav tööturg, vähehaaval kosuv tarbijate kindlustunne ja vähenev ebakindlus hoolimata praegustest ulatuslikest plaanidest säästa. Ettevõtlusinvesteeringud jäävad lühiajalises vaates eelduste kohaselt nõrgaks, mis on osaliselt tingitud kasvanud poliitilisest ebakindlusest. Seejärel on siiski oodata investeeringute elavnemist, milles kajastub rahapoliitika varasema karmistamise kahanev, ehkki seni tuntav pärssiv mõju ning sise- ja välisnõudluse positiivne toime. Välisnõudluse toel peaks hoogustuma ka ekspordikasv. Eluasemeinvesteeringud peaksid 2024. ja 2025. aastal vähenema, ent seejärel taastuma sarnaselt juuni ettevaates prognoositud profiiliga. Pärast varude tsükli märkimisväärset negatiivset mõju aastavahetusel peaks selle normaliseerumisel olema 2024. aasta teisel poolel kasvule üldjoontes neutraalne toime. Hoolimata eelarvepoliitika kursi eeldatavast karmistumisest ettevaateperioodil peaksid valitsussektori tarbimine ja investeeringud toetama positiivselt SKP kasvu.
Rahastamistingimused, eeskätt intressimäärade kõrge tase, peaksid avaldama kasvule jätkuvalt tugevat negatiivset mõju, mis ettevaateperioodi jooksul taandub. Alates 2021. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini toimunud rahapoliitika karmistamise toime kandub jätkuvalt reaalmajandusse, mõjutades eelkõige 2024. aasta kasvuväljavaadet.[5] Pärast EKP baasintressimäärade langetamist 2024. aasta juunis ja lähtudes intressimäärade edasise arenguga seotud turuootustest ettevaate koostamise lõppkuupäeval (vt infokast 1) peaks rahapoliitika negatiivne mõju majanduskasvule hakkama 2024. aastal järk-järgult vähenema. Ehkki selle negatiivse mõju ulatuse ja ajastuse suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, peaks see olema 2026. aastaks suurel määral taandud.
2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi ettevaateperioodi igal aastal 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud (vt tabel 3 ja joonis 2). Varasemaid SKP reaalkasvu andmeid 2023. aasta teise poole kohta korrigeeriti ülespoole, mis tõi kaasa suurema siirdemõju 2024. aastasse. Selle kaalus aga täielikult üles kvartalikasvu määrade allapoole korrigeerimine 2024. aastaks. Komponentide tasandil on eratarbimist ja investeeringuid 2024. aastaks allapoole korrigeeritud. Ehkki netoeksporti on ülespoole korrigeeritud (kajastades peamiselt laekunud andmeid), on ekspordikasvu 2024. aasta teiseks pooleks püsivate konkurentsivõime probleemide tõttu allapoole korrigeeritud. 2025. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine tuleneb üksnes 2024. aasta teisel poolel tehtud korrigeerimiste siirdemõjust. 2026. aasta puhul on aga muutus peamiselt seotud eratarbimise kasvu allapoole korrigeerimisega, mis kajastab tarbimise eeldatust mõnevõrra tagasihoidlikumat elavnemist, ja netokaubanduse panuse mõningase allapoole korrigeerimisega.
Joonis 2
Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks
a) 2024. aasta septembri ettevaade | b) Korrigeerimised võrreldes 2024. aasta juuni ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (korrigeerimised: protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Korrigeerimisel on kasutatud ümardamata näitajaid. Ümardatuna korrigeeritakse SKP reaalkasvu ettevaateperioodi igal aastal –0,1 protsendipunkti võrra.
Tabel 3
Reaalse SKP, kaubanduse ja tööturu prognoosid
(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti; korrigeerimised protsendipunktides)
| September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Reaalne SKP | 0,5 | 0,8 | 1,3 | 1,5 | -0,1 | -0,1 | -0,1 | -0,1 |
Eratarbimine | 0,7 | 0,8 | 1,4 | 1,5 | 0,1 | -0,4 | -0,3 | -0,1 |
Valitsussektori tarbimine | 1,0 | 1,2 | 1,1 | 1,1 | 0,2 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
Investeeringud | 1,2 | -0,5 | 1,2 | 2,1 | -0,1 | -0,6 | -0,3 | 0,1 |
Eksport1) | -0,3 | 1,2 | 2,6 | 3,0 | 0,6 | -0,1 | -0,3 | -0,1 |
Import1) | -1,1 | 0,0 | 2,8 | 3,3 | 0,3 | -0,5 | -0,4 | 0,0 |
Osakaal SKPs: |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisenõudlus | 0,8 | 0,6 | 1,2 | 1,5 | 0,0 | -0,3 | -0,2 | 0,0 |
Netoeksport | 0,4 | 0,7 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,3 | 0,0 | -0,1 |
Varude muutus | -0,7 | -0,4 | 0,1 | 0,0 | -0,2 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
Reaalne kasutatav tulu | 1,1 | 2,8 | 0,8 | 0,8 | -0,1 | 0,9 | -0,3 | -0,4 |
Kodumajapidamiste säästumäär | 13,4 | 14,9 | 14,5 | 14,0 | -1,1 | -0,1 | 0,0 | -0,2 |
Jooksevkonto saldo (% SKPst) | 1,5 | 2,6 | 2,7 | 2,7 | -0,1 | -0,2 | -0,2 | -0,2 |
Tööhõive2) | 1,4 | 0,8 | 0,4 | 0,4 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | -0,1 |
Töötuse määr | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,2 |
Märkus. Reaalse SKP ja komponentide andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Import ja eksport hõlmavad euroalasisest kaubandust.
2) Tööhõive näitajad viitavad tööga hõivatud isikute arvule.
Hoolimata eratarbimise hiljutisest loidusest eeldatakse endiselt, et see jääb keskpikas perspektiivis kasvu peamiseks vedajaks, saades tuge töötasude jõulisest suurenemisest seoses palgakasvu ja aeglustuva inflatsiooniga. Eratarbimise kasv valmistas 2024. aasta esimesel poolel pettumuse, sest oodatust suuremad töötuluvälised sissetulekud suurendasid juuni ettevaates prognoositust rohkem sääste. Kodumajapidamiste kulutuste aastakasvu määr peaks siiski hoogustuma ligikaudu 0,8%-lt 2023.–2024. aastal ligikaudu 1,5%-le 2025.–2026. aastal, mis on märkimisväärselt kõrgem pandeemiaeelsest keskmisest 1,2% tasemest. Tarbimise taastumist toetab reaalse kasutatava tulu suurenemine, mis tuleneb peamiselt hoogsast palgakasvust ja arvestatavatest, ehkki vähenevatest, töötuluvälistest sissetulekutest (eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjana ja finantsvaradelt teenitud tulu). Keskpikas perspektiivis peaks reaalsete sissetulekute kasv vähenema sedamööda, kuidas reaalpalkade järelejõudmine aeglustub. Samal ajal peaks eratarbimise kasvu toetama ebakindluse eeldatav vähenemine aastatel 2025–2026, mis aitab langetada säästumäära, kui tarbimiskäitumine vähehaaval normaliseerub. 2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes on eratarbimise kasvu 2024. aasta prognoosi korrigeeritud 0,4 protsendipunkti võrra allapoole. See kajastab oodatust loiumat dünaamikat esimeses kahes kvartalis ja seejärel aeglasemat elavnemist, mis kandub edasi ka 2025. aastasse. Seetõttu on 2025. aasta prognoosi 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, milles kajastub ka reaalse kasutatava tulu veidi tagasihoidlikuma kasvu mõju ja kodumajapidamiste tarbimiskäitumise eeldatav aeglasem normaliseerumine. Viimane on ka peamine põhjus, miks 2026. aasta prognoosi on 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Need korrigeerimised on kooskõlas Euroopa Komisjoni küsitlusandmetega tarbijate järgneva 12 kuu säästmisootuste kohta, mis on viimastes kvartalites jätkuvalt kasvanud.
