1 Ülevaade

Euroala majanduskasvu lühiajaline väljavaade on halvenenud, samal ajal kui keskpikas perspektiivis peaks mõõdukas majanduskasv järk-järgult taastuma sedamööda, kuidas nii sise- kui ka välisnõudlus elavnevad. Euroala majandusaktiivsus kasvas 2023. aasta esimesel poolel tagasihoidlikus tempos hoolimata sellest, et töötleva tööstuse tellimustes oli suur mahajäämus ja energiahinnad olid kõrged. See mõju on suuresti taandunud ning lühiajalised näitajad osutavad lähiajal toimuvale seiskumisele, mille tingivad karmimad rahastamistingimused, ettevõtete ja tarbijate vähene kindlustunne ning väike välisnõudlus euro tugevnemise keskkonnas. Kasv peaks hoogustuma alates 2024. aastast, kui välisnõudlus läheneb pandeemiaeelsele suundumusele ja reaalsissetulekud paranevad, kusjuures seda toetavad aeglustuv inflatsioon, nominaalpalkade kiire kasv ja endiselt vähene (ehkki mõnevõrra suurenev) töötus. Kasv on siiski edaspidigi pärsitud, sest EKP rahapoliitika karmistamine ja ebasoodsad laenutingimused mõjutavad reaalmajandust ning järk-järgult loobutakse eelarvepoliitilistest toetusmeetmetest. Üldjoontes peaks SKP keskmine aastane reaalkasv aeglustuma 2023. aastal 0,7%-le (3,4%-lt 2022. aastal) ning hoogustuma siis 2024. aastal 1,0%ni ja 2025. aastal 1,5%ni. Eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet korrigeeritud 2023. aastaks 0,2 protsendipunkti, 2024. aastaks 0,5 protsendipunkti ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. See kajastab lühiajalise väljavaate märkimisväärset halvenemist kehvemate küsitlusnäitajate, rangemate rahastamistingimuste (sh laenupakkumise ebasoodsam mõju) ja euro vahetuskursi tugevnemise keskkonnas.^[1]

Euroala koguinflatsioon peaks ettevaateperioodil jätkuvalt aeglustuma, sest kulusurve ja pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad ning samuti avaldab mõju rahapoliitika karmistamine. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks samuti vähehaaval pidurduma, kuid on tõenäoliselt kuni 2024. aasta alguseni koguinflatsioonist kiirem. Prognoositav inflatsioonitempo aeglustumine on tingitud varasemate energiahinnašokkide ja muu hinnatõususurve toime taandumisest, kusjuures tööjõukulude jõuline kasv muutub järk-järgult ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) peamiseks mõjutajaks. Palgakasv peaks alates 2023. aasta keskpaigast järk-järgult aeglustuma, ehkki püsib kogu ettevaateperioodil kiire. Sellele aitab kaasa miinimumpalga ja inflatsioonihüvitiste tõus pingelise, ehkki jahtuva tööturu keskkonnas. Kasumimarginaalid, mis kasvasid möödunud aastal märkimisväärselt, peaksid keskpika aja jooksul olema puhvriks tööjõukulude mõju ülekandumisel lõpphindadesse. Ühtlasi peaks rangem rahapoliitika alusinflatsiooni üha enam pärssima. Kuna keskpika aja inflatsiooniootused peaksid eelduste kohaselt püsima EKP seatud inflatsioonieesmärgi tasemel, peaks ÜTHI-koguinflatsioon aeglustuma keskmiselt 8,4%-lt 2022. aastal 5,6%-le 2023. aastal, 3,2%-le 2024. aastal ja 2,1%-le 2025. aastal ning jõudma sihteesmärgini 2025. aasta kolmandas kvartalis. 2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni 2023. ja 2024. aastaks kõrgemate energiafutuurihindade tõttu ülespoole korrigeeritud. 2025. aasta prognoosi on korrigeeritud allapoole, sest euro kallinemise, karmimate rahastamistingimuste ja kehvemate tsükliliste tingimuste mõju peaks ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) pidurdama.

Tabel

Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid

(aastane muutus protsentides)

Majandusväljavaatega seotud suure ebakindluse kajastamiseks sisaldab see ettevaade ka stsenaariumit, milles hinnatakse Hiina võimaliku loiuma majandusarengu ja seal finantspingete taastekke mõju euroala majandusele (infokast 3). Samuti on esitatud mitu tundlikkusanalüüsi energia ja toidutoorme hindade alternatiivsete arengusuundade kohta (infokast 4).

2 Reaalmajandus

2023. aasta teises kvartalis oli euroala majanduskasv tagasihoidlik, kusjuures sisenõudluse ja varude akumuleerumise toime oli positiivne ning netoekspordi mõju negatiivne (vt joonis 1).^[2] Tootmise poolel vähenes tööstustoodang teises kvartalis hoolimata sellest, et pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenedes toetas seda enneolematult ulatuslikult kuhjunud tellimuste täitmine. Kogulisandväärtuse kvartalikasv oli teises kvartalis positiivne ainult teenindussektoris. Nõudluse poolel eratarbimise kasv kiire inflatsiooni ja karmide rahastamistingimuste tõttu seiskus, jäädes juuni ettevaates prognoositust loiumaks. Kapitali kogumahutus põhivarasse andis positiivse panuse ning seda peamiselt ettevõtlusinvesteeringute ja valitsemissektori investeeringute toel. Tagasihoidlikum välisnõudlus ja konkurentsivõime vähenemine on hinnangute kohaselt kaasa toonud netoekspordi negatiivse mõju kasvule hoolimata sellest, et import oli väga loid.

