Pilguheit möödunud aastale

2024. aastal arenes EKP rahapoliitika tsükkel edasi. See on koosnenud kolmest erinevast etapist. Esimene oli karmistamise etapp, mis kestis 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini ja mille jooksul tõusid intressimäärad rekordiliselt – 450 baaspunkti. Teine oli hoidmise etapp, mille jooksul intressimäärad püsisid stabiilsed. Kolmandas ehk leevendamise etapis, mis algas 2024. aasta juunis, on rahapoliitika muutunud järk-järgult vähem piiravaks.

Käesolevas aruandes käsitletav periood hõlmab selle poliitikatsükli kaht viimast etappi. 2024. aasta alguses oli EKP veel hoidmisetapis ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär oli 4%. Selleks ajaks oli inflatsioonimäär oma tipptasemelt ligikaudu kolme neljandiku võrra langenud ja jõudnud 2,9%ni. Ekspertide ettevaates prognoositi, et inflatsioon naaseb 2025. aastal meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Inflatsiooni püsivuse suhtes ei olnud aga kindlust.

Euroala inflatsiooninäitajad olid kõrged ja püsivad. Inflatsiooni varasema kiirenemise mõju oli endiselt järk-järgult üle kandumas palkadele. Ekspertide ettevaade tugines eeldusele, et ettevõtted kasutavad palgatõusu korvamiseks kasumeid ega tõsta hindu ning et tööviljakus taastub ja vähendab tööjõu ühikukulusid. Mõlema eelduse paikapidavust sai kontrollida alles aja möödudes.

Et võtta sellises olukorras usaldusväärseid poliitikameetmeid, on EKP alates 2023. aasta märtsist tuginenud oma intressimääraotsustes kolmele põhikriteeriumile: inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Ehkki inflatsiooniväljavaade oli paranemas ja rahapoliitika pärssis selgelt nõudlust, sundis alusinflatsiooni kriteerium ettevaatlikkusele.

Siiski tagas meie piirav rahapoliitika kurss 2024. aasta jooksul selle, et inflatsiooni aeglustumine jätkus seatud eesmärgi suunas. Mitte ainult ei olnud inflatsiooniväljavaade püsinud juunikuuni stabiilne, osutades järjekindlalt sellele, et inflatsioon naaseb 2025. aastal 2% juurde, vaid ka enamik alusinflatsiooni näitajaid olid alanenud. Nende kahe asjaolu võrdlus lisas EKP-le kindlustunnet, et inflatsioon on püsivalt lähenemas seatud eesmärgile.

Seetõttu hakkasime pärast üheksa kuu vältel intressimäärade samal tasemel hoidmist rahapoliitika piiravat kurssi leevendama. Juunis kärpisime intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, jäädes samal ajal oma otsustes andmepõhiseks ja mitte võttes endale kohustusi seoses intressimäärade edasise arenguga. Sedamööda kuidas laekuvad andmed lisasid kinnitust soodsale inflatsiooniväljavaatele, vähendasime vähehaaval veelgi rahapoliitika piiravat kurssi.

Septembris, oktoobris ja detsembris langetasime oma peamist baasintressimäära veel 75 baaspunkti võrra. Aasta lõpus olime üha kindlamad, et inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt.

Ka meie bilansimaht jätkas 2024. aastal normaliseerumist, kahanedes poole triljoni euro võrra. Detsembri lõpus saavutasime kaks olulist eesmärki: kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames pankadele laenatud vahendid maksti täielikult tagasi ning lõpetati pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimine.

Bilansi normaliseerumise tulemusel järk-järgult väheneva likviidsuse keskkonnas tegi EKP muudatusi oma rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus. Eelkõige teatas EKP, et jätkab rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kohandamise kaudu, vähendades samal ajal ka nimetatud intressimäära ja põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära vahet. Edaspidi pakub EKP finantssüsteemile likviidsust mitmesuguste instrumentide abil. Samuti vaatab EKP nõukogu saadud kogemuste põhjal 2026. aastal läbi operatsioonilise raamistiku peamised parameetrid.

Ka maksete valdkonnas oli möödunud aasta sündmusterohke. TARGETi välkmaksete arveldussüsteemis (TIPS) – eurosüsteemi väljatöötatud teenus välkmaksete võimaldamiseks kogu Euroopas – osalejate arvu suurenemise tulemusel kasvas eurodes tehtavate välkmaksete keskmine arv päevas möödunud aastal 72%.

2024. aastal jätkus eurosüsteemi töö digieuro kaheaastase ettevalmistusetapi raames. Esimene digieuro eduaruanne avaldati juunis ja teine detsembris. Samuti jätkas EKP digieuro projekti reeglistiku väljatöötamist, millega standardiseeritakse digieuro kasutamine ja haldamine euroalal. Hoogustusid ka ettevalmistused europangatähtede uue seeria väljatöötamiseks. EKP nõukogu on nüüdseks valinud välja motiivid teemadele „Euroopa kultuur” ning „Jõed ja linnud” ning moodustanud 2025. aasta teisel poolel korraldatava kavandikonkursi žürii.

Kuna maailm muutub üha digitaalsemaks, astub EKP otsustavaid samme tehisintellekti tehnoloogia lõimimiseks oma töösse. EKP töötajad saavad nüüd oma töös abivahendina kasutada nelja suurt keelemudelit, millest saavad kasu enam kui 4500 kasutajat, ning käimas on mitu katseprojekti sellistes valdkondades nagu automatiseeritud teabevahetus ja andmete visualiseerimine.

2024. aastal laiendas EKP ka oma tööd kliimamuutuste valdkonnas, koostades kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava aastateks 2024–2025. See algatus keskendub kolmele põhivaldkonnale: rohemajandusele ülemineku mõju ja riskid; kliimamuutuste üha suurem füüsiline mõju ja kliimamuutustega kohanemise majanduslik mõju; ning looduse kadumisest ja selle olukorra halvenemisest tulenevad riskid ning nende koostoime kliimariskidega.