Eluasemeinvesteeringud peaksid 2024. aastal veelgi kahanema ja seejärel 2025. aasta jooksul tasapisi taastuma sedamööda, kuidas rahastamistingimuste karmistumise negatiivne mõju vähehaaval leeveneb ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute kasv jätkub. Eluasemeinvesteeringud jätkasid teises kvartalis tõenäoliselt oma pikaajalist langust, kajastades püsivalt nõrka eluasemenõudlust, mida süvendas märkimisväärse maksusoodustuse lõppemine Itaalias. Prognoosi kohaselt elavnevad eluasemeinvesteeringud alles alates 2025. aasta teisest poolest eeldusel, et hüpoteeklaenude intressimäärad langevad veidi ja kodumajapidamiste sissetulekud kasvavad. Kokkuvõttes on 2024. aastal oodata eluasemeinvesteeringute edasist märkimisväärset vähenemist, millel on negatiivne siirdemõju aastakasvule 2025. aastal. Seejärel peaksid eluasemeinvesteeringud 2026. aastal aasta arvestuses esimest korda pärast 2022. aastat suurenema.
Ettevõtlusinvesteeringud peaksid nõudluse paranemise, rahastamistingimuste negatiivse mõju taandumise ning rohe- ja digiinvesteeringute suurenemise toel ettevaateperioodil mõõdukas, kuid kiirenevas tempos kasvama. Ehkki poliitikameetmetega seonduval suurel ebakindlusel on lähiajal investeeringutele eeldatavasti mõnevõrra pidurdav mõju, peaksid need järk-järgult kasvama kooskõlas ootustega, et sise- ja välisnõudlus suurenevad ning kasumiteenimistingimused paranevad. 2026. aastal toetavad elavnemist rangete rahastamistingimuste pärssiva mõju taandumine ning ELi taasterahastu ja erasektori vahendite kaasamine rohe- ja digiinvesteeringute hoogustamiseks. Selle taustal peaks ettevõtete välisrahastamise kasv ettevaateperioodil järk-järgult kiirenema. See tuleneb majandusaktiivsuse eeldatavast kasvust, pangalaenude intressimäärade prognoositavast alanemisest, ülemääraste rahasaldode vähenemisest ja ettevõtete bilansside paranemisest.
Pärast jõulist elavnemist 2024. aasta esimeses kvartalis peaks euroala ekspordikasv aeglustuma ja seejärel taas mõõdukalt kiirenema tempos, mis on varasemate perioodidega võrreldes tagasihoidlik. Taastumist esimeses kvartalis vedas suuresti teenuste eksport, osaliselt tingituna Iirimaa volatiilsetest andmetest. Kui aga viimane asjaolu kõrvale jätta, siis koguekspordi kasv hinnangute kohaselt teises kvartalis aeglustus, kajastades värskeimatest küsitlusandmetest selgunud negatiivseid märke töötleva tööstuse ja teenuste ekspordi tellimuste kohta.[6] Hoolimata välisnõudluse mõningasest ülespoole korrigeerimisest on ekspordi lühiajalised väljavaated halvenenud, tingituna euro mõningasest kallinemisest ja jätkuvatest konkurentsivõime probleemidest, mida süvendavad mõnevõrra kõrgemad gaasihinnad. Euroala konkurentsivõimet pärssivad tegurid, nagu energiašokk ning hindade ja hinnavälise konkurentsivõimega seotud probleemid, pidurdavad endiselt euroala eksporti. Seetõttu eeldatakse, et ekspordikasv taastub järk-järgult alles 2025. aasta alguses, ehkki tempos, mis jääb alla varasemale keskmisele kasvumäärale. Ka impordi kasvutempo peaks pärast oodatust negatiivsemate andmete laekumist euroala investeeringute kohta olema lühikeses ajaplaanis tagasihoidlik. Seejärel peaks import hoogustuma tempos, mis on tema pikaajalisest kasvumäärast mõnevõrra aeglasem. Kokkuvõttes jääb pärast positiivset panust 2024. aasta esimesel poolel netokaubanduse mõju kasvule kogu ettevaateperioodil eelduste kohaselt üldjoontes neutraalseks (vt joonis 2). Varasemate andmete korrigeerimise tõttu on seda 2024. aastaks ülespoole korrigeeritud, kuid seejärel ei ole seda üldjoontes muudetud.
Tööturg peaks püsima vastupidav, ehkki tööhõive kasv peaks viimaste aastatega võrreldes aeglustuma. Tööhõive kasvas 2024. aasta teises kvartalis 0,2% ehk oodatust veidi rohkem. Eelduste kohaselt peaks selle kvartaalne kasvumäär olema suhteliselt tagasihoidlik, ulatudes ettevaateperioodil 0,1%ni. Aasta arvestuses peaks tööhõive kasv langema 1,4%-lt 2023. aastal 0,8%-le 2024. aastal ning stabiliseeruma 2025. ja 2026. aastal 0,4% tasemel. Eelmise ettevaatega võrreldes sisaldub 2026. aasta prognoosis mõningane allapoole korrigeerimine (0,1 protsendipunkti). Tööhõive areng (vt joonis 3) kajastab eeldust, et lähiminevikus tavalisest rohkem tööhõivet toetanud tsüklilised tegurid – nagu märkimisväärne tööjõupuudus, kasumite kiire kasv, nõrk reaalpalk ja tugev tööjõu kasv – hakkavad vähehaaval taanduma.[7]
Tööviljakuse kasv peaks ettevaateperioodil tugevnema. Arvestades majanduse tsüklilist kohandumist ettevaateperioodil ja tööhõive senise jõulise kasvu aeglustumist, on oodata tööviljakuse suurenemist. Sellegipoolest oli tööviljakuse kasv töötaja kohta 2024. aasta teises kvartalis oodatust väiksem. 2024. aasta teisel poolel on seda allapoole korrigeeritud, kajastades varasema ettevaatega võrreldes aeglasemat tsüklilist taastumist. Tööviljakuse 0,9% kasv 2025. aastal ja 1,1% kasv 2026. aastal on suhteliselt kiire, ületades peaaegu kahekordselt varasemat pikaajalist keskmist aastamäära 0,6% ajavahemikul 2000–2019. Seda vaadeldes tuleks siiski arvesse võtta, et aastatel 2020–2023 tammus tööviljakuse keskmine aastane kasvumäär (0,3%) paigal, mis põhjustas märkimisväärse negatiivse lõhe tööviljakuse suundumuse ja selle tegeliku taseme vahel (vt joonis 4). Lähiminevikus tööhõive kasvu toetanud tsüklilised tegurid peaksid vähehaaval taanduma, tuues kaasa tööviljakuse kasvu tsüklilise taastumise. Sellest hoolimata võivad tööviljakuse kasvutempot 2025. ja 2026. aastal piirata struktuursed tegurid. Nende hulka kuuluvad majandustegevuse järkjärguline ümbersuunamine teenindussektorisse, rohepöörde kulud, energiahindade šoki pikemaajaline negatiivne mõju, väga uuenduslike tehisintellektitehnoloogiate oodatust aeglasem kasutuselevõtt ja demograafilised muutused, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja mõnede beebibuumi ajal sündinud elanikkonnarühmade pensionile jäämisest.