Joonis 1

Euroala SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

2023. aasta kolmandas kvartalis peaks SKP kasv seiskuma ja jääma neljandas kvartalis tagasihoidlikuks, arvestades et töötleva tööstuse sektori aktiivsus on endiselt loid ja teenustesektoris peaks see vähenema. Kuhjunud tellimuste täitmisest tulenev majandustegevuse hoogustumine peaks raugema ning rahastamistingimuste karmistumise ja ebasoodsate laenutingimuste pärssiv mõju tõenäoliselt süveneb. Küsitlusnäitajad viitavad juba ka teenindussektori aktiivsuse langusele vastupidi juuni ettevaates esitatud ootustele, et kasv sektoris jätkub. Sedamööda, kuidas inflatsioon eeldatavasti aeglustub ja palgad endiselt pingelise tööturu tingimustes tõusevad, peaks reaalne kasutatav tulu taastuma. Ehkki see peaks looma tingimused eratarbimise elavnemiseks 2023. aasta teisel poolel, kahanes tarbijate kindlustunne augustis koos ettevõtete kindlustundega tarbekaupade tootmise suhtes, mis näitab, et tarbijakäitumine on juuni ettevaatega võrreldes ettevaatlikum. Samal ajal peaks netokaubanduse mõju jääma 2023. aasta teisel poolel negatiivseks, sest impordi kasv hoogustub kooskõlas euroala sisenõudlusega ning ekspordi kasv püsib mõõdukas, ehkki nii impordi kui ka ekspordi näitajad jäävad juuni ettevaates esitatud tasemest tõenäoliselt allapoole. Kokkuvõttes peaks euroala majanduskasv püsima 2023. aasta teisel poolel üldjoontes muutumatu ja juuni ettevaatega võrreldes on seda 0,6% võrra allapoole korrigeeritud.

Keskpika aja jooksul peaks euroala SKP kasv mõõdukalt hoogustuma sedamööda, kuidas kodumajapidamiste reaalsissetulekud suurenevad ja välisnõudlus paraneb, ehkki karmistunud rahastamistingimused ja eelarvepoliitiliste toetusmeetmete vähendamine avaldavad pärssivat mõju. SKP reaalkasv peaks kogu 2024. aasta vältel hoogustuma ja 2025. aastal stabiliseeruma (vt tabel 2). Energiašokkide taandumise kõrval peaks kasvu soodustama inflatsioonisurve taandumine töötulu stabiilse kasvu keskkonnas, mis sillutab teed eratarbimise elavnemisele. Tänavu erakordselt loiuna püsinud välisnõudlus peaks samuti taas tugevnema. Siiski eeldatakse, et nende soodsate tegurite mõju vähendavad rangemad rahastamistingimused ja euro kallinemine. Ehkki eelarvepoliitiliste toetusmeetmete mõju majanduskasvule peaks 2023. aastal olema üldjoontes neutraalne, peaks nende kaotamine 2024. ja 2025. aastal siiski majanduskasvu pidurdama.

Nõudlust peaksid jätkuvalt pärssima karmimad rahastamistingimused, mis on peamiselt tingitud kõrgematest intressimääradest ja on osaliselt seotud ka laenupakkumise piirangutega. Intressimäärade järsk tõus alates 2021. aasta detsembrist avaldab jätkuvalt mõju reaalmajandusele ja mõjutab ka eelkõige 2023. ja 2024. aasta kasvuväljavaadet (nagu on näha ettevaate tehnilistes eeldustes, vt infokast 1).^[3] Peale selle on laenutingimused EKP värskeima euroala pankade laenutegevuse uuringu kohaselt möödunud aasta lõpust saati karmistunud ja laenukasv järsult aeglustunud. Need tegurid koos hiljutiste kuiste aktiivsusnäitajate olulise halvenemisega viitavad sellele, et kodumajapidamiste ja ettevõtete bilansside üldiselt soodsast seisust hoolimata võib laenupakkumise negatiivne mõju olla juuni ettevaates prognoositust suurem.

2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2023. aastaks 0,2 protsendipunkti, 2024. aastaks 0,5 protsendipunkti ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. Korrigeerimise peamised põhjused on i) küsitlusandmetest nähtuv lühiajalise kasvuväljavaate järsk halvenemine, ii) rangemad rahastamistingimused (sh kõrgemad laenuintressimäärad ja ebasoodsamad laenutingimused) ning iii) euro tugevam vahetuskurss ja väiksem välisnõudlus. Aktiivsusnäitajate hiljutine halvenemine osutab sisenõudluse prognooside allapoole korrigeerimisele 2023. aasta teisel poolel, mis kandub üle 2024. aastasse. Seda süvendab veelgi erainvesteeringute edasine allapoole korrigeerimine, mis toob 2025. aastal euroalal kaasa ka väiksema sisenõudluse. Laenupakkumise karmistumine avaldab SKP reaalkasvule tõenäoliselt suuremat survet, kui juuni ettevaates prognoositi, seda eriti 2024. aastal.

Tabel 2

Reaalse SKP, tööturu ja kaubanduse prognoosid

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

Mis puudutab reaalse SKP komponente, siis peaks kodumajapidamiste reaaltarbimine vähehaaval elavnema ja majanduskasvu toetama sedamööda, kuidas ebakindlus hajub, reaalsed sissetulekud suurenevad ja kindlustunne paraneb. Eratarbimine püsis aasta esimesel poolel üldjoontes muutumatuna. Energia ja toiduainete tarbimine vähenes, samal ajal kui nõudlus tarbijateenuste järele püsis vastupidav. Inflatsiooni aeglustumise ja ebakindluse vähenemise tulemusel peaksid tarbimiskulutused alates 2023. aasta kolmandast kvartalist suurenema. Sedamööda, kuidas inflatsioon veelgi pidurdub, ebakindlus taandub ja reaalsissetulekud kasvavad, jätkub tarbimise elavnemine ka pikemas perspektiivis ja see toetab majanduskasvu hoolimata sellest, et majanduse pandeemiajärgse taasavamise mõju hakkab järk-järgult taanduma. Juuni ettevaatega võrreldes on eratarbimise kasvu 2024. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on lühiajalise väljavaate allapoole korrigeerimise siirdemõju ja suurem säästmiskalduvus. Keskpika perioodi tarbimissuundumuse prognoos püsib samal ajal valdavalt muutumatuna.

