Korduma kippuvad küsimused digitaalse euro kohta

Ajakohastatud 4. septembril 2024

1. Miks oleks Euroopal vaja digitaalset eurot?

Digiteerimine toob kaasa muudatused makseviisides. Sularahamaksete osakaal väheneb ning COVID-19 pandeemia on kiirendanud üleminekut netikaubandusele ja digimaksetele. Digitaalne euro oleks digikeskkonnas kasutatav e-raha. See täiendaks pangatähti ja münte ning annaks tarbijatele võimaluse kasutada keskpangaraha digitaalsel kujul.

Digitaalne euro muudaks inimeste elu lihtsamaks, võimaldades kasutada uudset makseviisi: üldtunnustatud digitaalset maksevahendit, mida saab kasutada kogu euroalal maksete tegemiseks nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. Nii nagu sularaha, oleks ka digitaalne euro riskivaba, laialdaselt kättesaadav ja hõlpsasti kasutatav ning selle põhifunktsioonid oleksid tasuta.

Ühtlasi tugevdaks digitaalne euro euroala strateegilist autonoomiat ja rahapoliitilist suveräänsust, suurendades Euroopa maksesüsteemi tõhusust tervikuna ja edendades innovatsiooni. Samuti tõstaks see maksesüsteemi vastupanuvõimet võimalikele küberrünnetele või tehnilistele häiretele (nt elektrikatkestused).

Lisateavet vt Milleks on digitaalne euro vajalik?

2. Kuidas toetaks digitaalne euro Euroopa strateegilist autonoomiat?

Digitaalne euro pakuks Euroopa juhtimisel üleeuroopalist makselahendust, mis on kättesaadav kogu euroalal. Seega võiks see aidata vähendada Euroopa sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest ning toimiks samal ajal vastukaaluna nende valitsevale turupositsioonile. Digitaalne euro omakorda muudaks Euroopa maksekeskkonna konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks, luues platvormi, kus makseteenuste pakkujatel oleks hõlpsam pakkuda oma üleeuroopalisi makselahendusi.

Kokkuvõttes võiks hästi toimiv digitaalne euro anda Euroopale digirahanduse ja keskpankade digivääringute valdkonnas liidripositsiooni.

3. Kas digitaalne euro asendaks sularaha?

Ei. Digitaalse euro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Digitaalne euro toimiks kõrvuti sularahaga, sest tarbijad eelistavad üha enam maksta digitaalselt ning samal ajal kiiresti ja turvaliselt. Sularaha oleks euroalal kättesaadav ka edaspidi, nii nagu ka muud praegu kasutatavad erasektori maksevahendid.

4. Kas digitaalne euro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?

Ei. Digitaalne euro oleks täiendav võimalus teha makseid eurodes, mis on meie ühisraha Euroopas. Seda saaks vahetada üks ühele pangatähtede vastu. Digitaalne euro vastaks inimeste ja ettevõtete üha suurenevale eelistusele kasutada digitaalseid makselahendusi.

5. Millises etapis digitaalse euro projekt praegu on?

Kaks aastat kestnud uurimisetapi järel otsustas EKP nõukogu käivitada alates 1. novembrist 2023 ettevalmistusetapi.

Ettevalmistusetapi eesmärk on digitaalset eurot edasi arendada ja katsetada kooskõlas uurimisetapis kindlaks määratud funktsioonide ja tehniliste nõuetega.

Sealjuures teeb eurosüsteem ulatuslikke analüüse, teste ja katseid ning konsulteerib sidusrühmadega, et tagada digitaalse euro vastavus kõrgeimatele kvaliteedi-, turva- ja kasutatavusstandarditele.

Ettevalmistusetapp kestab kaks aastat ja lõpeb 2025. aasta lõpus. Seejärel otsustab EKP nõukogu, kas liikuda edasi järgmisse etappi. Kui seda otsustatakse teha, määratleb nõukogu ühtlasi selle etapi ulatuse ja kestuse.

EKP nõukogu teeb otsuse digitaalse euro võimaliku kasutuselevõtu kohta alles pärast asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist.

6. Kuidas on Euroopa seadusandjad kaasatud digitaalse euro protsessi?

28. juunil 2023 esitas Euroopa Komisjon võimalikku digitaalset eurot käsitleva seadusandliku ettepaneku eelnõu. Õigusakti eesmärk on tagada, et tulevane digitaalne euro annaks inimestele ja ettevõtetele täiendava võimaluse maksta digitaalselt, kasutades euroalal üldtunnustatud soodsat, turvalist ja stabiilset avaliku sektori rahavormi.