Joonis 4
Tööviljakuse kasv töötaja kohta
a) Tööviljakuse tase
(indeks: 2022 = 100)
b) Tööviljakuse kasvumäär
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalsed jooned tähistavad ettevaateperioodi algust. Pikaajalised keskmised ja COVID-19 pandeemia eelsed hinnangulised suundumused on saadud aastate 2000–2019 andmete põhjal.
Töötuse määr peaks püsima suhteliselt stabiilne (vt joonis 5). Eelduste kohaselt on see ettevaateperioodi igal aastal keskmiselt 6,5%. Töötuse määra areng ei ole juuni ettevaatega võrreldes üldjoontes muutunud, kuid 2026. aastaks on seda veidi – 0,2 protsendipunkti võrra – ülespoole korrigeeritud, osaliselt tingituna tööhõive väiksemast kasvust kõnealusel aastal ja veidi nõrgemast kasvuväljavaatest.
4 Eelarveväljavaade
Euroala eelarvepoliitika kurss peaks ettevaateperioodil ja eriti 2024. aastal karmistuma, kuid vähemal määral, kui prognoositi 2024. aasta juuni ettevaates (vt tabel 4). Pärast mõningast ülespoole korrigeerimist 2023. aastaks peaks eelarvepoliitika kurss muutuma 2024. aastal märkimisväärselt rangemaks, eelkõige tulenevalt suure osa seoses energiahindade ja inflatsiooniga võetud toetusmeetmete lõpetamisest. Prognoosi kohaselt jätkab eelarvepoliitika kurss karmistumist ka 2025. ja 2026. aastal, ehkki palju aeglasemas tempos. See on tingitud ülejäänud energiatoetusmeetmete edasisest kärpimisest, otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete suurendamisest ning fiskaalülekannete aeglasemast kasvust. Seda tasakaalustab osaliselt valitsussektori tarbimise ja investeeringute suurenemine. 2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes eeldatakse euroala eelarvepoliitika kursi ja kaalutletud eelarvepoliitikameetmete puhul aastatel 2024–2025 vähem ulatuslikku karmistamist. See tuleneb väiksemamahulisest eeldatavast konsolideerimisest mõnes riigis ning eelarvepoliitiliste toetusmeetmete pikendamisest ja/või vastuvõtmisest mõnes teises riigis vastavalt valitsuste kinnitatud 2025. aasta eelarveprojektidele. Praegu, st enne 2025. aasta eelarvekavade väljakuulutamist enamikus euroala riikides ja ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku rakendamist, ümbritseb eelarvepoliitilisi eeldusi endiselt märkimisväärne ebakindlus.
Tabel 4
(% SKPst; korrigeerimised protsendipunktides)
| September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Eelarvepoliitika kurss1) | 0,0 | 0,5 | 0,1 | 0,3 | 0,1 | -0,2 | -0,2 | 0,0 |
Valitsussektori eelarve tasakaal | -3,6 | -3,3 | -3,2 | -3,0 | 0,0 | -0,2 | -0,4 | -0,4 |
Struktuurne eelarvetasakaal2) | -3,7 | -3,2 | -3,2 | -3,0 | -0,1 | -0,2 | -0,5 | -0,4 |
Valitsussektori koguvõlg | 88,2 | 88,5 | 89,3 | 89,8 | -0,3 | 0,1 | 0,7 | 1,2 |
1) Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile. Tulude poolel on andmeid kohandatud ka ELi taasterahastust oodatavate toetustega. Negatiivne (positiivne) näitaja tähendab eelarvepoliitika lõdvendamist (karmistamist).
2) Arvutatakse valitsussektori bilansina, millest on maha arvatud majandustsükli üleminekumõjud ja meetmed, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi määratluse kohaselt liigitatud ajutiseks.
Euroala eelarvetasakaal peaks ettevaateperioodil paranema, ehkki vähem kui juunis. Samal ajal peaks võlakoormus kasvama. Euroala eelarvepuudujääk peaks prognoosi kohaselt vähenema, langedes 2026. aastal kontrollväärtuseni, mis on 3% SKPst. See tuleneb eeskätt väiksemast tsükliliselt kohandatud esmasest eelarvepuudujäägist kogu ettevaateperioodil ja eelkõige 2024. aastal, mis kaalub eeldatavasti üles intressimaksete tõusu. Ettevaate kohaselt püsib tsükliline komponent üldjoontes muutumatuna. Juuni ettevaatega võrreldes on eelarvetasakaalu kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, milles kajastuvad eelkõige eespool kirjeldatud kaalutletud eelarvepoliitiliste meetmete muutused ja negatiivsed koosmõjud. Need mõjud on seotud oluliste maksutulu allikate, nagu töötajatele makstavate hüvitiste ja nominaalse eratarbimise allapoole korrigeerimisega. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks ettevaateperioodil tõusma, sest püsivat (ehkki kahanevat) esmast eelarvepuudujääki ja positiivseid eelarvepositsiooniväliseid võlamuutusi tasakaalustab täiel määral kasvu-/intressimäärade soodne vahe. Juuni ettevaatega võrreldes on võlakoormust ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on ulatuslikum esmane eelarvepuudujääk ning mõnevõrra suurem kasvu-/intressimäärade vahe.
5 Hinnad ja kulud
ÜTHI-koguinflatsioon peaks 2024. aasta viimases kvartalis mõnevõrra hoogustuma ning aeglustuma siis 2025. aastal 2,2%ni ja 2026. aastal 1,9%ni (vt joonis 6). ÜTHI-koguinflatsioon peaks septembris aeglustuma, seejärel kuni aasta lõpuni peamiselt energiahindade baasefektide mõjul taas kiirenema ning siis uuesti aeglustuma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks ülejäänud 2024. aasta jooksul püsima üldjoontes stabiilsena ligikaudu 3% tasemel ja hakkama seejärel teenuste komponendi toel 2025. aasta alguses pidurduma. Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon jätkama rahulikus tempos aeglustumist. Endiselt eeldatakse, et koguinflatsioon jõuab 2% inflatsioonieesmärgini 2025. aasta neljandas kvartalis, mis on kooskõlas 2024. aasta juuni ettevaatega.