Reaalse kasutatava tulu kasv peaks 2023. aastal elavnema ja toetama tarbimist, kajastades inflatsiooni aeglustumist ja jõulist palgakasvu. Pärast mõningast pidurdumist 2022. aastal peaks reaalse kasutatava tulu kasv 2023. aastal elavnema. See toimub tööjõu- ja muu tulu jõulise kasvu (mis tulenes eelkõige tegevuse koguülejäägi ja segatulu komponentide muutustest 2023. aasta esimeses kvartalis) ning inflatsiooni aeglustumise keskkonnas. Koos jõulise palgakasvuga peaksid töötuluvälised sissetulekud toetama kodumajapidamiste ostujõudu, ehkki ettevaateperioodil nende kasv järk-järgult aeglustub. Fiskaalülekannete mõju reaalse kasutatava tulu ja tarbimise kasvule peaks ettevaateperioodil olema üldjoontes neutraalne. Kokkuvõttes peaks reaalne kasutatav tulu suurenema 2023. aastal 0,6%, 2024. aastal 1,0% ja 2025. aastal 1,2%.

Kodumajapidamiste säästumäär peaks püsima 2023. aastal kõrge ja seejärel üksnes vähehaaval normaliseeruma. 2023. aasta esimesel poolel säästumäär tõusis ja sel aastal peaks see püsima pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt kõrgem. Selle peamine põhjus on asjaolu, et 2023. aasta esimeses kvartalis kasvasid töötuluvälised sissetulekud, mille puhul tarbimiskalduvus on väike. Sedamööda, kuidas ebakindlus ja inflatsioonisurve ettevaateperioodil veelgi taanduvad, alaneb kodumajapidamiste säästumäär, püsides siiski pandeemiaeelsega võrreldes suurem, sest kõrgemad intressimäärad ei toeta kodumajapidamiste soovi pandeemiajärgset säästmiskäitumist normaliseerida. Ülemäärased säästud tarbimise kasvu tõenäoliselt ei hoogusta, arvestades et need on valdavalt kogunenud jõukamatesse kodumajapidamistesse ja neid hoitakse mittelikviidsetes varades. Säästmismäära prognoosi on juuni ettevaatega võrreldes ettevaateperioodi esimeseks pooleks ülespoole korrigeeritud. See kajastab peamiselt käesoleva aasta esimese kvartali andmete korrigeerimist töötuluväliste sissetulekute jõulisema arengu tõttu, mis peaks järk-järgult raugema. Samuti peegeldab see suuremaid säästmisstiimuleid, mis tulenevad kõrgematest intressimääradest ja laenuvõimaluste karmistumisest ülejäänud ettevaateperioodil.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, toormehindade ja vahetuskursside kohta

2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes hõlmavad tehnilised eeldused kõrgemaid intressimäärasid, aga ka kõrgemat nafta- ja maagaasihinda, madalamat elektrienergia hulgihinda ja euro kallinemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 22. august 2023. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Pikaajaliste intressimäärade prognoosimisel lähtutakse riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade tulususest.^[4] Nii lühi- kui ka pikaajalised intressimäärad on alates 2023. aasta juuni ettevaate koostamise kuupäevast tõusnud ning selle ettevaatega võrreldes on ülespoole korrigeeritud ka nende eeldatava arengu prognoose.

Tabel

Tehnilised eeldused

Naftahinna tehnilisi eeldusi on ettevaateperioodiks keskmiselt üle 10% ülespoole korrigeeritud, sest mure ebapiisava naftapakkumise pärast kaalub üles üleilmse naftanõudlusega seotud kartused.^[5] Viimasel ajal on naftahinda mõjutanud kolm peamist tegurit: OPEC+ liikmete otsus kärpida pakkumist, üldine tarnepuudujääk (tõususurve) ja mure Hiina naftanõudluse pärast riigi majanduskasvuga seotud kartuste keskkonnas (langussurve). Üldiselt on naftafutuuride kõver alates 2023. aasta juuni ettevaatest nihkunud ülespoole (2023. aastaks 5,9%, 2024. aastaks 12,6% ja 2025. aastaks 10,6%), kuid eeldatavalt peaks naftahind siiski langema 82,7 USA dollarilt barreli kohta 2023. aastal 77,9 USA dollarini barreli kohta 2025. aastal.

Gaasihinna eeldused on tõusnud naftahinnaga seotud eeldustest vähem ning elektrihinna arengu eeldused on alanenud. Ulatuslikud varud on aidanud hoida gaasihindu madalal ning EL on saavutanud gaasihoidlate täituvuse 90% eesmärgi kolm kuud enne 2023. aasta novembri tähtaega. Hiljutised katkestused Norra gaasiväljadel ja streigid Austraalia LNG rajatistes on suurendanud turu volatiilsust ja kergitanud viimasel ajal tarnekindlustega seotud kartuste tõttu gaasihindu. Kokkuvõttes on gaasifutuuride hindade arengukõvera prognoos nihkunud pärast juuni ettevaadet veidi ülespoole (1,1% 2023. aastaks, 4,6% 2024. aastaks ja 2,1% 2025. aastaks). Seevastu elektrifutuuride hindu on korrigeeritud 2023. ja 2024. aastaks ligikaudu 6% allapoole ning 2025. aasta puhul jäävad need suuresti samaks. Mis puudutab CO₂ heitkoguste saastekvootide hindu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, siis on futuurilepingutel põhinevat eeldatavat arengusuunda pärast juuni ettevaadet ligikaudu 4% ülespoole korrigeeritud. Muu toorme (v.a energia) hinnad peaksid jääma juuni ettevaates prognoositust veidi madalamaks peamiselt metallihinna kehvemate eelduste tõttu nõrga üleilmse nõudluse keskkonnas, mida mõnevõrra tasakaalustasid kõrgemad rahvusvahelised toiduainehinnad.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro vahetuskurss olema ettevaateperioodil 1,09, mis on 2023. aasta juuni ettevaates prognoositust 0,7% kõrgem. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud 2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes 2,8% ülespoole.