2024. aastal tähistas oma esimest tegevusaastat Brüsselis asuv House of the Euro, mis ühendab EKPd ja seitsme riigi keskpanka. House of the Euro loodi selleks, et edendada eurosüsteemi keskpankade koostööd ja suurendada nende nähtavust linnas, kus asuvad paljud Euroopa institutsioonid, ning sellest on saanud elav keskpankade ja peamiste sidusrühmade koostöö-, dialoogi- ja arutelukeskus.

Üha ebakindlamas maailmas mõistab järjest rohkem eurooplasi, kui oluline on ühtsus. 2024. aastal tõusis kodanike toetus eurole rekordiliselt kõrgele tasemele, mis näitab, et ühisraha väärtustatakse laiemalt kui projekti, mis edendab rahu ja heaolu Euroopas. Kasvav toetus tõstab esile ka EKP töötajate ja teiste Euroopa elanike huvide nimel tööd tegevate inimeste pühendumust.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2025

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

1 EKP piirav rahapoliitika soodustas inflatsioonisurve edasist leevenemist

Üleilmne majandustegevus oli 2024. aastal vastupidav ja jätkas mõõdukat kasvu. Ebakindlus kerkis aasta jooksul kõrgustesse. Selle põhjustasid suurenenud geopoliitilised pinged ja majanduspoliitikaga seotud küsimused, eelkõige pärast USA presidendivalimisi. Maailmakaubandus taastus 2023. aasta langusest, sest importkaupa telliti geopoliitilise ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse tõttu ette. Ülemaailmne inflatsioon aeglustus veelgi, olgugi et seda takistas püsiv teenuste inflatsioon arenenud majandusega riikides. Euro odavnes USA dollari suhtes ja vähemal määral ka nominaalse efektiivse vahetuskursina. Euroala majandus tugevnes 2024. aastal peamiselt tänu positiivsele üleilmsele kasvutempole ja vastupidavale teenuste sektorile inflatsiooni üldise aeglustumise kontekstis. Samal ajal jäi tööstus rahapoliitika karmistamise, kõrgete energiahindade ja muude suurte sisendikulude, struktuursete puuduste ning suurema ebakindluse tõttu nõrgaks. Kuigi varasematel aastatel toimunud EKP rahapoliitika karmistamine kandus endiselt jõuliselt majandustegevusse, toetades 2024. aastal inflatsiooni püsivat aeglustumist, jäi tööturg üsna vastupidavaks. Euroala valitsused jätkasid koroonapandeemia, energiahindade ja inflatsioonišokkide tõttu võetud toetusmeetmete vähendamist ning pöörasid varasema ekspansiivse eelarvepoliitika osaliselt ümber. Euroala koguinflatsioon taandus 2024. aastal veelgi, kuid aeglasemalt kui eelmisel aastal, kuna energiahindade inflatsiooni aeglustumisest tulenev hoog oli raugenud. Inflatsioonisurve nõrgenes varasemate pakkumisšokkide mõju vähenemise ning rangema raha- ja eelarvepoliitika ja rangemate rahastamistingimustega seostatud väiksema nõudluse tõttu, kuid jäi ka tugeva palgakasvu mõju alla.

1.1 Maailma majandustegevus oli vastupidav, samal ajal kui koguinflatsioon aeglustus edasi

Maailmamajandus jäi 2024. aastal vastupidavaks, kuid kasv ähvardas endiselt aeglustuda, kuna sektorite ja riikide vahelised erinevused suurenesid. Majandustegevus kasvas stabiilselt, kuid tagasihoidlikus tempos, s.o 3,4% ehk peaaegu sama kiirelt kui eelnenud aastal, kuid jäi allapoole ajaloolist keskmist (joonise 1.1 osa a). Majandusaktiivsus oli riikide rühmade arvestuses ebaühtlane: tärkava turumajandusega riikide majandus kasvas 4,1%, samal ajal kui arenenud majandusega riigid kasvasid aeglasemalt ehk 1,9% (joonise 1.1 osa a). Kasvumäärade erinevused olid kooskõlas varasemate suundumustega ning tärkava turumajandusega riikide pikaajaline keskmine kasv ületas 1999.–2023. aastal arenenud majandusega riikide kasvu 3,1 protsendipunkti võrra. Üleilmse majandustegevuse areng oli samuti sektoriti ebaühtlane. Sealjuures toetas üleilmset majanduskasvu eelkõige tugev teenuste sektor, millele vastandus töötleva tööstuse väiksem aktiivsus. Üleilmne ebakindlus püsis suur ja lühiajaline negatiivne mõju kasvule oli aasta jooksul tõusuteel. See oli tingitud suurematest geopoliitilistest pingetest ja majanduspoliitikaga seotud ebakindlusest ennekõike kaubanduse ja eelarve plaanis ning eelkõige pärast USA presidendivalimisi.

USAs püsis majandusaktiivsus kogu 2024. aasta jooksul jõuline. See kajastas peamiselt tugevat sisenõudlust, eelkõige kodumajapidamiste kulutusi. USA pingeline tööturg leevenes 2024. aasta jooksul ja töötuse määr tõusis aasta alguses täheldatud 3,7%-lt aasta lõpuks 4,1%-le. Hiina majanduskasv aeglustus 2024. aastal, olgugi et marginaalselt. Kasvu pärssisid endiselt väike sisenõudlus, mis on tingitud tarbijate vähesest kindlustundest ja kinnisvarasektori pikaajalisest nõrkusest, kuid aasta lõpu poole andsid suurenev netoeksport ning eelarve- ja rahapoliitilised stiimulid kasvule hoogu juurde.

Joonis 1.1

Üleilmne majandustegevus ja kaubanduse areng (v.a euroala)

(aastane muutus protsentides)

Maailmakaubandus taastus 2024. aastal märkimisväärselt ja impordi kasv kerkis eelnenud aasta 1,2%-lt 4,4%-le, olgugi et see jäi veidi allapoole pikaajalist keskmist (joonise 1.1 osa b). Maailmakaubanduse kasvu toetas suur ettepoole nihkunud nõudlus importkaupade järele, mis oli tingitud murest Punase mere tarneteedel esinevate tõrgete pärast ja võimalikest viivitustest aasta lõpus pühadehooaja eel. Ka Ameerika Ühendriikides hakati importkaupa ette tellima, arvestades ebakindlust, mis oli seotud kaubanduspoliitikaga ja sadamate streikidega idarannikul. Kaupade impordi normaliseerumine, mida võimendasid endiselt kehv tootmistsükkel ja üleilmse nõudluse vähem soodsad komponendid, tõi aasta lõpu poole eeldatavasti kaasa kaubanduse kasvutempo aeglustumise.