Joonis 6
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
Pärast mõningast volatiilsust eelseisvates kvartalites peaks energiahindade inflatsioon püsima keskpika aja jooksul tagasihoidlik. Energiahindade inflatsioon peaks muutuma 2024. aasta kolmandas kvartalis taas negatiivseks ja naasma seejärel 2024. aasta lõpuks positiivsele tasemele eeskätt kütusehindade baasefekti tõttu. Energiahindade inflatsiooni mõningat volatiilsust on oodata ka 2025. aasta esimesel poolel, kusjuures jaanuaris peaks see kiirenema seoses sellega, et mõned endiselt rakendatavad energiaga seotud eelarvemeetmed lõpetatakse[8]. Kütusehindade koguinflatsioon püsib ettevaateperioodil eelduste kohaselt negatiivne tulenevalt naftafutuuride hindade allapoole langevast kõverast. Osaliselt tasakaalustab seda gaasi- ja elektrihindade positiivne inflatsioon, sealhulgas kliimaga seotud eelarvemeetmete mõningane tõusumõju. Kokkuvõttes peaks energiahindade inflatsioon olema tagasihoidlik ega tohiks 2025. ja 2026. aastal ÜTHI-koguinflatsiooni peaaegu üldse mõjutada (vt joonise 7 graafik a ja joonis 8).
Toiduainehindade inflatsioon peaks lähiajal püsima üldjoontes muutumatuna ja seejärel sisendikulude mõõduka arengu tõttu mõnevõrra aeglustuma (vt joonise 7 graafik b). Toiduainehindade inflatsioon aeglustus juulis järk-järgult 2,3%ni. See oli suuresti tingitud voogsurve leevenemisest sedamööda, kuidas varasemate energia- ja toidutoorme hinnašokkide mõju taandus. 2024. aasta lõpu poole on oodata toiduainehindade inflatsiooni mõningast kiirenemist. 2025. aasta esimeses kolmes kvartalis peaks see püsima töödeldud toiduainete hindade inflatsiooni najal üldjoontes stabiilselt ligikaudu 2,5% tasemel. Seejärel aeglustub toiduainehindade inflatsioon prognoosi kohaselt 2026. aastal keskmiselt 2,1%ni, kajastades osaliselt toidutoormehindade mõõduka muutumise eeldust.
Tabel 5
Hindade ja kulude areng euroalal
(aastane muutus protsentides; korrigeerimised protsendipunktides)
| September 2024 | Korrigeerimised võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
ÜTHI | 5,4 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia) | 6,3 | 2,9 | 2,4 | 2,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | -0,1 |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,9 | 2,3 | 2,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia, toiduained ja kaudsete maksude muutused) | 5,0 | 2,8 | 2,3 | 2,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
ÜTHI energiakomponent | -2,0 | -1,4 | 1,1 | 0,6 | 0,0 | -0,6 | 0,1 | 0,3 |
ÜTHI toiduainete komponent | 10,9 | 2,9 | 2,4 | 2,1 | 0,0 | -0,1 | -0,3 | -0,1 |
SKP deflaator | 5,8 | 3,1 | 2,4 | 2,0 | -0,2 | -0,2 | 0,0 | 0,0 |
Impordideflaator | -2,8 | -0,4 | 1,7 | 1,8 | 0,1 | -0,2 | -0,3 | -0,1 |
Hüvitis töötaja kohta | 5,3 | 4,5 | 3,6 | 3,2 | 0,1 | -0,3 | 0,1 | 0,0 |
Tööviljakus töötaja kohta | -0,9 | 0,0 | 0,9 | 1,1 | 0,0 | -0,1 | -0,1 | 0,0 |
Tööjõu ühikukulud | 6,2 | 4,5 | 2,6 | 2,1 | 0,1 | -0,2 | 0,1 | 0,0 |
Kasum ühiku kohta1) | 5,7 | 0,2 | 1,6 | 1,6 | -0,5 | 0,1 | -0,3 | 0,0 |
Märkus. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid. SKP, impordideflaatori, tööjõu ühikukulude, töötaja kohta makstavate hüvitiste ja tööviljakuse näitajad on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Ühiku kohta arvestatavat kasumit määratletakse tegevuse koguülejäägi ja segatuluna (korrigeerituna füüsilisest isikust ettevõtjate tuluga) reaalse SKP ühiku kohta.
Joonis 7
ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni väljavaade
a) ÜTHI energiakomponent | b) ÜTHI toiduainete komponent |
|---|---|
(aastane muutus protsentides) | (aastane muutus protsentides) |
 |  |
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Joonis 8
Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks ettevaateperioodil aeglustuma ja olema 2026. aastal keskmiselt 2,0% (vt joonis 9). ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) aeglustumine kuni 2024. aasta keskpaigani oli eeskätt tingitud tööstuskaupade (v.a energia) hindade kasvu pidurdumisest. Eelduste kohaselt tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon 2024. aasta lõpus siiski mõnevõrra kiireneb. Teenusehindade inflatsioon on olnud püsivam ja see on kõikunud 2024. aasta esimesel poolel stabiilselt ligikaudu 4% lähedal. Sama suundumus jätkub eeldatavasti ka ülejäänud aasta jooksul. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoositav aeglustumine 2025. ja 2026. aastal tuleneb teenusehindade inflatsiooni järkjärgulisest pidurdumisest, mis on tingitud majanduse pandeemiajärgse taasavamise mõju lõppemisest ja sellest, kui tööjõukulude surve viimaks leeveneb. Samal ajal peaks kaubahindade inflatsioon püsima üldjoontes varasemal keskmisel tasemel. Üldisemas plaanis kajastab ÜTHI-inflatsiooniga (v.a energia ja toiduained) seotud inflatsiooni aeglustumise protsess varasemate energiahinnašokkide kaudse toime vähenemisest tulenevat järelejäänud langusmõju ning rahapoliitika karmistamisega seotud langusmõju jätkuvat ülekandumist majandusse, sealhulgas ka väiksema palgakasvu kaudu.
Joonis 9
Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes jääb ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaade samaks (vt joonis 10). 2024. aasta ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimist tasakaalustab energia- ja toiduainehindade allapoole korrigeerimine. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimine 2024. ja 2025. aastaks on eeskätt seotud viimaste kuude oodatust erinevate andmetega, mis on seotud ÜTHI teenuste hindade inflatsiooni kõrgemate näitajatega. Alates 2025. aasta teisest poolest on ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) kvartaalset profiili väga vähesel määral allapoole korrigeeritud. See on kooskõlas SKP reaalkasvu ja palkade allapoole korrigeerimisega ning euro kallinemisest tuleneva langusmõjuga, mida osaliselt tasakaalustab kõrgemate gaasihinnaeelduste kaudne mõju. ÜTHI toiduainehindade inflatsiooni allapoole korrigeerimine kogu ettevaateperioodil on peamiselt tingitud hiljutistest oodatust nõrgematest näitajatest ja eeldatavalt madalamatest toidutoormehindadest. Ettevaateperioodi lõpu poole on energiahindade inflatsiooni ülespoole korrigeeritud kooskõlas gaasi ja elektri hulgihindadega seotud eelduste ülespoole korrigeerimisega (vt infokast 1).
Joonis 10
Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised võrreldes 2024. aasta juuni ettevaatega
(protsendipunktides)
Märkus. Korrigeerimisel on kasutatud ümardamata näitajaid. Ümardatuna on ÜTHI-inflatsiooni prognoos ettevaateperioodi kõigil aastatel sama.