Eluasemeinvesteeringute maht peaks ettevaateperioodil rangemate rahastamistingimuste ja laenunõuete tõttu vähenema. Pärast 2023. aasta teises kvartalis toimunud uut langust peaksid eluasemeinvesteeringud kogu 2024. aasta jooksul jätkuvalt kahanema ja 2025. aastal vähehaaval taas veidi hoogustuma. Eluasemeinvesteeringute pikaajaline madalseis tuleneb hinnangute kohaselt jätkuvatest puudujääkidest eluaseme taskukohasuses (peamiselt hüpoteeklaenude kõrgemate intressimäärade tõttu) ja eluasemete kasumlikkuses, arvestades eluasemehindade langust ja suuri ehituskulusid. Koos rangete laenutingimustega pärsivad need tegurid oluliselt eluasemeinvesteeringuid, ehkki kodumajapidamiste sissetulekute jätkuv kasv peaks toetama tagasihoidlikku elavnemist 2025. aastal.

Ettevõtlusinvesteeringud peaksid karmistunud rahastamistingimuste tugeva mõju tõttu 2024. aastal vähenema, kuid seejärel euroala ja üleilmse nõudluse paranemise ning rohe- ja digipöörde toel mõningal määral elavnema. Pärast positiivset kasvu teises kvartalis peaksid ettevõtlusinvesteeringud alates 2023. aasta kolmandast kvartalist ja kogu 2024. aasta jooksul vähenema, kuid hakkama siis 2025. aastal taas kasvama. Lähikvartalites avaldavad euroala ja maailmamajanduse loid aktiivsus, kõrged intressimäärad ja laenupakkumise piirangud ettevõtlusinvesteeringutele eriti suurt mõju. Ettevaateperioodi lõpu poole ergutavad ettevõtlusinvesteeringuid euroala nõudluse ja välisnõudluse oodatav ulatuslikum elavnemine ning rohe- ja digipöördega seotud edasised jõupingutused, kusjuures osaliselt hoogustab neid erakapitali kaasamine ELi taasterahastu vahendeid kasutavate kavade elluviimisse.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Pärast jõulist kasvu esimeses kvartalis aeglustus üleilmne majandusaktiivsus 2023. aasta teises kvartalis. Ehkki teises kvartalis oli üleilmne kasv kooskõlas juuni ettevaates prognoosituga, esines riikide lõikes erinevusi.^[6] USAs oli aktiivsus jätkuvalt tugeva sisenõudluse ja tugeva tööturu keskkonnas oodatust vastupidavam. Ka Jaapanis ja Ühendkuningriigis oli kasv varasematest ootustest kiirem. Hiinas seevastu aeglustus aktiivsuse kasv oodatust järsemalt, kuna sealse elamukinnisvarasektori probleemide taastekke tõttu aeglustus tarbimisest tulenev elavnemine.^[7] Üleilmse SKP reaalkasv peaks olema 2023. aastal 3,2%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 3,2%. See on üldjoontes kooskõlas juuni ettevaatega. Piiratud korrektsioonid kätkevad siiski ulatuslikumaid muudatusi suuremate riikide kasvuväljavaadetes, arvestades et Hiina käesoleva aasta kasvuväljavaadet on märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Samal ajal on suuremate arenenud riikide kasvuväljavaadet korrigeeritud ülespoole, mis kajastab peamiselt oodatust jõulisemat kasvu Ameerika Ühendriikides.

Hoolimata suhteliselt vastupidavast üleilmsest majandusaktiivsusest peaks maailmakaubanduse kasv 2023. aastal seiskuma. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks taastuma selle varasem seotus SKP reaalkasvuga ning see toob kaasa ka euroala välisnõudluse paranemise. Kauplemise intensiivsuse praegune väike osakaal maailmamajanduse kasvus kajastab majandusaktiivsuse komponente. See on osaliselt tingitud pandeemiajärgse taastumise laadist. Üleilmsele kasvule avaldavad suuremat mõju teenindussektor ja eratarbimine ning arenevad riigid, kus kaubanduse osakaal on väiksem. Ühtlasi vähendab üleilmne rahapoliitika karmistamine nõudlust. Selle tulemusel peaksid nii maailmakaubandus kui ka euroala välisnõudlus kasvama käesoleval aastal üksnes vastavalt 0,2% ja 0,1%. Maailmakaubanduse kasv peaks ülejäänud ettevaateperioodil hoogustuma ja olema üldjoontes kooskõlas majandusaktiivsusega. Ka euroala välisnõudluse kasv peaks nii 2024. kui ka 2025. aastal hoogustuma 3%ni. Nii üleilmse impordi kui ka euroala välisnõudluse prognoosi on selleks aastaks allapoole korrigeeritud. Valdavalt on selle põhjuseks varasemate andmete täiendav allapoole korrigeerimine aasta lõpus ja seni prognoositust väiksem impordi maht teises kvartalis. Ülejäänud ettevaateperioodil jääb nende kasv siiski üldjoontes võrreldavaks juuni ettevaatega.