Need kaks protsessi – seadusandlikud ettevalmistused ja digitaalse euro väljatöötamine – kulgevad paralleelselt, et eurosüsteem saaks digitaalse euro vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta pärast seda, kui on vastu võetud digitaalse euro õigusraamistik.

Eurosüsteem kaalub digitaalse euro ülesehituses kõiki vajalikke kohandusi, mis tulenevad seadusandlikest aruteludest. EKP on samuti valmis pakkuma õigusloomeprotsessis vajalikku tuge ja tehnilist teavet.

Digitaalse euro võimaliku kasutuselevõtu kohta teeb EKP nõukogu otsuse alles pärast õigusakti vastuvõtmist.

7. Kes osalevad digitaalse euro projektis?

Eurosüsteem – EKP ja euroala riikide keskpangad – peavad tagama, et digitaalne euro vastaks kasutajate vajadustele. Seepärast suhtleb eurosüsteem korrapäraselt poliitikakujundajate, seadusandjate, turuosaliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning inimestega, kes lõpuks digitaalset eurot kasutaksid.

Need tegevused toimuvad erinevate kanalite kaudu, näiteks eurojaemaksete nõukogus (EKP juhitav ja kõiki makseturu sidusrühmi koondav foorum) ning reeglistiku väljatöötamise töörühmas, kuhu kuuluvad eurosüsteemi keskpankade ja Euroopa jaemakseturu esindajad (vt 20. küsimus).

EKP suhtleb korrapäraselt ka:

• eraettevõtetega, kes annavad tagasisidet digitaalse euro tehniliste aspektide kohta, tuginedes enda turualastele teadmistele ja kogemustele;
• Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidega seminaride kaudu, et kuulata nende seisukohti ja edendada avatud dialoogi;
• potentsiaalsete lõppkasutajatega küsitluste, intervjuude ja fookusrühmade kaudu, et mõista nende vajadusi ja eelistusi.

EKP osaleb korrapäraselt eurorühma kohtumistel euroala riikide rahandusministritega ning tutvustab projekti kulgu Euroopa Parlamendile.

Varem koguti tagasisidet ka turunõuanderühma kaudu ekspertidelt, kes avaldasid uurimisetapis arvamust digitaalse euro ülesehituse ja kasutamise kohta.

Loe lähemalt projekti juhtimise ja sidusrühmade kaasamise kohta.

8. Kes saaksid digitaalset eurot kasutada?

Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni seadusandlikus ettepanekus, tehakse digitaalne euro kättesaadavaks ajutiselt või alaliselt euroala liikmesriikides elavatele või tegutsevatele inimestele, ettevõtetele ja avaliku sektori üksustele.

Digitaalne euro võidakse teha kättesaadavaks ka inimestele, kes reisivad euroalale isiklikel või ametialastel eesmärkidel või kes on kunagi elanud või tegutsenud euroala riigis.

Ühtlasi võivad euroalavälistes riikides elavad või tegutsevad inimesed, ettevõtted ja avaliku sektori üksused saada juurdepääsu digitaalsele eurole, avades digitaalse euro konto Euroopa Majanduspiirkonnas või kolmandas riigis asutatud või tegutsevate makseteenuse pakkujate juures, kui ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe ja/või selline kokkulepe on sõlmitud Euroopa Keskpanga ning euroalaväliste liikmesriikide ja kolmandate riikide keskpankade vahel.

9. Miks peaksid inimesed soovima digitaalset eurot kasutada?

Digitaalne euro oleks universaalne makselahendus, mida saaks kasutada igal ajal ja kõigis euroala riikides. See oleks laialdaselt aktsepteeritud digitaalne maksevahend, mida tarbijad saaksid tasuta kasutada nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. See annaks võimaluse maksta digitaalselt, kasutades samal ajal endiselt avaliku sektori maksevahendeid, ning oleks kättesaadav nii võrguteenusena kui ka võrguväliselt.

Digitaalne euro pakuks muude digitaalsete maksemeetoditega võrreldes suuremat privaatsust. Eurosüsteem ei identifitseeriks inimesi nende tehtavate maksete alusel. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Digitaalse euro kasutamine oleks turvaline ja lihtne. Selle eesmärk oleks edendada ka digitaalset finantsalast kaasatust, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Digitaalne euro vastaks puuetega inimeste ja selliste kasutajate vajadustele, kellel puudub juurdepääs pangakontole või kellel puuduvad digi- või finantsoskused.

Selleks et tagada digitaalse euro kasutatavus ja juurdepääsetavus kogu euroalal, nähakse Euroopa Komisjoni esitatud seadusandliku ettepaneku eelnõus ette, et kaupmehed peavad seda kohustuslikus korras aktsepteerima ja järelevalve alla kuuluvad vahendajad oma klientidele levitama.