Nominaalpalga kasv peaks vähehaaval aeglustuma, kuid püsima siiski hoogne, võimaldades reaalpalgal kiiresti naasta tasemele, kus see oli enne inflatsioonitaseme järsku tõusu (vt joonis 11). Töötaja kohta makstava hüvitise kasv oli 2024. aasta esimeses kvartalis 4,7% ja aeglustus hinnangute kohaselt teises kvartalis veelgi, 4,6%ni (0,5 protsendipunkti võrra madalamale, kui prognoositi juuni ettevaates).[9] Aasta teisel poolel peaks see jätkuvalt aeglustuma, jõudes 2024. aastal keskmiselt 4,5%ni, ja ettevaateperioodi jooksul veelgi pidurduma. Sellegipoolest peaks see endiselt pingeliste tööturutingimuste ja jätkuvate inflatsioonihüvitiste tõttu püsima varasema tasemega võrreldes kõrge. Kollektiivlepinguga määratud palgad peaksid ülejäänud 2024. aasta jooksul veidi tõusma ning hakkama seejärel kooskõlas aeglasema inflatsiooniga järk-järgult pidurduma. 2026. aastal on töötaja kohta makstava hüvitise kasvumäär eelduste kohaselt 3,2% ehk pisut kõrgem kui tööviljakuse prognoositava kasvu ja ÜTHI-inflatsiooni summa. 2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvu 2024. aastaks oodatust erinevate näitajate tõttu esimesel poolaastal 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Eelduste kohaselt naasevad reaalpalgad 2024. aasta kolmandas kvartalis kooskõlas 2024. aasta juuni ettevaatega 2022. aasta alguse tasemele ja varsti pärast seda 2021. aasta alguse tasemele.
Joonis 11
Töötaja kohta makstavad hüvitised
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest (vt joonealune märkus 9).
Tööjõu ühikukulude kasv peaks märkimisväärselt aeglustuma. Tööjõu ühikukulude kasv on juba langenud 2023. aasta rekordkõrgelt tasemelt 2024. aasta teises kvartalis hinnanguliselt 4,7%ni.[10] Eelduste kohaselt alaneb see veelgi ja seejuures järsult, jõudes 2026. aastal 2,1%ni. See kajastab tööviljakuse kasvu prognoositavat suurenemist ja palgakasvu aeglustumist. Sellele vaatamata jääb tööjõu ühikukulude kasv pandeemiaeelsest keskmisest 1,5% tasemest märkimisväärselt kõrgemaks. Võrreldes 2024. aasta juuni ettevaatega on tööjõu ühikukulude kasvu korrigeeritud 2024. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole. See on tingitud töötaja kohta makstava hüvitise korrigeerimisest, mida võimendab 2025. aastal veidi aeglasem tööviljakuse kasv.
Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks ka edaspidi vähenema, kusjuures kasumikasv tagab kõigepealt puhvri suure tööjõukulude surve leevendamiseks ja hakkab seejärel elavnema (vt joonis 12). SKP deflaatori aastane kasvumäär on viimastes kvartalites järsult langenud, jõudes 2024. aasta teises kvartalis 3,2%ni.[11] See peaks kogu 2024. aasta vältel veelgi langema, olles 2024. aastal keskmiselt 3,1%. Seejärel peaks kasv pidurduma mõõdukamas tempos ja jõudma 2026. aastal keskmiselt 2,0%ni. Ühiku kohta arvestatava kasumi kasv jõudis haripunkti 2022. aasta lõpus ja muutus 2024. aasta teises kvartalis negatiivseks.[12] Kogu 2024. aasta kestel peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv jääma alla tööjõu ühikukulude kasvule, mis tähendab, et kasumimarginaalid pehmendavad tööjõukulude suhteliselt kiiret kasvu. Kui tööjõu ühikukulude kasv aeglustub ja muude sisendikulude kasv püsib samuti vaoshoitud, peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv alates 2025. aastast mõnevõrra taastuma. Sellele aitab kaasa majanduse elavnemine ja tööviljakuse kasvu kiirenemine. 2024. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvu prognoosi korrigeeritud 2024. aastaks allapoole, kuid 2025. ja 2026. aasta prognoosid jäävad samaks. Ühiku kohta arvestatava kasumi kasvu on korrigeeritud 2024. aastaks veidi ülespoole ja 2025. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole, mis tasakaalustab tööjõu ühikukulude allapoole korrigeerimist 2024. aastal ja vähest ülespoole korrigeerimist 2025. aastal.
Joonis 12
a) SKP deflaator ja selle komponendid | b) SKP deflaator ja selle komponendid – korrigeerimised võrreldes 2024. aasta juuni ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Pärast negatiivset aastamäära 2024. aastal peaks impordihindade inflatsioon püsima ettevaateperioodi hilisematel aastatel alla 2%. Impordideflaatori kasv peaks kiirenema –2,8%-lt 2023. aastal –0,4%-le 2024. aastal, 1,7%-le 2025. aastal ja 1,8%-le 2026. aastal. Seda on korrigeeritud kogu ettevaateperioodiks allapoole kooskõlas konkurentide ekspordihindade korrigeerimisega ning euro mõningase kallinemisega, millele on viidatud tehnilistes eeldustes (vt infokast 1).
6 Stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüsid
Energiahindade alternatiivsed arengusuunad
Energiatoorme hindade edasine areng on endiselt väga ebakindel ning nafta ja gaasi toormehindade alternatiivsed suundumused mõjutaksid majanduse ja eriti inflatsiooni väljavaadet märkimisväärselt. Ehkki EKP ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 kirjeldatud tehnilistel eeldustel, esitatakse siinses tundlikkusanalüüsis alternatiivsed langus- ja tõususuunad, mis on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest.[13] Naftahinna alternatiivsed arengusuunad jaotuvad põhistsenaariumi ümber sümmeetriliselt, kajastades üldiselt tasakaalustatud riske. Gaasihindade jaotus viitab seevastu tehniliste eeldustega seotud tõusuriskile (vt joonis 13). See peegeldab tõenäoliselt negatiivseid geopoliitilisi riske, mis on seotud pingete eskaleerumisega Lähis-Idas ja Ukraina vägede tungimisega Venemaa territooriumile. Nii nafta kui ka gaasi puhul lähtutakse ka püsivhindade eeldusest. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning makromajanduslikku mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi mudelite abil. Tulemused on esitatud tabelis 6 ja need viitavad sellele, et inflatsiooniga on üldiselt seotud tugevamad tõusu- kui langusriskid ning SKP kasvuga seotud riskid on piiratumad.
Joonis 13
Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad
a) Naftahinna eeldus
(USA dollarit barreli kohta)
b) Gaasihinna eeldus
(eurot MWh kohta)
Allikad: Morningstar ja EKP arvutused.
Märkus. Optsioonidest tuletatud gaasi- ja naftahinna tihedused põhinevad fikseeritud kvartaalsete tähtaegadega ICE Brenti toornafta ja Madalmaade TTFi maagaasi futuurioptsioonide turunoteeringutel seisuga 16. august 2024.