Tabel

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

Üleilmse koguinflatsiooni tempo küll raugeb, kuid inflatsioonisurve püsib tugev, eriti arenenud riikides, samal ajal kui euroala konkurentide ekspordihinnad peaksid toormehindade muutuste tõttu järsult langema. Üleilmse tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon peaks sel aastal jõudma 4,8%ni ning aeglustuma järk-järgult 2024. aastal 4,2%ni ja 2025. aastal 3,2%ni. Üleilmne inflatsiooniprognoos 2023. aasta kohta on juuni ettevaatega võrreldes üldjoontes muutumatu, kuid 2024. aastaks prognoositakse mõnevõrra kiiremat inflatsiooni. See kajastab peamiselt Türgi inflatsiooniväljavaate ülespoole korrigeerimist ja püsivamat inflatsiooni Ühendkuningriigis pärast mitut ootamatut tõusu tarbijahindade inflatsiooni ja palku kajastavates andmetes. Euroala konkurentide ekspordihinnad (riikide vääringutes) on alates 2022. aasta keskpaigast alanenud. Selle põhjuseks on toormehindade langus ning sise- ja välismaise voogsurve järkjärguline leevenemine. Euroala konkurentide ekspordihindu on juuni ettevaatega võrreldes 2023. aastaks allapoole korrigeeritud, kajastades peamiste kaubanduspartnerite ekspordihindade inflatsiooni aeglustumist. 2024. aasta prognoosi on kõrgemate toormehindade tõttu mõnevõrra ülespoole korrigeeritud.

Euroala ekspordikasv peaks jääma tagasihoidlikuks, arvestades maailmakaubanduse loidust ja konkurentsivõime vähenemist. Samal ajal on impordi kasvuprognoosi nõrgema sisenõudluse tõttu lühiajaliselt allapoole korrigeeritud. Pärast langust 2023. aasta teises kvartalis peaks euroala reaalekspordi kasv olema lähiajal oodatust loium. Küsitlusandmed näitavad, et uute eksporditellimuste arv on vähenenud nii teenuste kui ka kaupade puhul, samal ajal kui töötleva tööstuse ettevõtted on nüüd vähendanud oma kuhjunud tellimusi tavapärase tasemeni. Ühtlasi pärsivad euroala hindade konkurentsivõimet euro kallinemine alates 2022. aasta septembrist ja asjaolu, et euroala ettevõtted peavad jätkuvalt toime tulema suhteliselt kõrgete energiahindadega. Need tegurid peaksid takistama euroala eksporditurgude osakaalu taastumist. Tõenäoliselt ei avalda eksport euroala elavnemisele märkimisväärset mõju erinevalt varasematest taastumisperioodidest, mil kaubandusdünaamika oli jõulisem. Samal ajal peaks euroala impordi kasv hoogustuma pärast jõulist kokkutõmbumist aasta lõpus seoses vahekaupade (sh energia) väiksemate varudega, kuid jääma ettevaateperioodil nõrga sisenõudluse tõttu tagasihoidlikuks. Impordi hiljutise loiduse tõttu peaks netokaubanduse mõju SKP-le olema 2023. aastal positiivne, kuid jääma ülejäänud ettevaateperioodil neutraalseks (vt joonis 2). Impordihindade langus tõi aasta alguses kaasa euroala kaubandustingimuste paranemise ning ettevaateperioodil peaksid need stabiliseeruma. Euroala jooksevkonto ülejääk peaks eeldatavalt suurenema, jäädes siiski pandeemiaeelsest tasemest väiksemaks.

Joonis 2

Euroala reaalne SKP – jaotus peamisteks kulukomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Tööturu kasvutempo pidurdub lähikvartalites kooskõlas kehvema kasvuväljavaatega ja töötus suureneb. Tööhõive kasv aeglustus 2023. aasta teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%ni. Aasta arvestuses peaks tööhõive kasvama 2023. aastal 1,2% ning nii 2024. kui ka 2025. aastal vaid 0,2% (vt joonis 3). See kajastab mõningat varutööjõu hoidmist lühiajalise majandusväljavaate halvenedes, mis peaks keskpikas perspektiivis järk-järgult paranema. Tööhõive aeglase kasvuga peaks ettevaateperioodil kaasnema töötuse määra tõus, mis viitab sellele, et tööhõive kasvab valdavalt seoses uute tööturule tulijatega. Töötuse määr peaks oma varasemalt rekordiliselt madalalt 6,4%-lt veidi tõusma ja kerkima 2025. aastal 6,7%-le. Seega on 2024. aasta prognoosi korrigeeritud 0,3 protsendipunkti ja 2025. aasta prognoosi 0,4 protsendipunkti võrra ülespoole, võttes arvesse kasvuväljavaate kohandusi. Keskmine töötundide arv töötaja kohta peaks mõõdukalt kasvama ja jõudma ettevaateperioodi lõpuks pandeemiaeelse taseme lähedale. Seega viitab ettevaade nii töötajate arvu kui ka töötundide arvu osas varutööjõu hoidmise poliitika järkjärgulisele vähendamisele ja seega tööviljakuse taastumisele.

Joonis 3

Euroala tööturg

(protsent tööjõust (vasak telg); aastane muutus protsentides (parem telg))

Infokast 3
Stsenaariumianalüüs kasvu võimaliku edasise aeglustumise ja finantspingete kohta Hiinas ning euroalale avalduva siirdemõju kohta

Selles stsenaariumianalüüsis uuritakse Hiina majandusest tulenevaid langusriske, mis võivad 2023. aasta septembri ettevaates esitatud prognoose mõjutada. Stsenaariumis eeldatakse, et Hiina eluasemeturu olukord halveneb veelgi ja sinna tehtavad investeeringud vähenevad. See peaks tekitama uusi pingeid ka seonduval finantsturul ning need toovad kaasa erasektori rahastamiskulude kasvu ja negatiivse mõju kodumajapidamiste jõukusele. Riskistsenaariumis eeldatakse Hiina majanduse ulatuslikumat jahtumist võrreldes 2023. aasta septembri ettevaates prognoosituga, kusjuures reaalne SKP langeks 2024. aastal põhiprognoosist 1,4% võrra allapoole, samal ajal kui 2025. aastal oleks mõju piiratum (vt joonis A).^[8] Rahvusvahelisest perspektiivist vaadatuna on siirdemõju üldiselt mõõdukas ja aeglustab inflatsioonitempot, arvestades eluaseme- ja finantsturušokkide laadi, mis pärsib välisnõudlust ja toormehindu ning eelkõige naftahinda, mis langeks 2024. aastal 4%. See toimub eeldusel, et aeglustumine ei süvenda veelgi üleilmset ebakindlust, mis võib kaasa tuua finantsturgude suurema volatiilsuse.