10. Millist kasu tooks digitaalne euro kaupmeestele?

Digitaalne euro oleks terviklik üleeuroopaline lahendus, mida aktsepteeritakse kogu euroalal. See võiks pakkuda lihtsamat ja soodsamat alternatiivi praegusele killustatud maksekeskkonnale, milles kaupmehed tegutsevad. Digitaalne euro annaks kaupmeestele tugevama positsiooni, et jõuda makselahenduste pakkujatega kokkuleppele tingimustes ja vähendada oma kulusid.

Digitaalne euro võib samuti tuua kaupmeestele rohkem kliente. Eriti asjakohane on see internetiostude puhul, sest kui pakutav maksevahend on klientidele tuttav, on suurem tõenäosus, et nad ei loobu ostu tegemisest. Ühtlasi võimaldaks digitaalne euro kaupmeestel saada maksed kätte kohe ja ilma lisakuludeta.

11. Millist kasu tooks digitaalne euro vahendajatele?

Järelevalve alla kuuluvatel vahendajatel, näiteks pankadel, oleks täita oluline roll digitaalse euro laialdases kasutuselevõtus. Nad toimiksid peamise kontaktpunktina üksikisikute, kaupmeeste ja ettevõtjate jaoks kõigis digitaalse euroga seotud küsimustes ning osutaksid kõiki lõppkasutajateenuseid.

Digitaalne euro võimaldaks vahendajatel jõuda teenuste kasutajateni kogu euroalal erinevalt enamikust erasektori uuendustest, mis keskenduvad tavaliselt konkreetsetele riigisisestele turgudele. Seega võiks digitaalne euro olla vahendajate jaoks platvorm, mis edendab edasist innovatsiooni ja konkurentsi kasvavatel e-kaubanduse ja digimaksete turgudel kõigis euroala riikides.

Digitaalne euro võib pakkuda vahendajatele ka uusi ärivõimalusi. Näiteks kui väljaspool euroala asuvad kaupmehed soovivad opereerida digitaalse euroga, peaks neil eurosüsteemi ettepaneku kohaselt olema konto euroala makseteenuse pakkuja juures.

Ühtlasi pakub Euroopa Komisjoni praeguse seadusandliku ettepaneku eelnõus kavandatav digitaalse euro hüvitamismudel vahendajatele majanduslikke stiimuleid, mis on võrreldavad muude digitaalsete maksevahendite puhul pakutavatega. Sellega seoses annab digitaalne euro vahendajatele võimaluse investeerida klientidele täiendavate lisandväärtusteenuste osutamisse.

12. Kas digitaalse euro kasutamine oleks tasuline?

Digitaalne euro oleks avalik hüve. Selle põhifunktsioonide kasutamine oleks soovijatele tasuta.

Pangad ja makseteenuste pakkujad võiksid pakkuda oma klientidele täiendavaid tasulisi digieuroteenuseid. Need lisateenused suurendaksid digieuro atraktiivsust kasutajate jaoks, pakkudes näiteks võimalust jagada arveid inimeste vahel või teha korduvmakseid.

13. Kuidas digitaalne euro toimiks?

Digitaalne euro võimaldaks inimestel teha turvalisi välkmakseid füüsilistes ja veebikauplustes ning ka isikutevahelisi makseid olenemata sellest, millises euroala riigis nad asuvad või millist makseteenuse pakkujat nad kasutavad. EKP uurib praegu, kuidas see saaks praktiliselt kõige paremini toimida.

Esimese sammuna tuleks luua euro digirahakott, näiteks pangakontoris või postkontoris.

Kui euro digirahakott on loodud, saab sinna kanda raha kas sularahana või sellega seotud pangakonto kaudu. Seejärel saab hakata digirahakotis olevate digitaalsete eurodega makseid tegema.

Digitaalses euros laekunud summasid võib hoida digirahakotis kuni teatud piirsummani või kanda need oma pangakontole. Seda võib teha manuaalselt või seada sisse automaatse korralduse.

Digitaalse euro maksed oleksid välkmaksed ja alati turvalised, seda nii füüsilistes ja veebikauplustes kui ka isikute vahel.

Digitaalne euro pakuks nii võrguteenuseid kui ka võrguväliseid funktsioone. Seega saaks seda kasutada ka halva internetiühenduse korral ja isegi siis, kui internetiühendus puudub. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale, mis pakub sularahaga võrreldavat privaatsust.

Loe lähemalt digitaalse euro toimimise kohta.