Üleilmne aastane tarbijahinnaindeksi inflatsioon aeglustus 2024. aastal edasi (joonis 1.2). 2024. aasta oktoobris oli see 3,0% (2023. aasta lõpus 3,4%). Koguinflatsiooni vaibumise tingis toiduainete ja energia inflatsioon ning põhikaupade (v.a toiduained ja energia) inflatsioon. Teenuste hinnasurve püsis arenenud majandusega riikides stabiilne.

Joonis 1.2

Üleilmne koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

2024. aasta lõpus ohustasid maailmamajanduse kasvuväljavaadet peamiselt maailmamajanduse suurem killustatus ja kaubandusprotektsionism, eelkõige USAs, geopoliitiliste pingete süvenemine Lähis-Idas ja Venemaa sõda Ukraina vastu, sagenevad halvad ilmastikuolud ning majanduskasvu jätkuv aeglustumine Hiinas.

Aasta lõpu väärtuste poolest energiahinnad 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes üldiselt kerkisid, kuna gaasihinna tõus tasakaalustas naftahinna langust. Brenti toornafta hind langes 5% peamiselt nõudlusega seotud tegurite, sealhulgas Euroopa töötleva tööstuse toodangu mahu vähenemise ja Hiina majandustegevuse aeglustumise tõttu. Pakkumise poolel hoidsid konflikt Lähis-Idas ja OPEC+ riikide pikemaajalised tootmiskärped naftahindu edasi langemast, kuid sellest ei piisanud, et neid ülespoole kergitada. Euroopa gaasihinnad tõusid aasta lõpu väärtuste poolest 52%, jäädes siiski 2022. aasta tipptasemest tunduvalt allapoole. Gaasi hind langes esialgu püsivalt väikese tarbimise tõttu Euroopas, eelkõige tööstussektoris. Teisest kvartalist alates tõusid hinnad aga pidevalt pakkumisest tuleneva surve tõttu, millesse panustasid ootamatud seisakud Norra gaasitarnetes, Venemaa Ukraina-vastase sõja episoodiline eskaleerumine ning mure Venemaa ja Ukraina vahelise gaasitransiidilepingu lõppemise pärast. Aasta lõpuks oli Euroopa gaasihoidlate tase langenud 2022. ja 2023. aasta tasemest allapoole ning jäi ka allapoole energiakriisieelset aasta lõpu keskmist. See tõi esile Euroopa probleemid piisava ennetava puhvri hoidmisel pikas perspektiivis.

Pärast aastasiseseid kõikumisi oli euro nominaalne efektiivne vahetuskurss 2024. aasta lõpus mõnevõrra madalam (–1,1%) kui 2023. aasta lõpus. Osaliselt tasakaalustasid seda kahepoolsete vahetuskursside muutused. Ühest küljest nõrgenes euro USA dollari suhtes (–6,0%). Seda suundumust toetasid USA üllatuslikult positiivsemad majandusandmed, vahendite ümberpaigutamine turvalisematesse varadesse üleilmsete geopoliitiliste pingete tõttu ning aasta lõpu poole oodatud poliitilised muutused USA uue administratsiooni juhtimisel. Sedamööda, kuidas euroala majandusandmed 2024. aasta neljandas kvartalis nõrgenesid, eeldati intressimääraturgudel, et tulevased baasintressimäärakärped on euroalal järsemad ja USAs leebemad, mis avaldas eurole USA dollari suhtes lisasurvet. Samamoodi tugevdasid Ühendkuningriigi ootused seoses püsivalt piirava rahapoliitikaga naelsterlingit nii laiemalt kui ka euro suhtes. Euro nõrgenes 2024. aastal ka Hiina jüaani suhtes, ehkki väiksemal määral (–3,4%), sest üha suuremad vastutuuled Hiina majanduses nõrgendasid jüaani. Teisest küljest tugevnes euro enamiku teiste peamiste kaubanduspartnerite vääringute suhtes. Muu hulgas oli Jaapani jeen suurema osa 2024. aastast langussurve all, sest Jaapani püsivalt madalad intressimäärad suurendasid väidetavalt Jaapani jeeni intressikauplemise voogu suurema tulususega vääringutesse.

1.2 Euroala majandustegevus hakkas järgemööda taastuma

Euroala reaalne SKP kasvas võrreldes 2023. aastal täheldatud 0,4%ga 2024. aastal 0,9% (joonis 1.3). Pärast viie järjestikuse kvartali pikkust paigalseisu muutusid kvartaalsed kasvumäärad 2024. aasta alguses positiivseks, kuid hakkasid seejärel aasta lõpus alanema. Kasvu kiirenemise taga oli peamiselt teenuste sektor, millele tulid endiselt kasuks pandeemiajärgsed struktuursed muutused, sealhulgas kiirem üleminek teadmistepõhisemale majandusele, rohepööre ja muutused tarbijate kulutamisharjumustes. Majanduskasvu toetasid ka reaalse tulu taastumine, maailmakaubandus ja Euroopa Liidu taasterahastu „Next Generation EU“. Samal ajal püsis tööstussektor nii struktuursete kui ka tsükliliste tegurite koosmõju tõttu nõrk. Varasema rahapoliitika karmistamise tsükli endiselt piirav mõju ja suured sisendikulud mõjutasid tööstussektorit rohkem kui teenuste sektorit. Ehkki enamikust mudelitest nähtub, et karmistamise mõju majandustegevusele oli suurim 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses, ei olnud 2024. aasta keskel alanud rahapoliitika lõdvendamise tsükkel veel majandusse üle kandunud. Tööstussektorit mõjutasid ka euroala ekspordi turuosa vähenemine, regulatiivsed probleemid ja suurenenud ebakindlus, mis oli tingitud nii poliitilistest kui ka geopoliitilistest sündmustest. Kokkuvõttes kajastas 2024. aasta kasv avaliku ja erasektori tarbimise ning netokaubanduse positiivset mõju, samal ajal kui investeeringud ja varude muutused pärssisid majandustegevust.