Tabel 6
Energiahindade alternatiivsed arengusuunad ning nende mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile
1. stsenaarium: 25. protsentiil | 2. stsenaarium: 75. protsentiil | 3. stsenaarium: püsivhinnad | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | |
(kõrvalekalded põhistsenaariumist protsentides) | |||||||||
Naftahind | -4,0 | -14,1 | -19,1 | 3,6 | 14,8 | 18,5 | 1,2 | 8,1 | 12,3 |
Gaasihind | -10,2 | -19,8 | -23,8 | 7,2 | 21,1 | 26,6 | -2,4 | -6,9 | 7,9 |
Sünteetiline energiahinnaindeks | -7,3 | -16,8 | -20,0 | 6,7 | 19,3 | 24,3 | 0,0 | 2,1 | 10,6 |
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) | |||||||||
SKP reaalkasv | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | -0,1 | -0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
ÜTHI-inflatsioon | -0,2 | -0,6 | -0,3 | 0,3 | 0,8 | 0,4 | 0,0 | 0,1 | 0,3 |
Märkus. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nafta- ja gaasifutuuride hinnad. 25. ja 75. protsentiil viitavad nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 16. august 2024. Püsiv nafta- ja gaasihind on vastav väärtus sama kuupäeva seisuga. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.
Infokast 2
Tarbijate kindlustunde alternatiivsed stsenaariumid ja mõju majandusele
Siinses stsenaariumianalüüsis uuritakse 2024. aasta septembri põhiprognoosi ohustavaid riske, mis tulenevad tarbijate kindlustunnet mõjutavatest võimalikest šokkidest. Analüüsis vaadeldakse hiljutisi arengusuundi ja hinnatakse empiirilise mudeli abil seda, kuidas ootamatud muutused tarbijate kindlustundes mõjutavad kodumajapidamiste tarbimist, eluasemeinvesteeringuid ja säästmist puudutavaid otsuseid. Seejärel uuritakse EKP-BASE mudeli abil kindlustunnet tabanud šokkidest tingitud alternatiivsete säästmis- ja tarbimisotsuste laiemat mõju majandusaktiivsusele ja inflatsioonile.
Tarbijate kindlustunne vähenes järsult Venemaa Ukraina-vastase sõja puhkemisel ja on vaatamata mõningasele taastumisele püsinud sellest ajast saadik tagasihoidlik. Alates 2022. aasta algusest on euroala tarbijate kindlustunnet tabanud mitmed tõsised majandusšokid, sealhulgas järsult kiirenenud energiahindade ja koguinflatsioon, rahapoliitika jõuline karmistamine ja suurem ebakindlus. Selle tulemusena langes kindlustunde näitaja 2022. aasta septembris oma madalaimasse punkti (vt joonise A graafik b). Pärast seda esialgset järsku langust on tarbijate kindlustunne viimastes kvartalites paranenud, kuid jäänud siiski sõjaeelsest tasemest allapoole. Koos majanduse taasavanemise soodsa mõju taandumisega on tarbijate kindlustunde püsivalt madal tase hoidnud tagasi tarbimise ja eluasemeinvesteeringute erakordselt jõulist pandeemiajärgset taastumist ning toonud hoopis kaasa säästude kasvu (vt joonise A graafik a).
Joonis A
Eratarbimine, eluasemeinvesteeringud, säästumäär ja tarbijate kindlustunne alates 2022. aastast
a) Eratarbimine, eluasemeinvesteeringud ja säästumäär | b) Tarbijate kindlustunne ja ebakindlus |
(vasak telg: aastane muutus protsentides; parem telg: kasutatava kogutulu osakaal protsentides) | (standarditud tase) |
 |  |
Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Graafikul b on esitatud standarditud andmed kogu kättesaadava valimi kohta: kindlustunde puhul 1999. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta augustini ja ebakindluse puhul 2019. aasta aprillist kuni 2024. aasta juulini. Sinine katkendjoon tähistab tarbijate kindlustunde prognoosi, mis on joonisel B kirjeldatud empiirilise mudeli põhjal kooskõlas põhiprognoosiga. Joonisel kujutatud tarbijate kindlustunde alternatiivseid suundumusi on kirjeldatud allpool. Graafikul b tähistab vertikaalne joon praeguse ettevaateperioodi algust. Graafiku a viimased andmed pärinevad 2024. aasta esimesest kvartalist ja graafiku b omad 2024. aasta augustist.
Empiiriline mudel näitab, et ootamatud muutused tarbijate kindlustundes mõjutavad eratarbimist, eluasemeinvesteeringuid ja säästumäära märkimisväärselt. Struktuurse Bayesi vektorautoregressiooni (SBVAR) mudeli hindamisel kasutatakse euroala andmeid 1999. aasta esimesest kvartalist kuni 2019. aasta neljanda kvartalini. Mudel hõlmab tarbijate kindlustunnet, eratarbimist, eluasemeinvesteeringuid, intressimäära, reaalset kasutatavat tulu ja eratarbimise deflaatorit. Selles kasutatakse rekursiivset identifitseerimisskeemi, et eristada tarbijate kindlustundega seotud šokkide mõju.[14] Tarbijate kindlustunnet tabava negatiivse ühe standardhälbe suuruse šoki mõjul jõuavad kasutatav tulu ja eratarbimine kaheksa kvartali möödudes madalpunkti, langedes vastavalt ligikaudu 0,8% ja 0,6%. Sellega kaasneb säästumäära jõudmine kõrgpunkti – see tõuseb kuue kvartali möödudes ligikaudu 0,9 protsendipunkti võrra.[15] Pärast negatiivset kindlustunde šokki vähenevad ka eluasemeinvesteeringud – need jõuavad madalpunkti ligikaudu seitsme kvartali möödudes, langedes 1,2%. Need tulemused näitavad, et tarbijate kindlustunde halvenemine pidurdab püsivalt kodumajapidamiste kulutusi ja investeeringuid, ergutades samal ajal nende säästmiskalduvust muu hulgas ka ettevaatuskaalutlustel.
Joonis B
Tarbijate kindlustunde šokkide hinnanguline mõju reaalsele kasutatavale tulule, eratarbimisele ja eluasemeinvesteeringutele
|
Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Mudeli hindamisel kasutatakse euroala andmeid tarbijate kindlustunde, eratarbimise, eluasemeinvesteeringute, intressimäära, reaalse kasutatava tulu ja eratarbimise deflaatori kohta 1999. aasta esimesest kvartalist kuni 2019. aasta neljanda kvartalini. Intressimäär arvutatakse valitsussektori lühi- ja pikaajaliste intressimäärade keskmisena. Mudelis kasutatakse muutujate (v.a intressimäära) logaritmilist teisendust. Mudeli hindamisel kasutatakse nelja ajavahemikku. Selles rakendatakse Cholesky identifitseerimisskeemi, mille järjestuses esikohal olevale eratarbimise deflaatorile järgnevad reaalne kasutatav tulu, eratarbimine, eluasemeinvesteeringud, intressimäärad ja tarbijate kindlustunne. Joonisel esitatud muutujate reaktsioonid on normaliseeritud ja kajastavad šokist tulenevat ühe standardhälbe suurust vähenemist tarbijate kindlustundes. Sinised alad tähistavad 68% usaldusvahemikku. Säästumäärale avalduva mõju arvutamisel võetakse aluseks kindlustunnet tabanud šokkide mudelipõhine mõju reaalsele kasutatavale tulule ja reaalsele eratarbimisele; säästumäära mudelipõhised suundumused on esitatud joonisel C.