14. Kuidas on digitaalse euro kasutamisel tagatud isikuandmete kaitse?

Privaatsuse kaitse on digitaalse euro üks olulisemaid elemente.

Digitaalne euro hõlmaks ka võrguväliseid funktsioone, pakkudes sularaha kasutamisega võrreldavat privaatsuse taset, seda nii isikutevaheliste kui ka füüsilistes kauplustes tehtavate maksete puhul. Võrguväliste digieuromaksete puhul ei jagataks tehinguandmeid makseteenuste pakkujate, eurosüsteemi ega võimalike tugiteenuste pakkujatega.

Võrgupõhiste digieuromaksete puhul kohaldataks privaatsust nii, et eurosüsteem, ehk emitent ja maksetaristu pakkuja ei saaks tehinguid otseselt seostada konkreetsete isikutega.

Lähemalt digitaalse euro ja isikuandmete kaitse kohta

15. Kuidas tagaks EKP, et digitaalne euro on kaasav?

Samamoodi kui pangatähed ja mündid on ka digitaalne euro avalik hüve, ainult et digitaalsel kujul.

Digitaalse euro põhifunktsioone saaksid kõik soovijad mobiilirakenduse kaudu või füüsilise kaardi abil tasuta kasutada. Digitaalne euro toimiks ka võrguväliselt, kui kasutajate võrguühendus on piiratud.

Euroopa Komisjoni esitatud õigusakti eelnõus sätestatakse, et digitaalset eurot levitavad krediidiasutused peavad oma klientide nõudmisel pakkuma digitaalse euro põhilisi makseteenuseid tasuta.

Selleks et kõik – sealhulgas puuetega inimesed, funktsionaalsete piirangute või piiratud digioskustega kasutajad ning ka eakad inimesed – saaksid teha makseid digitaalse euroga, määratakse igas euroala riigis kindlaks vastavad avaliku sektori asutused, näiteks postkontorid. Need asutused pakuksid haavatavatele isikutele, keda võib ohustada digitaalne finantsalane tõrjutus, tasuta tuge ja juurdepääsu digitaalse euro teenustele. See hõlmab näiteks vahetut tuge ja konkreetset abi digitaalse euro konto avamisel ja kõigi põhiliste digitaalse euro teenuste kasutamisel. Tasuta juurdepääsu digitaalse euro põhiteenustele pakutaks ka ilma pangakontota inimestele.

Samuti pööratakse erilist tähelepanu haavatavate rühmade kaasamisele, nagu kindla aadressita isikud, varjupaigataotlejad või rahvusvahelise kaitse saajad.

Digitaalne euro vastaks kõigi kasutajate vajadustele ja kedagi ei jäetaks kõrvale.

16. Kas digitaalne euro oleks programmeeritav raha?

Digitaalne euro ei saaks kunagi olla programmeeritav raha.

Programmeeritav raha on digitaalne raha, mida kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärgil (nt vautšerid) ning piiratud on see, kus, millal või kellega makseid tehes saavad inimesed seda kasutada.

Nagu on ette nähtud ka Euroopa Komisjoni esitatud digitaalset eurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus, ei oleks digitaalne euro programmeeritav raha, vaid see hõlbustaks automatiseeritud makseid, kui kasutajad soovivad sellist funktsiooni kasutada. Näiteks võib kasutaja teha igakuise automaatse maksekorralduse digitaalses euros ülekande tegemiseks pereliikmetele või sõpradele.

17. Kas vahendajatele makstaks digitaalse euro teenuste pakkumise eest hüvitist?

Olenevalt lõplikest õigusaktidest pakub eurosüsteem välja hüvitamismudeli, mis looks makseteenuse pakkujatele (nt pangad) õiglased majanduslikud stiimulid digitaalse euro teenuste pakkumisega seotud tegevuskulude katmiseks.

Samamoodi kui teiste maksesüsteemide puhul saaksid ka digitaalset eurot levitavad makseteenuse pakkujad kehtestada kaupmeestele oma teenuste eest teenustasu. Nagu Euroopa Komisjon oma digitaalset eurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus välja pakkus, kehtestataks kaupmeeste ja makseteenuste pakkujate jaoks selliste tasude määramisel ülempiir.

Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digitaalse euro projekti ja taristu loomise kulud. Samuti püüab eurosüsteem vähendada vahendajate jaoks kaasnevaid täiendavaid investeerimiskulusid, taaskasutades olemasolevaid infrastruktuure nii palju kui võimalik.

18. Kas pankade vahendajarolli kaotamisega võiks digitaalne euro ohustada finantsstabiilsust?

Meie finantssüsteem, mille keskmes on pangandussüsteem, toimib hästi ning eurosüsteem soovib säilitada pankade võtmerolli reaalmajandusele tõhusa laenuandmise tagamisel.