Joonis 1.3

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Eratarbimine kiirenes 2024. aastal, kosudes eelmise aastaga võrreldes 1%. Hoolimata teenuste jõudsast tarbimisest suurenes kogu eratarbimine aasta esimesel poolel vaid vähesel määral, sest nõudlus kaupade järele oli endiselt tagasihoidlik (joonis 1.4). Kolmandas kvartalis kiirenes see jõuliselt, saades tuge ajutistest teguritest, nagu 2024. aasta Pariisi olümpia- ja paralümpiamängud, ning hakkas neljandas kvartalis aeglustuma. Reaalse kasutatava tulu kasv toetas 2024. aastal kodumajapidamiste kulutusi sedamööda, kuidas nominaalpalga kasv kiirenes, inflatsioon aeglustus ja tööhõive kasvas stabiilselt. Sellest hoolimata mõjutasid endiselt karmid rahastamistingimused jätkuvalt kodumajapidamiste kulutusi, kusjuures säästud jäid üldiselt kõrgele tasemele.

Joonis 1.4

Euroala tarbimine, ehitussektorivälised investeeringud ja eluasemeinvesteeringud

(indeksid: IV kv 2019 = 100)

a) Eratarbimine

b) Investeeringud

Eluasemeinvesteeringud vähenesid 2024. aastal märkimisväärselt, sest rahastamistingimused olid endiselt karmid ja nõudlus väike. Need kahanesid 2023. aastaga võrreldes 4,0%, mis on suurim aastane langus alates 2009. aasta üleilmsest finantskriisist. Vähenemine oli peamiselt tingitud rahapoliitika karmistamise viibinud mõjust, mille põhjustas hüpoteeklaenude intressimäärade tõus ja pankade laenutingimuste karmistamine. Kuigi reaalsed sissetulekud olid taastumise teel ja eluasemehindade kasv oli tagasihoidlik, piirasid karmid rahastamistingimused eluasemete taskukohasust ning vähendasid nõudlust elamukinnisvara järele. Arvestades aga eluasemeinvesteeringute jõulist pandeemiajärgset taastumist, mida osaliselt toetasid (nüüdseks lõppenud) helded eelarvepoliitilised stiimulid Itaalias, ületasid eluasemeinvesteeringud 2024. aasta lõpus pandeemiaeelset taset 1,3%, kuid olid siiski kehvemal tasemel kui eratarbimine (3,1%) ja muud kui ehitusinvesteeringud (5,2%, v.a Iirimaa immateriaalsete varade investeeringud).

Ehitussektorivälised investeeringud (äriinvesteeringutele kõige lähedasem rahvamajanduse arvepidamise võrdlusnäitaja) vähenesid 2024. aastal taas tingituna nõrgast sise- ja välisnõudlusest, rangetest rahastamistingimustest ning suurest ebakindlusest eri valdkondades. Kokkuvõttes vähenesid ehitussektorivälised investeeringud 2023. aastaga võrreldes 2,3%, ehkki nende kvartaalne volatiilsus oli märkimisväärne kogu aasta vältel (joonis 1.4). Kui Iirimaa suurte rahvusvaheliste immateriaalsete varade komponendiga seotud volatiilsus välja arvata, vähenesid need 2024. aastal 0,5%.^[1] See kajastab nii masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute jätkuvat vähesust kui ka immateriaalsete investeeringute määrade aeglustumist viimastel aastatel. Tagasihoidliku sisenõudluse ja nõrgema ekspordisektori taustal jäid pikemaajalised tootmisootused – mis on tavaliselt peamine investeerimistegur – kogu aasta vältel tagasihoidlikuks ning see vähendas ettevõtete investeerimissoovi. 2024. aastal mõjutas ettevõtlusinvesteeringuid ka mure konkurentsivõime ja kasumlikkuse vähenemise ning suure ja laiaulatusliku ebakindluse pärast, mis tulenes geopoliitilisest arengust, kasvavast hirmust kaubanduse suureneva killustatuse pärast ja suurenenud poliitilisest ebakindlusest.

Euroala eksport paranes 2024. aastal veidi, kuid püsis suhteliselt nõrgal kursil. Hoolimata kasvavast välisnõudlusest soodustas ekspordi kasvu pidurdumist mitu tegurit. Euro varasema kallinemise viibinud mõju avaldas negatiivset toimet. Energiakulud tekitasid endiselt suurt muret, sest suhteliselt kõrged gaasihinnad suurendavad euroala eksportijate tootmiskulusid, alandades seega kasumimarginaale ja halvendades konkurentsivõimet. Hiina vähene nõudlus, eriti kapitalikaupade järele, ja Hiina tootjate suurenenud konkurents tekitasid samuti euroalale probleeme. Import kasvas tagasihoidlikus tempos. Seda mõjutasid kasin sisenõudlus ja vähesed investeeringud. Kokkuvõttes avaldas netokaubandus majanduskasvule veidi positiivset mõju. Euroala kaubandusbilanss paranes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga veelgi.