Empiiriliste tulemuste põhjal kasutatakse EKP-BASE mudelis säästumäära ja eluasemeinvesteeringute kolme alternatiivset arengusuunda, mis kajastavad erinevaid šokke tarbijate kindlustundele. Selle abil hinnatakse nende laiemat mõju majandusaktiivsusele ja inflatsioonile.[16],[17] Esimeses (väiksema kindlustunde) stsenaariumis eeldatakse, et tarbijate kindlustunne halveneb 2024. aasta neljandas kvartalis ühe standardhälbe võrra ning jääb seejärel tagasihoidlikuks (vt joonise A graafik b). Sellise stsenaariumi võivad esile kutsuda suurenev geopoliitiline ebakindlus ja endiselt kõrgete rahastamiskulude püsivam pärssiv mõju. Selle stsenaariumi kohaselt tõuseb säästumäär ettevaatuskaalutlustel põhistsenaariumis eeldatust kõrgemale ja seda kogu ülejäänud ettevaateperioodiks. Sellega kooskõlas vähenevad eluasemeinvesteeringud, sest kodumajapidamised kohandavad oma investeerimisotsuseid halvenevate väljavaadetega. Teises (suurema kindlustunde) stsenaariumis eeldatakse aga, et tarbijate kindlustunne paraneb põhistsenaariumiga võrreldes kiiremini, tingituna ühe standardhälbe suurusest positiivsest šokist 2024. aasta neljandas kvartalis. Selle stsenaariumi võivad vallandada soodsamad väljavaated, mis on seotud aeglustuva inflatsiooni, vastupidavate tööturgude, reaalsete sissetulekute taastumise ja tarbijate ebakindluse edasise vähenemisega. Tarbijate suurema kindlustunde tõttu väheneb säästumäär, mis langeb 2026. aasta lõpus pandeemiaeelsele tasemele, ning kasvavad kulutused ja eluasemeinvesteeringud. Kolmandas (ajutiselt väiksema kindlustunde) stsenaariumis eeldatakse, et tarbijate kindlustunne väheneb 2024. aasta neljandas kvartalis esialgu ühe standardhälbe võrra, kuid suureneb siis uuesti 2025. aasta kolmandas kvartalis sama suures ulatuses. Selle tulemusel kerkib säästumäär esialgu põhistsenaariumis eeldatud tasemest kõrgemale ja hakkab seejärel tänu soodsale kindlustunde šokile 2025. aasta teisel poolel sellele järk-järgult lähenema (vt joonis C). Väiksema kindlustunde stsenaariumi kohaselt on SKP reaalkasv 2025. ja 2026. aastal vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendipunkti võrra põhistsenaariumis eeldatust madalam. Seejuures kahaneb reaalne eratarbimine põhistsenaariumiga võrreldes 2025. aastal 0,4 protsendipunkti võrra ja 2026. aastal 0,9 protsendipunkti võrra (vt tabel A). Sellega kaasneb negatiivne mõju tööhõive kasvule, mis aeglustub 2025. aastal 0,1 protsendipunkti ja 2026. aastal 0,2 protsendipunkti võrra. ÜTHI-inflatsioon oleks 2026. aastal 0,1 protsendipunkti võrra madalamal tasemel. Suurema kindlustunde stsenaariumiga kaasneb üldjoontes sümmeetriline positiivne mõju SKP-le, tarbimisele ja inflatsioonile. Ajutiselt väiksema kindlustunde stsenaariumi kohaselt on SKP reaalkasvu kõrvalekalle põhistsenaariumist 2024.–2026. aastal kumulatiivselt –0,1 protsendipunkti, mis avaldab suuremat mõju eratarbimisele, samal ajal kui inflatsiooni puhul on mõju marginaalne.
Joonis C
Säästumäära alternatiivsed arengusuunad
(protsent kasutatavast tulust)
Märkus. Säästumäära alternatiivsed arengusuunad on kooskõlas eeldatavate arengusuundadega, mis põhinevad kindlustunde šokkide hinnangulisel mõjul reaalsele kasutatavale tulule ja eratarbimisele (vt joonis B). Neid alternatiivseid arengusuundi kasutatakse EKP-BASE mudelis koos kindlustunde šokkide mudelipõhise hinnangulise mõjuga eluasemeinvesteeringutele. Joonisel olev helesinine joon tähistab keskmist säästumäära 2019. aastal.
Praegu endiselt tagasihoidlik tarbijate kindlustunne mõjutab lähiajal tõenäoliselt kodumajapidamiste kulutamis-, investeerimis- ja säästmisotsuseid. Sellegipoolest peaks euroala tarbijate kindlustunne edasiste negatiivsete šokkide puudumise korral jätkama järkjärgulist taastumist. Seda toetavad aeglustuv inflatsioon, vastupidavad tööturud, reaalsete sissetulekute taastumine ja tarbijate ebakindluse vähenemine. Samal ajal jääb endiselt suurte rahastamiskulude pärssiv mõju tõenäoliselt mõneks ajaks püsima ja pidurdama tarbijate kindlustunde taastumise tempot.
Tabel A
Tarbijate kindlustunde šokkide mõju SKP reaalkasvule, ÜTHI-inflatsioonile ja eratarbimisele
(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)
SKP reaalkasv | Eratarbimise kasv | ÜTHI-inflatsioon | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | Kumulatiivne | 2024 | 2025 | 2026 | Kumulatiivne | 2024 | 2025 | 2026 | Kumulatiivne | |
Stsenaarium 1: Väiksem kindlustunne | 0,0 | -0,3 | -0,6 | -0,9 | 0,0 | -0,4 | -0,9 | -1,4 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | -0,1 |
Stsenaarium 2: Suurem kindlustunne | 0,0 | 0,3 | 0,5 | 0,9 | 0,0 | 0,4 | 0,9 | 1,4 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 |
Stsenaarium 3: Ajutiselt väiksem kindlustunne | 0,0 | -0,3 | 0,1 | -0,1 | 0,0 | -0,4 | 0,1 | -0,3 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
Allikad: EKP-BASE mudel ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. EKP-BASE mudeli simulatsioon, milles kasutatakse „prognoosi ajakohastamise meetodit” välistekkelise vahetuskursi ning raha- ja eelarvepoliitikaga. Lisaks sellele jäetakse välja muud kanalid, mis võiksid võimendada tarbijate kindlustunde šokkide mõju, näiteks vastav rahvusvahelise keskkonna stsenaarium või ootustest lähtuv otsene mõju. Stsenaariumi 1 (väiksem kindlustunne) koostamisel rakendatakse eluasemeinvesteeringute ja säästumäära reaktsioone, mis on kooskõlas ühe standardhälbe suuruse positiivse šokiga tarbijate kindlustundele (nagu näidatud joonisel B), stsenaariumis 2 (suurem kindlustunne) rakendatakse aga suundumusi, mis on kooskõlas ühe standardhälbe suuruse negatiivse šokiga. Stsenaariumis 3 (ajutiselt väiksem kindlustunne) rakendatakse eluasemeinvesteeringute ja säästumäära reaktsioone, mis on kooskõlas ühe standardhälbe suuruse negatiivse šokiga, millele järgneb nelja kvartali möödudes sama suur positiivne šokk. Eratarbimise reaktsioon on kooskõlas EKP-BASE mudelist järelduva reaktsiooniga. Kõik arvud on esitatud kõrvalekaldena põhistsenaariumist protsendipunktides ja ümardatud ühe kümnendkohani.