Joonis A

Stsenaarium kasvu aeglustumise kohta Hiinas

Stsenaariumi kohaselt peaksid euroala majanduskasv ja inflatsioon kujunema aeglasemaks. Euroala SKP reaalkasv aeglustuks 2023. aasta septembri põhiprognoosiga võrreldes nii 2024. kui ka 2025. aastal 0,2 protsendipunkti võrra. Esialgu oleks selle peamiseks põhjuseks väiksem üleilmne nõudlus (euroala välisnõudlus), samal ajal kui 2025. aastal avalduks mõju valdavalt finantskanalite kaudu (joonis B).^[9] Naftahindadele avalduva toime tulemusel aeglustuks euroala inflatsioon 2024. aastal 0,1 protsendipunkti võrra. Madalamate energiahindade mõju euroala inflatsioonile peaks ettevaateperioodi lõpuks vähehaaval taanduma sedamööda, kuidas toormeturul taastuvad nõudluse ja pakkumise tasakaal. Samal ajal aga kasvaks kaubanduse ja finantskeskkonna siirdemõju ning see aeglustaks 2025. aastal inflatsiooni veel 0,1 protsendipunkti võrra.

Joonis B

Hiina majanduskasvu aegustumise mõju euroala SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud aastasest kasvumäärast protsendipunktides)

3 Eelarveväljavaade

Eelarvepoliitika kurss peaks olema 2023. ja 2025. aastal neutraalne, kuid 2024. aastal karmistuma. Juuni ettevaates prognoosituga võrreldes osutavad eelarvet käsitlevad eeldused teatavatele täiendavatele kaalutletud eelarvepiirangutele euroalal, seda eriti 2023. aastal (vt tabel 3). ELi taasterahastu toetustega kohandatud euroala eelarvepositsioon peaks olema 2023. aastal üldjoontes tasakaalus, kuid 2024. aastal märkimisväärselt karmistuma peamiselt seetõttu, et alates 2023. aastast lõpetatakse peaaegu 75% energiahindade ja inflatsiooni kompensatsioonimeetmetest. 2025. aastal peaks eelarvepoliitika kurss olema taas neutraalne, sest energiameetmete edasist lõpetamist tasakaalustavad osaliselt suuremad investeeringud, mida toetavad taasterahastu programm ja suuremad kaitsekulutused. Sellegipoolest sisaldab ettevaate põhiprognoos endiselt märkimisväärseid eelarvepoliitilisi toetusi võrreldes pandeemiaeelse ajaga 2019. aastal. Alates 2023. aasta juuni ettevaatest on eelarvepoliitiliste eelduste korrektsioonid valdavalt seotud energiahindade ja inflatsiooni kompensatsioonimeetmete vähendamisega. 2023. aastal tuleneb see peamiselt muudatustest Saksamaal, kus energiameetmete eelarvekulu (bruto) on vähendatud, sest energiahindade areng on muutnud kehtivad hinnalaed vähem kulukaks, ilma et see mõjutaks otseselt energiahindade inflatsiooni. 2024. aastaks prognoositakse energiameetmete kõige ulatuslikumat vähendamist Prantsusmaal. Selle peamine põhjus on elektrihinna garantii läbivaatamine, mis muudab elektrihinna vähem soodsaks, vähendades selle eelarvekulu ja hoogustades energiahindade inflatsiooni. Lisaks pöördele energiameetmete mõjus tulenevad kaalutlusõigusel põhinevate meetmete korrektuurid mõnevõrra suurematest palga- ja muudest kuludest.

Tabel 3

Euroala eelarveväljavaade

(protsent SKPst)

Euroala eelarveväljavaade peaks ettevaateperioodil paranema, kuid vähem, kui 2023. aasta juuni ettevaates prognoositud. Eelarvepuudujääk peaks 2023. ja 2024. aastal jätkuvalt vähenema, langedes 2,8%-le SKPst, kuid 2025. aastal taas veidi suurenema, ulatudes 2,9%ni SKPst. Selle peamine põhjus on tsükliliselt kohandatud esmase eelarvepuudujäägi vähenemine aastatel 2023–2024, millele järgneb 2025. aastal stabiliseerumine koos intressimaksete osakaalu mõningase suurenemisega SKPs. 2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ettevaateperioodi lõpuks tekkiv suurem eelarvepuudujääk tingitud suurematest esmastest kuludest, sealhulgas suurematest kulutustest töötushüvitistele. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks jätkuvalt vähenema ja jõudma 2025. aastal 88,5%ni. Selle põhjuseks on kasvu-/intressimäärade negatiivne vahe, mis kaalub täielikult üles esmase puudujäägi ja oodatavate positiivsete eelarvepositsiooniväliste võlamuutuste mõju. Võlasuhte vähenemise määra on juuni ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud. See kajastab peamiselt muutust kasvu-/intressimäärade vahes.

4 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks aeglustuma 8,4%-lt 2022. aastal keskmiselt 5,6%-le 2023. aastal, 3,2%-le 2024. aastal ja 2,1%-le 2025. aastal. 2023. aasta järsu languse järel peaks koguinflatsioon püsima 2024. aasta esimesel poolel üldjoontes stabiilne, aeglustuma 2025. aastal järk-järgult veelgi ja jõudma sama aasta kolmandas kvartalis EKP seatud inflatsioonieesmärgini (vt joonis 4). Koguinflatsiooni aeglustumine ettevaateperioodil kajastab kõigi põhikomponentide aastaste kasvumäärade langust, ehkki erinevas ulatuses. Algselt mõjutavad seda suundumust ka tugevad baasefektid energia ja toiduainete komponentides ning kogu ettevaateperioodi jooksul eelarvepoliitikameetmed ja toormehindu käsitlevad eeldused (vt joonis 5 ja 6).