Tööturg

Euroala tööturg püsis 2024. aastal üldiselt stabiilne, ehkki tööhõive kasv on võrreldes viimaste aastatega aeglustunud, ja küsitlusnäitajad viitasid sellele, et tööturud jahtusid aasta jooksul. Töötuse määr kukkus jaanuarikuiselt 6,5%-lt detsembris 6,2%-le – see on üks madalaimatest näitajatest alates euro kasutuselevõtust ja 1,3 protsendipunkti võrra madalam kui 2020. aasta jaanuaris täheldatud pandeemiaeelne tase. Ka aasta viimases kvartalis oli töötuse määr keskmiselt 6,2% (joonis 1.5). Koguhõive ja töötundide koguarv olid majanduskasvuga üldjoontes kooskõlas ning kasvasid 2024. aastal 1%. Need muutused tõid kaasa tootlikkuse üldjoontes stabiilse arengu. Tööviljakuse kehv kasv oli enamasti tsükliline. See tulenes vähesest nõudlusest, samal ajal kui ettevõtted hoidsid varutööjõudu ehk neil oli nõrga majanduskasvu ajal palgal rohkem töötajaid kui vaja. Siiski võisid oma osa mängida ka struktuursed tegurid. Töötundide keskmine arv vähenes 2024. aastal 0,1% ja jäi aasta viimase kvartali seisuga pandeemiaeelsest tasemest 0,9% allapoole. Töötundide keskmise arvu areng kajastas jätkuvalt selliseid tegureid nagu 2023. aasta teisel poolel täheldatud varutööjõu hoidmine ja endiselt kõrge haiguspuhkuste tase. Tööjõus osalemise määr 15–74aastaste seas kasvas 2024. aasta kolmandas kvartalis 66%ni, olles pandeemiaeelsest tasemest 1,2 protsendipunkti kõrgemal. Tööjõu kasvule on kõige rohkem kaasa aidanud naised, vanemaealised töötajad, kõrgharidusega inimesed ja võõrtöötajad. Tööjõunõudlus oli võrreldes eelmiste aastatega 2024. aastal languses ja vabade töökohtade määr kukkus eelmise aasta neljandas kvartalis 2022. aasta teise kvartali tipptasemest veelgi allapoole 2,5%ni, kuid jäi pandeemiaeelsest tasemest ehk 2019. aasta viimase kvartali 2,3%st allapoole.^[2] Nominaalpalkade inflatsioonile järelejõudmine soodustas tööhõive ja toodangu dünaamika kohandumist ning viis reaalpalgad tootlikkuse taastumisega paremini kooskõlla. Seega aitas EKP rahapoliitika oma keskpika perioodi suunitluse ja hinnastabiilsuse säilitamise piiramata jätmise teel toetada tööhõivet ja tootlikkust. Viimased kuuluvad Euroopa Liidu eesmärkide hulka, mille saavutamisele EKP saab kaasa aidata.

Joonis 1.5

Tööturg

(vasakul teljel: kvartalimuutus protsentides; paremal teljel: protsendid)

1.3 Euroala eelarvepoliitika karmistus

Euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes ootuste kohaselt 2024. aastal edasi, ületades veidi künnisväärtust ehk 3% SKPst (joonis 1.6), võrreldes 3,6%ga SKPst 2023. aastal. See kajastab peamiselt eelarvepoliitika karmistamist 2024. aastal, mis oli tingitud 2022.–2023. aastal kodumajapidamistele ja ettevõtetele kõrgete energiahindade ja kiire inflatsiooni hüvitamiseks võetud valitsemissektori meetmete järkjärgulisest kaotamisest.^[3] Samal ajal halvendasid eelarvetasakaalu tõenäoliselt valitsemissektori võla kopsakamad intressikulud, eriti suure võlakoormusega riikides.^[4]

Euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse kerkis 2023. aasta juba niigi kõrgelt 87,4%-lt 2024. aastal hinnanguliselt 88%-le, püsides nii 2019. aastal täheldatud kriisieelsest 83,6%st palju kõrgemal (joonis 1.6). See kasv tulenes tõenäoliselt esmasest eelarvepuudujäägist ning positiivsest eelarvepositsioonivälisest võlamuutusest.

Joonis 1.6

Euroala valitsemissektori eelarvetasakaal ja valitsemissektori koguvõlg

(protsentidest SKPst; eelarvepoliitika seisund: protsendipunktides potentsiaalsest SKPst)

2024. aasta lõpus prognoositi eelarvepoliitika edasist karmistumist 2025. aastal, ehkki aeglasemas tempos kui varasematel aastatel. Seda eelarveväljavaadet peeti aga väga ebakindlaks. Poliitilised riskid tulenesid suurte euroala riikide eelarvekavadest, USA uue administratsiooni tulevastest otsustest ja Euroopa reaktsioonist. Need riskid lisandusid elanikkonna vananemisest tingitud pikaajalisele eelarvesurvele. Lisaks oodatakse üha enam, et eelarvepoliitika pakuks strateegilisi avalikke hüvesid, et tugevdada Euroopa majanduse vastupanuvõimet, tehes edusamme rohe- ja digipöördes ning suurendades majanduslikku julgeolekut ja kaitset. Rohe- ja digipöörde tarbeks annab suure panuse taasterahastu „Next Generation EU“, mis kestab 2026. aasta lõpuni (infokast 1).

Reformitud ELi majanduse juhtimise raamistik jõustus 30. aprillil 2024. Raamistik keskendub võla jätkusuutlikkusele ning selle eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja kestlikkus, edendades samal ajal struktuurireformide ja investeeringute tegemise motivatsiooni.^[5] Uue raamistiku keskne element on riikide keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade avaldamine. Nendes kavades antakse ülevaade netokulude kasvu arengust ja selle aluseks olevatest makromajanduslikest eeldustest ning nende riikide puhul, kes soovivad pikendada kohanemisperioodi neljalt aastalt seitsmele, kavandatavatest eelarve- ja struktuurimeetmetest, mis võimaldaksid neil keskpikas perspektiivis kindlalt vähendada oma võla suhet.

Euroopa Komisjon algatas oma sügisese paketi avaldamisega 26. novembril ja 18. detsembril uue majanduse juhtimise raamistiku esimese rakendustsükli. Pakett sisaldab hinnanguid riikide keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kohta ning 2025. aasta eelarvekavade kohta. Euroopa Komisjon leidis, et euroala riikide 16st keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavast vastasid uues raamistikus sätestatud nõuetele 15. Eelarve kohandamise soovitatud perioodi pikendati nelja euroala riigi (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome) puhul riigi enda taotlusel neljalt aastalt seitsmele aastale. Pikenduse aluseks on mitu investeerimis- ja reformikohustust, mille eesmärk on muu hulgas panustada kestlikku ja kaasavasse majanduskasvu ning vastupanuvõimesse, et toetada rahanduse jätkusuutlikkust.^[6]

Pärast Euroopa Komisjoni soovitust otsustas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2024. aasta juulis algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse viie euroala riigi suhtes: Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Slovakkia. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on komisjon soovitanud viia mitmeaastased netokulude kavad kooskõlla olemasolevate keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega. Mitmeaastasest netokulude kavast on saanud uue majanduse juhtimise raamistiku peamine järelevalvenäitaja.