EKP on teinud järgmised digitaalse euro funktsioonidega seotud otsused, mis minimeerivad võimalust, et digitaalne euro võiks ohustada finantssüsteemi stabiilsust.

• Kasutajad saavad oma digieuro rahakotis hoida ainult piiratud summat. See tagaks, et digieuro toimiks sarnaselt sularahale turvalise väärtuse säilitajana, hoides seeläbi finantssüsteemi stabiilsust ja vältides pangahoiuste väljavoolu isegi kriisi ajal.
• Digirahakoti sidumine pangakontoga võimaldab kasutajatel teha ka piirsummat ületavaid makseid ja katta kohe võimalikke puudujääke. Selleks ei ole vaja teha eraldi ülekannet digirahakotti (eeldades, et digirahakotiga seotud pangakontol on olemas piisavad vahendid).

Nagu sularaha puhul, ei makstaks ka digitaalse euro hoiustelt intressi.

19. Kuidas tagaks EKP, et digieuromaksed toimiksid ühtemoodi kogu euroalal?

Digitaalse euro levitamise eest vastutaksid järelevalve alla kuuluvad vahendajad (nt euroala pangad). Selleks et tagada digitaalse euro skeemi ühetaoline rakendamine kogu euroalal, töötab eurosüsteem välja digitaalse euro reeglistikku, mis koosneb ühtsetest eeskirjadest, standarditest ja menetlustest digieuromaksete standardimiseks, tagades üleeuroopalise hõlmatuse.

20. Kuidas töötatakse välja digitaalse euro reeglistik?

Eurosüsteem on loonud reeglistiku väljatöötamise töörühma, kelle ülesanne on koostada digitaalse euro reeglistiku kavand, milles võetakse arvesse erinevatelt sidusrühmadelt saadud tagasisidet.

Töörühma kuuluvad eurosüsteemi keskpankade ja Euroopa jaemaksete turu, sealhulgas tarbijate, jaemüüjate ja vahendajate ühenduste esindajad. Töörühm lähtub oma tegevuses digitaalse euro funktsioonidega seotud valikutest, mille EKP nõukogu on juba heaks kiitnud.

Reeglistiku väljatöötamise töörühmas on käivitatud spetsiaalsed töösuunad, et tegeleda reeglistiku nende osadega, mis nõuavad eriteadmisi.

Lisateave digitaalse euro reeglistiku kohta.

21. Milline oleks seos digitaalse euro ja välkmaksete vahel?

Praegu on tarbijatel harva võimalus kasutada kauplustes maksmisel välkmakseid, mis tähendab ka seda, et kaupmehed ei saa oma raha kätte kohe. Digitaalne euro muudaks seda, sest kõik digitaalse euro maksed oleksid välkmaksed.

Kui praegu koostatavad ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused heaks kiidetakse, tähendaks see seda, et välkmakselahendusi saaks edasi arendada ja need jõuaksid kõikidesse euroala riikidesse. See vähendaks sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest, kes praegu maksete sektoris domineerivad.

22. Kas digitaalne euro põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Digitaalse euro arendamisel katsetab eurosüsteem nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogiat. Lõplikku otsust ei ole siiski veel langetatud.

23. Kas digitaalse euro kasutuselevõtuga muutuksid Euroopas tehtavad maksed haavatavamaks küberrünnete suhtes?

Nagu muud digitaristud võib ka digitaalne euro olla küberrünnete sihtmärk. Selle riski leevendamise eesmärgil tugineks digitaalse euro ülesehitus tipptasemel tehnoloogiale, mis looks kübervastupidavusvõimelise ja tulevikukindla keskkonna.

24. Mille poolest erineks digitaalne euro stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?

Digitaalne euro oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda tagab keskpank ja selle eesmärk on täita inimeste vajadusi. Seega oleks digitaalne euro riskivaba. Ühtlasi oleks tagatud privaatsus ja isikuandmete kaitse. Keskpankade ülesanne on säilitada raha väärtus olenemata sellest, kas tegu on rahaga füüsilisel või digitaalsel kujul.

Stabiilsete krüptovääringute usaldusväärsus ja järjepidevus aga sõltuvad neid emiteerivast üksusest ning sellest, kui usaldusväärne ja jõustatav on selle üksuse võetud kohustus säilitada nende väärtus aja jooksul. Peale selle võivad erasektori emitendid kasutada isikuandmeid kommertseesmärkidel.

Krüptovarade eest ei vastuta ükski tuvastatav üksus. Seega ei ole võimalik nendega seotud nõudeid jõustada.