Joonis 4

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Joonis 5

Toiduainete ja energiakomponendist tulenevate baasefektide mõju ÜTHI-koguinflatsioonile

(protsendipunktides)

Pärast eelarvemeetmete lõpetamisest tingitud kiirenemist 2024. aastal peaks energiahindade inflatsioon hoogustama koguinflatsiooni 2025. aastal vaid vähesel määral. Lühiajaliselt toetab energiahindade inflatsioon märgatavalt koguinflatsiooni aeglustumist ja peaks kuni 2023. aasta viimase kvartalini jääma negatiivseks, kuid muutuma seejärel positiivseks ja kiirenema 2024. aasta teises kvartalis 7,4%ni. See pööre kajastab energiatoorme hindade uut tõusu möödunud aasta jooksul toimunud languse järel, baasefektide muutumist alates 2023. aasta neljandast kvartalist ning energia ja inflatsiooniga seotud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamist. 2025. aastal peaks energiahindade inflatsioon aeglustuma 1,4%ni, mis on üldjoontes kooskõlas nafta, gaasi ja elektri hulgimüügihindu käsitlevate tehniliste eelduste suundumustega.

Toiduainehindade inflatsioon peaks märkimisväärsete baasefektide, voogsurve leevenemise ja euroala toidutoormehindade eeldatava languse toel jätkuvalt aeglustuma. Toiduainehindade aastainflatsioon peaks aeglustuma 2023. aasta augusti 9,8%-lt 2024. aasta teises kvartalis 3,0%-le, kajastades nii töödeldud kui ka töötlemata toiduainete hindade inflatsiooni märgatavat alanemist. Toiduainehindade inflatsiooni võivad aga kiirendada tööjõukulude dünaamiline areng ja ebasoodsad ilmaolud, mis on näiteks seotud hiljutiste põudadega. Keskpikas perspektiivis peaks toiduainehindade inflatsioon toidutoormest tingitud hinnatõususurve leevenemise ja kasumimarginaalide normaliseerumise toel pidurduma mõõdukamas tempos ja olema 2025. aastal keskmiselt 2,3%, kuid jääma tööjõukulude dünaamilise kasvu tõttu siiski küllaltki kiireks.

Joonis 6

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks jätkuvalt vähehaaval aeglustuma, kuid püsima siiski kiire tingituna jõulisest (ehkki aeglustuvast) palgakasvust kogu ettevaateperioodil (vt tabel 4 ja joonis 7). ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) peaks aeglustuma 2023. aasta augusti 5,3%-lt 2024. aastal 2,9%-le. Selle kahe põhikomponendi puhul peaks tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon aeglustuma rohkem kui teenuste hindade inflatsioon, kuna voogsurve leevenemine mõjutab ulatuslikumalt tööstuskaupade inflatsiooni, suurem tööjõukulude surve mõjutab aga enam teenuste hindade inflatsiooni. Kokkuvõttes peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma 2023. aasta 5,1%-lt 2025. aastal 2,2%-le. See on tingitud tarneraskuste ja energiahindade mõju taandumisest ning kajastab üha enam ka rahapoliitika karmistamise ja nõudluse normaliseerumise mõju, samal ajal kui majanduse pandeemiajärgse taasavamise toime hajub. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoositav kõrge tase viitab sellele, et kasumimarginaalide korrigeerimine tasakaalustab tõenäoliselt vaid osaliselt nominaalse palga kiire (ehkki aeglustuva) kasvu mõju.

Joonis 7

Euroala ÜTHI-inflatioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

2023. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud nii 2023. kui ka 2024. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. Energiakomponendi 2023. ja 2024. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole tingituna ootamatustest hiljutistes andmetes, naftafutuuride kõrgematest hindadest ja regulatiivsete hindade muutustest. Neid ülespoole korrigeerimisi on osaliselt korvanud muude komponentide (v.a energia) allapoole korrigeerimine. Toiduainehindade inflatsiooni 2023. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole peamiselt oodatust kõrgemate näitajate tõttu. 2024. ja 2025. aasta prognoosi on aga korrigeeritud allapoole tingituna madalamatest tehnilistest eeldustest euroala põllumajandustootjate hindade kohta. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) 2023. aasta prognoosi ei ole muudetud, kuid 2024. ja 2025. aasta prognoosi on euro kallinemise ja nõudluse kehvema väljavaate tõttu korrigeeritud allapoole.

Tabel 4

Hindade ja kulude areng euroalal

(aastane muutus protsentides)

Nominaalpalga kasv peaks aja jooksul järk-järgult aeglustuma, ent jääma endiselt pingeliste tööturutingimuste ning miinimumpalga tõusu ja inflatsiooni kompenseerivate hüvitiste suurenemise tõttu siiski kiireks. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks aeglustuma 2023. aasta 5,3%-lt 2025. aastal 3,8%-le. 2023. aasta näitaja ei ole juuni ettevaatega võrreldes muutunud. 2024. ja 2025. aastaks eeldatakse aga mõnevõrra aeglasemat kasvu, mis kajastab loiumat tööturgu. Ostujõu vähenemine alates inflatsiooni järsust kiirenemisest tasakaalustub tõenäoliselt alles ettevaateperioodi lõpus. Tööjõu ühikukulude kasv peaks jõudma haripunkti 2023. aastal ning aeglustuma seejärel 2024. ja 2025. aastal palgakasvu pidurdumise ja tööviljakuse hoogustuva kasvu keskkonnas (vt joonis 8).