Läbivaadatud majanduse juhtimise raamistiku täielik, läbipaistev ja viivitamatu rakendamine aitab valitsustel jätkusuutlikult vähendada eelarvepuudujääki ja võla suhet SKPsse.

1.4 Koguinflatsioon taandus ja jõudis eesmärgile lähemale

Euroala koguinflatsiooni (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) tempo aeglustus ka 2024. aastal. See oli detsembris 2,4% ehk 0,5 protsendipunkti madalamal kui aasta varem (joonis 1.7). Kuigi 2023. aastal oli inflatsioonitempo vaibumise taga peamiselt varasemate pakkumisšokkide taandumine, kajastas see 2024. aastal üha enam piirava rahapoliitika mõju ülekandumist. Pandeemia ja energiahinnašokkide tõttu võetud riiklike toetusmeetmete järkjärguline kaotamine toetas inflatsioonitempo vaibumist, vähendades kogunõudlust. See aga ka pidurdas inflatsioonitempo aeglustumist, kuna meetmed olid mõeldud inflatsiooni ohjeldamiseks. Selles kontekstis tulenes ÜTHI-inflatsiooni kõikumine aasta jooksul peamiselt energiahindade inflatsioonist, sealhulgas aasta lõpus aset leidnud tõusust. Inflatsioonitempo edasist aeglustumist mõjutas peamiselt kaupade (v.a energia) hindade areng, sest nii toiduainete kui ka tööstuskaupade (v.a energia) ÜTHI komponentide inflatsioonimäär oli 2024. aasta detsembris madalam kui 2023. aasta detsembris, vastavalt 3,5 ja 2,0 protsendipunkti. Tööstuskaupade (v.a energia) puhul ulatus see näitaja pandeemiaeelse pikemaajalise keskmise määra lähedale ehk 0,6%ni (mõõdetud aastatel 1999–2019). Nende kahe komponendi langus kajastas varasematest kulušokkidest tuleneva tõususurve taandumist ja üldiselt soodsamat rahvusvahelist hinnakujunduskeskkonda. Seevastu ÜTHI teenuste komponent oli suhteliselt stabiilne, püsides kogu aasta jooksul 4,0% ligidal. Selline püsivus kajastas palgasurve suhteliselt tugevat mõju paljudele teenusekomponentidele ja nn hilistest liikujatest kaupade mõju (nt kindlustus, eluaseme üür). Viimaste hinnad reageerivad üldise inflatsiooni arengule viivitusega.

Joonis 1.7

Koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Energiahindade inflatsioon oli 2024. aastal keskmiselt mõnevõrra aeglasem kui 2023. aastal ja jäi peaaegu kogu aasta jooksul negatiivseks. Energiahindade inflatsiooni negatiivne aastakasv aasta alguses tulenes peamiselt gaasi- ja elektrihindade arengust, kuid alates augustist mõjutasid seda transpordikütuse hinnad. Energia hulgimüügiturgude volatiilsus, mis on seotud selliste sündmustega nagu Venemaa sõda Ukraina vastu ja eelmisel aastal toimunud arengust tulenev baasmõju, muutis 2024. aastal energiahindade inflatsiooni arengu veelgi ebaühtlasemaks. Toiduainete inflatsioon toetas tugevalt inflatsioonitempo aeglustumist, eriti tänu järsule langusele aasta esimestel kuudel, kui nii töödeldud kui ka eelkõige töötlemata toiduainete aastane hinnatase langes. See oli seotud varasematest energia- ja toidukaupade hinnatõusudest tulenenud tõususurve taandumisega.^[7] Seejärel tabas toiduainehindade inflatsiooni mõningane kõikumine, mis suures osas peegeldas töötlemata toiduainete, eriti köögiviljade hindade kõikumist, mis oli tõenäoliselt seotud ebasoodsate ilmastikuoludega.

Alusinflatsiooni näitajate eesmärk on hõlmata inflatsiooni püsivat või ühist komponenti, osutades sellele, kus koguinflatsioon peaks keskmise aja jooksul pärast ajutiste tegurite taandumist stabiliseeruma. Kuna neid näitajaid olid aga kergitanud varasemad suured pakkumisšokid, eeldati, et need muutuvad üldise inflatsioonitempo aeglustumise taustal mõõdukamaks.^[8] Alusinflatsioon, mida mõõdetakse ÜTHI-inflatsioonina (v.a energia ja toiduainete volatiilsed komponendid), taandus 2023. aasta detsembri 3,4%-lt 2024. aasta aprilliks 2,7%-le ning püsis seejärel üldjoontes stabiilsena. See oli 2,7% ka 2024. aasta detsembris. Alusinflatsiooni aeglustumine 2024. aasta alguses kajastab tööstuskaupade (v.a energia) inflatsiooni vaibumist, samal ajal kui teenuste hindade inflatsioon püsis aasta jooksul üldjoontes muutumatuna 4,0% lähedal. Teenuste inflatsioon aeglustub tavaliselt teistest inflatsioonikomponentidest visamalt, sest paljud teenused reageerivad üldistele inflatsioonišokkidele (nt eluaseme üür, kindlustus, tervishoiu- ja haridusteenused) viivitusega. Teenuste inflatsiooni püsimine 2024. aastal on seotud ka palkade kiire kasvuga, mis moodustab teenuste sektori kuludest suurema osa kui töötleva tööstuse sektoris. Aasta jooksul vähenesid ka muud alusinflatsiooni näitajad, olgugi et mõningase kõikumisega, sealjuures rohkem aasta esimesel poolel. Üldjoontes kajastavad need langused varasemate pakkumisšokkide mõju taandumist, aga ka rangena püsiva rahapoliitika tõttu vähenenud nõudlust. Viimane aitab ka seletada, miks kaupade hindade inflatsiooni tempo vaibumine on selgem kui teenuste hindade oma, kuna rahapoliitika suhtes tundlikuks hinnatud objektide osakaal on kaupade kategoorias suurem kui teenuste kategoorias.^[9]