Infokast 3
Võrdlus teiste institutsioonide ja erasektori prognoosidega
EKP ekspertide 2024. aasta septembri ettevaade on üldjoontes kooskõlas teiste SKPd ja ÜTHI-inflatsiooni käsitlevate prognooside väärtusvahemikuga ning jääb 2024. ja 2025. aasta alusinflatsiooni puhul sellest veidi ülespoole. EKP ekspertide 2024. ja 2025. aasta kasvuprognoos jääb teiste institutsioonide prognooside ja erasektori ettevõtete uuringutulemuste küllaltki kitsasse väärtusvahemikku, kuid 2026. aastaks on see viimasest mõnevõrra kõrgem. ÜTHI-inflatsiooni puhul on EKP ekspertide ettevaate 2024. ja 2025. aasta prognoos väärtusvahemiku tipus. 2026. aasta puhul on EKP ekspertide prognoos (1,9%) kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) puhul on EKP ekspertide ettevaade nii 2024. kui ka 2025. aastaks teiste prognooside väärtusvahemikust veidi kõrgemal tasemel.
Tabel
Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus
(aastane muutus protsentides)
| Avaldamisaeg | SKP kasv | ÜTHI-inflatsioon | ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | 2024 | 2025 | 2026 | ||
EKP ekspertide ettevaade | September 2024 | 0,8 | 1,3 | 1,5 | 2,5 | 2,2 | 1,9 | 2,9 | 2,3 | 2,0 |
Consensus Economics | August 2024 | 0,8 | 1,3 | 1,4 | 2,4 | 2,0 | 1,9 | 2,8 | 2,2 | – |
Survey of Professional Forecasters | Juuli 2024 | 0,7 | 1,3 | 1,4 | 2,4 | 2,0 | 1,9 | 2,7 | 2,2 | 2,0 |
Rahvusvaheline Valuutafond | Juuli 2024 | 0,9 | 1,5 | – | 2,4 | 2,1 | – | – | – | – |
Euroopa Komisjon | Mai 2024 | 0,8 | 1,4 | – | 2,5 | 2,1 | – | 2,7 | 2,1 | – |
OECD | Mai 2024 | 0,7 | 1,5 | – | 2,3 | 2,2 | – | 2,6 | 2,1 | – |
Allikad: Consensus Economics Forecasts (15. august 2024; andmed 2026. aasta kohta pärinevad 2024. aasta juuli uuringust); EKP Survey of Professional Forecasters (19. juuli 2024); IMF World Economic Outlook Update (16. juuli 2024); Euroopa Komisjoni kevadine majandusprognoos (15. mai 2024); OECD Economic Outlook (2. mai 2024).
Märkus. Kuna kõnealused prognoosid valmisid eri aegadel, siis ei saa neid omavahel ega ka EKP ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. EKP ekspertide makromajanduslikus ettevaates kasutatakse tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP reaalkasvu aastaseid kasvumäärasid, kuid Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosides on need tööpäevade arvuga korrigeerimata. Muude organisatsioonide prognoosides ei täpsustata, kas andmed on tööpäevade arvu järgi korrigeeritud või mitte.
© Euroopa Keskpank, 2024
Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu
Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.
HTML ISBN 978-92-899-6546-0, ISSN 2529-444X, doi:10.2866/33749, QB-CE-24-002-ET-Q
Tehnilised eeldused ja maailmamajanduse ettevaade põhinevad andmetel seisuga 16. august 2024. Euroala käsitleva EKP ekspertide makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule 29. augustil.
Ettevaate siinses osas toodud viited maailmamajanduse või üleilmsete majandusnäitajate koondandmetele ei hõlma euroala, välja arvatud juhul, kui seda on sõnaselgelt nimetatud.
Seda hinnangut toetab eksporditellimusi ja ostetud varusid hõlmav üleilmne ostujuhtide indeks, mis juulikuus langes. Lisaks viitavad laevaliikumistel põhinevad kaubanduskäibe nüüdisprognoosid kaubanduse aeglustumisele kolmanda kvartali alguses.
Eurostati esimesed täielikud andmed SKP reaalkasvu kohta 2024. aasta teises kvartalis avaldati pärast EKP ekspertide 2024. aasta septembri ettevaate valmimist. SKP reaalkasv osutus oodatust mõnevõrra nõrgemaks (0,2% võrreldes ettevaates prognoositud 0,3%ga), tingituna eeskätt loiumast eratarbimisest ja väiksematest investeeringutest, aga ka varude muutuse väiksemast mõjust kasvule, mida osaliselt tasakaalustas tugevam eksport. Import ja valitsussektori tarbimine olid üldjoontes kooskõlas septembri ettevaatega.
Vt infokast „A model-based assessment of the macroeconomic impact of the ECB’s monetary policy tightening since December 2021”, EKP majandusülevaade 3/2023.
Rahvamajanduse arvepidamise andmed, mis avaldati 6. septembril 2024 pärast septembri ettevaate koostamise lõppkuupäeva, osutavad ekspordi jõulisemale kasvule teises kvartalis, valdavalt tingituna Iirimaa volatiilsetest andmetest.
Vt ECB blogiartikkel „Low for long? Reasons for the recent decline in productivity”, 6. mai 2024.
Energia ja inflatsiooniga seotud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamine alates 2023. aasta detsembrist kiirendab eelduste kohaselt koguinflatsiooni 2024. aastal 0,4 protsendipunkti ja 2025. aastal 0,1 protsendipunkti võrra.
Eurostati 6. septembril (pärast 2024. aasta septembri ettevaate valmimist) avaldatud andmete kohaselt oli töötaja kohta makstava hüvitise kasv 2024. aasta teises kvartalis 4,3%.
Eurostati 6. septembril avaldatud andmete kohaselt oli tööjõu ühikukulude aastakasvu määr 2024. aasta teises kvartalis 4,6%.
Eurostati 6. septembril avaldatud andmete kohaselt oli SKP deflaatori aastakasvu määr 2024. aasta teises kvartalis 3,0%.
Eurostati 6. septembril avaldatud andmete kohaselt oli ühiku kohta arvestatava kasumi aastakasvu määr 2024. aasta teises kvartalis –0,6%.
Kasutatakse 16. augustil 2024 kehtinud turuhindu (selle kuupäeva seisuga on koostatud ettevaate tehnilised eeldused).
Kuna tarbijate kindlustunne kajastab muutusi eratarbimise standardtegurites, on see Cholesky identifitseerimisskeemis järjestatud viimasele kohale.
Säästumäärale avalduv mõju arvutatakse ümber, võttes aluseks kindlustunde šokkide empiirilise mudeli põhise mõju reaalsele kasutatavale tulule ja reaalsele eratarbimisele.
Vt Angelini, E., Bokan, N., Christoffel, K., Ciccarelli, M. ja Zimic, S., „Introducing ECB-BASE: The blueprint of the new ECB semi-structural model for the euro area”, EKP teadustoimetiste seeria nr 2315, 2019.
Kuna säästumäära ja eluasemeinvesteeringute arengusuundi kalibreeritakse empiiriliste tulemuste põhjal, on eratarbimise reaktsioon kooskõlas EKP-BASE mudelist järelduva arenguga. Seetõttu saab kasutatav tulu reageerida ilma piiranguteta, võimaldades šokil mudelisiseselt edasi kanduda.
- 12 September 2024