Joonis 8

Euroala tööjõu ühikukulude jaotus

(aastane muutus protsendipunktides)

Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks ettevaateperioodil oma praeguselt kõrgelt tasemelt järk-järgult alanema (vt joonis 9). SKP deflaatori aastakasv oli prognoosi kohaselt kiireim 2023. aasta esimeses ja teises kvartalis, ulatudes rekordiliselt kõrge 6,3%ni, kuid peaks 2025. aasta lõpuks aeglustuma järk-järgult 2,0%ni. See langus on tingitud tööjõu ühikukulude kasvumäära alanemisest ja ühiku kohta arvestatava kasumi aeglasemast kasvust. Erandlikud tegurid, mis toetasid ettevõtete marginaale 2021. ja 2022. aastal, peaksid seda tegema ka 2023. aasta esimesel poolel. Samal ajal on tarneraskuste taandumine, nõrk kogunõudlus ja kiire palgakasv peaaegu kogu ettevaateperioodil kooskõlas kasuminäitajate langusega ettevaateperioodil.^[10] Kasum ühiku kohta peaks kuni 2024. aasta keskpaigani vähenema. Koos kaubandustingimuste paranemisest tuleneva inflatsiooitempot aeglustava mõjuga ja tööviljakuse hoogsama kasvuga aitab see leevendada tööjõukulude suhteliselt kiiret kasvu. Alates 2024. aasta teisest poolest kasum ühiku kohta suureneb, sest tööjõukulude kasvu aeglustumine peaks toetama ettevõtete hinnakujundust.

Joonis 9

Euroala SKP deflaator – jaotus tulude poolel

(aastane muutus protsendipunktides)

Pärast järsku hoogustumist 2022. aastal peaks impordihindade aastakasv muutuma 2023. aastal negatiivseks, mis peaks parandama kaubandustingimusi ettevaateperioodil. Kui 2022. aastal suurenes impordideflaator 17,4%, siis 2023. aastal peaks see näitaja importsisendite tarnehäirete lahenemise keskkonnas järsult kahanema ning muutuma 2024. ja 2025. aastal positiivseks kooskõlas energiatoorme hindade eeldatava arengu ja muu toorme (v.a toiduained) hindade mõõduka tõusuga.

Infokast 4
Tundlikkusanalüüs: energia- ja toiduainehindade alternatiivsed arengusuunad

Arvestades energiahindade edasise arenguga seotud suurt ebakindlust, tuletatakse energiahindade alternatiivsed arengusuunad optsioonidest tuletatud nafta- ja gaasihindadest ning püsivhindade arengu alusel, et hinnata ÜTHI-inflatsiooni ja SKP reaalkasvu väljavaadetele avalduvat mõju. Käesolevas analüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nii nafta- kui ka gaasifutuuride hinnad. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest seisuga 22. august 2023 (selle kuupäeva seisuga on koostatud 2023. aasta septembri ettevaate tehnilised eeldused). Mõlemad jaotused näitavad, et 2023. aasta septembri ettevaate tehniliste eeldustega on seotud tõusuriskid. Ukraina sõja tõttu jätkuvalt pingeliste ja volatiilsete gaasiturgude tõttu on need riskid eriti märgatavad gaasifutuuride hindade puhul. Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest. Alternatiivsete suundumuste mõju hinnatakse ettevaadetes kasutatavate EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Järgmises tabelis on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile.

Tabel A

Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju

Sarnane tundlikkusanalüüs on koostatud rahvusvaheliste toiduainehindade alternatiivsete arengusuundade kohta, mis viitavad tõusriskidele. Selles analüüsis eeldatakse, et nisu ja maisi rahvusvahelised toormehinnad järgivad optsioonidest tuletatud hindade 10. ja 90. protsentiili arengusuunda seisuga 22. august 2023. Need jaotused osutavad tõusuriskidele, kajastades tõenäoliselt kliimariskide ja ilmastikunähtuse El Niño koostoimet, mis võib veelgi suurendada üldistest kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste juba niigi eeldatavalt tihedamat esinemissagedust. Lisaks kajastavad tõusuriskid Ukraina sõjast tulenevat jätkuvat ebakindlust üleilmsete teraviljatarnete suhtes. Alternatiivsete arengusuundade mõju euroala inflatsiooniprognoosile hinnatakse ettevaadetes kasutatavate eurosüsteemi makromajanduslike mudelite elastsusnäitajate abil ning need on esitatud allolevas tabelis. Analüüsis eeldatud kõrgemate toiduainehindade mõju euroala SKP reaalkasvule jääb tõenäoliselt väga väikeseks.

Tabel B

Toiduainehindade alternatiivsete arengusuundade mõju

(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)

Infokast 5
Teiste institutsioonide prognoosid

Euroala majandusarengu kohta on avaldanud prognoose nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka erasektori asutused. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka EKP ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Samuti esineb prognoosides erinevusi SKP reaalkasvu andmete korrigeerimisel tööpäevade arvu järgi.

Tabel

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

SKP kasvu ja inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta septembri ettevaade kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega. SKP kasvu prognoos 2023. aasta kohta on EKP ettevaates erasektori prognoosidest veidi kiirem, kuid IMFi World Economic Outlook Update´i, Euroopa Komisjoni suvise (vahe)prognoosi ja OECD prognoosiga võrreldes mõnevõrra aeglasem. 2024. aasta prognoos on EKP ekspertide ettevaates üks madalaimaid, kuid jääb Consensus Economicsi avaldatud prognoosist mõnevõrra ülespoole. 2025. aasta prognoos on sarnane mõne muu kättesaadava prognoosiga selle aasta kohta. ÜTHI-inflatsiooni puhul on EKP ekspertide 2024. aasta prognoos üks kõrgeimaid ja on kooskõlas OECD prognoosiga, kuid jääb Consensus Economicsi prognoosist märkimisväärselt ülespoole. 2025. aasta puhul jääb see teiste prognooside kitsasse vahemikku.