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna vähenes 2023. aasta 5,9%-lt 2024. aastal 2,9%-le. See kajastas nii tööjõu ühikukulude kui ka ühiku kohta arvestatud kasumi väiksemat mõju (joonis 1.8). Ühiku kohta arvestatava kasumi osakaal vähenes, sest kasum leevendas üha enam tööjõu ühikukuludest tulenevat tugevat tõususurvet.^[10] Samal ajal vähenes see surve palgakasvu aeglustumise (mõõdetuna töötaja kohta makstava hüvitisena) ja tööviljakuse kasvu mõningase hoogustumise tõttu. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv aeglustus 2023. aasta 5,3%-lt 2024. aastal 4,5%-le, kuid oli endiselt märkimisväärselt kõrgemal pandeemiaeelsest keskmisest määrast (2,2%). See kajastab tööturgude jätkuvat jäikust ja kestvat inflatsiooni kompenseerimise survet. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu aeglustumine osutas sellele, et tegeliku töötasu hälbe reaktsioon oli kollektiivlepinguga määratud palkade kasvust kiirem.^[11] See kajastas muu hulgas tõenäosust, et inflatsiooni kompenseerimiseks tehtavad kohandused on muutunud tegeliku töötasu hälbe osast kollektiivlepinguga määratud palkade osaks. 2024. aasta lõpuks olid euroala reaalpalgad üldjoontes naasnud inflatsiooni kiirenemise eelsetele tasemetele.

Joonis 1.8

SKP deflaator ja komponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

EKP kutseliste prognoosijate küsitluses väljendatud pikemaajalised inflatsiooniootused alanesid 2024. aasta esimeses kvartalis avaldatud küsitluses 2023. aasta lõpu 2,1%-lt 2,0%-le ja püsisid aasta järgmistes voorudes väga stabiilsed (joonis 1.9). Ka täiendavad küsitlusandmed, näiteks EKP rahandusanalüütikute ja Consensus Economicsi uuring, näitasid, et pikemaajalised inflatsiooniootused on EKP 2% eesmärgi lähedal hästi kinnistunud. Piirav rahapoliitika aitas kaasa inflatsioonitempo aeglustumisele mitte ainult nõudluse kahandamise, vaid ka pikaajaliste inflatsiooniootuste kinnistamise kaudu, vähendades nii järelmõju ohtu. Pikemaajalised turupõhised inflatsioonikompensatsiooni näitajad (nt viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär) olid aasta jooksul mõnevõrra volatiilsemad, kuid lähenesid aasta lõpu poole 2%-le. Aasta jooksul täheldatud kõikumisi põhjustasid tõenäoliselt inflatsiooni riskipreemia muutused, sealjuures olid reaalsed inflatsiooniootused 2% juures suhteliselt stabiilsed. Tarbijate poolel vähenesid järgmise kolme aasta mediaaninflatsiooniootused alates aasta teisest kvartalist kuni oktoobrini, mil need ulatusid 2,1%ni, mis on madalaim tase alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Inflatsiooni kiirenemise ja suurenenud ebakindluse tõttu kerkisid ootused hiljem sellest tasemest kõrgemale, kuid jäid siiski aasta algusega võrreldes madalamale tasemele.^[12]

Joonis 1.9

Küsitlus- ja turupõhised inflatsiooniootused

(aastane muutus protsentides)

1.5 Rahastamistingimused leevenesid sammhaaval, kuid jäid siiski rangeks

Tänu inflatsioonisurve järkjärgulisele taandumisele 2024. aasta jooksul (peatükk 1.4) leevendas EKP rahapoliitikat, alandades alates juunist baasintressimäärasid (peatükk 2.1). 2024. aasta esimesel poolel tõusis kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute – riskivaba – intressimäär järk-järgult umbes 50 baaspunkti ja saavutas suvel tipptaseme. Seejärel hakkas kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäär finantsturu intressimääraootuste vähenemise ja väiksemate pikaajaliste riskipreemiate tõttu järk-järgult kukkuma ja jõudis 2024. aasta detsembris keskmiselt 2,2%ni (joonis 1.10), mis on 2023. aasta detsembri keskmisest ligikaudu 20 baaspunkti allpool. Pikaajaliste riigivõlakirjade tulusus lõpetas 2024. aasta üldiselt kõrgemal tasemel, kui see oli aasta alguses. Prantsusmaal oli riigivõlakirjade tulusus aastataguse ajaga võrreldes palju suurem tingituna süvenenud ebakindlusest riigi eelarveväljavaate ja poliitilise arengu suhtes. Pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäärade ja vastavate riskivabade intressimäärade tulususe vahe kasvas üldiselt aasta viimases kvartalis. Seda arengut seostatakse tagatiste nappuse leevenemisega riigivõlakirjade (oodatava) suurema emiteerimise ja eurosüsteemi bilansi vähendamise tõttu. Itaalias aitas pikaajaliste võlakirjade tootluse langusele 2024. aastal kaasa hinnavahede vähenemine, mis sai kasu soodsamast reitinguväljavaatest. Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine nominaalne tootlus oli 2024. aasta detsembris keskmiselt 2,7% ehk samal tasemel kui aasta tagasi.

Joonis 1.10

Pikaajalised intressimäärad ning ettevõtetele antud laenude ja kodumajapidamistele antud eluasemelaenude kulu

(protsentides aasta kohta)

2024. aastal tõusid aktsiahinnad nii väljaspool finantssektorit kui ka suuremal määral finantssektoris. Viimati nimetatud sektoris oli hinnatõusu taga pangandussektor, mis lõikas kasu suurest kasumlikkusest. Euroala mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahindade laiapõhjalised indeksid olid 2024. aasta lõpus vastavatest 2023. aasta lõpu tasemetest 3% ja 21% kõrgemal. Aktsiahindu toetasid aktsiate riskipreemiate kahanemine, paremad lühiajalised kasumiootused, suuremad väljamakstud dividendid ja madalamad pikaajalised riskivabad intressimäärad. Ettevõtete võlakirjade tulusus vähenes nii investeerimisjärgu kui ka suure tulususe segmendis ning oli 2024. aasta detsembri lõpus madalamate riskivabade intressimäärade ja hinnavahede vähenemise tõttu väiksem kui aasta varem.

Pangahoiuste vähenemine lõppes ja need hakkasid taastuma 2024. aasta lõpu poole ning lai rahapakkumine (M3) taastus sedamööda, kuidas rahapoliitika leevenes. Rahaagregaadi M3 aastakasv oli detsembris 3,4% võrreldes 2023. aasta detsembris täheldatud nulliga (joonis 1.11). Taastumisele aitas kaasa välismaine netosissevool, mis kajastas jooksevkonto suurt ülejääki, mis tulenes nõrgast impordist ja välishuvist euroala võlakirjade vastu atraktiivse tulususe keskkonnas. See sissevool tasakaalustas üldjoontes likviidsuse väljavoolu, mis tulenes eurosüsteemi bilansi vähenemisest. Pangad jätkasid kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenatud vahendite tagasimaksmise (täielikult aasta lõpuks) ja eurosüsteemi varaportfellide lepingute sõlmimisega üleminekut kallimatele turu rahastamisallikatele. Nende rahastamiskulud vähenesid siiski järk-järgult 2023. aasta tipptasemega võrreldes, kuigi vähem kui baasintressimäärad. Pankade bilansid jäid üldiselt tugevaks.

Euroala rahastamistingimused püsisid 2024. aastal karmid, kuid EKP baasintressimäärade kärped mõnevõrra vähendasid rahapoliitika jäikust. Ettevõtete ja kodumajapidamiste pangalaenude nominaalintressimäärad, mis tõusid 2023. aastal peaaegu 15 aasta kõrgeimale tasemele, vähenesid veidi. Mittefinantsettevõtetele antud pangalaenude koondintressimäär oli detsembris 4,4%, st 2023. aasta lõpuga võrreldes ligikaudu 90 baaspunkti allpool, ja kodumajapidamistele antud eluasemelaenude intressimäär vähenes ligikaudu 60 baaspunkti 3,4%ni (joonis 1.10). Ettevõtete ja kodumajapidamiste intressimäärade suur vahe, mis tekkis rahapoliitika karmistamise etapis, vähenes seega vaid pisut. Laenuintressimäärade erinevus riigiti jäi piiratuks, mis on märk sellest, et EKP rahapoliitika muudatused kandusid kogu euroalal üldjoontes laenuintressimääradesse sujuvalt üle.

Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude maht oli ikka veel karmide laenutingimuste ja vähese kogunõudluse taustal endiselt tagasihoidlik (joonis 1.11), kuid 2024. aasta teisel poolel ilmnes elavnemise märke. Nagu nähtus euroala pankade laenutegevuse uuringust, muutusid pankade ettevõtetele laenu andmise tingimused (st sisesuunised ja laenude heakskiitmise kriteeriumid) pärast eelmistes kvartalites täheldatud üldist stabiliseerumist 2024. aasta neljandas kvartalis karmimaks. Pangalaenude kättesaadavus ettevõtetele paranes ajutiselt, kuid hakkas seejärel neljandas kvartalis halvenema, nagu nähtub uuringust, mis käsitleb ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Ettevõtetele antud pangalaenude aastakasv oli detsembris 1,7%. Kokkuvõttes jäi ettevõtete võla kaudu rahastamine nõrgaks ja ettevõtete välisrahastamise netovood jäid oma pikemaajalisest arengust tunduvalt allapoole hoolimata noteeritud aktsiate emiteerimise ja väärtuse kasvu hoogustumisest (joonis 1.12). Kodumajapidamistele antud laenude poolel taastus pangalaenude aastakasv detsembris 1,1%ni enamasti tänu hüpoteeklaenudele. See oli kooskõlas laenutingimuste üldise leevendamisega ja laenunõudluse tugeva taastumisega, millest anti märku pankade laenuküsitluses 2024. aasta teisel poolel, samuti majaostukavatsuste stabiilse suurenemisega, mida nähti aasta jooksul tarbijaootuste uuringust. Samal ajal kaalus aasta lõpuks nende kodumajapidamiste osakaal, kes ütlesid selles uuringus, et laenu kättesaadavus on halvenenud, endiselt üles olukorra paranemist märkinud kodumajapidamiste osakaalu. Tarbimislaenude pidev kasutamine oli koondunud väiksema sissetulekuga kodumajapidamiste sekka. Lisaks teatasid pangad, et terve 2024. aasta jooksul karmistati tarbimislaenude tingimusi.

Joonis 1.11

M3 kasv ning ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude kasv

(aastane muutus protsentides)

Joonis 1.12

Ettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood miljardites eurodes)

Infokast 1
Koroonapandeemia ja struktuursete suundumuste püsiv mõju tootlikkuse kasvule

Euroalal kestab ümberkujundamisperiood, mida iseloomustavad majanduslikud šokid ja põhjalikud struktuursed muutused, mis mõjutavad tootlikkuse kasvu keskpikas ja pikas perspektiivis. Viimastel aastatel on euroalal esinenud ainulaadne segu häiretest ja jätkuvatest struktuursetest muutustest, mis mõjutavad tootlikkuse kasvu keerulistel ja ebakindlatel viisidel. Koroonapandeemia, kiire digiüleminek ning rohe- ja demograafiline üleminek on olulised tegurid, mis mõjutavad tootlikkuse keskpika perioodi ja pikaajalist väljavaadet. Iga elemendiga kehtestatakse erisugused mehhanismid, mille kaudu need mõjutavad tootlikkust, ning nende koostoime teeb majanduskeskkonna veel keerulisemaks. Selles infokastis uuritakse neid suundumusi ja nende mõju tootlikkuse kasvule. See põhineb Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ekspertide rühma hiljutisel tööl tootlikkuse valdkonnas.^[13]

Pandeemia püsiv mõju tootlikkuse kasvule

Pandeemia põhjustas ulatuslikke häireid kõigis riikides, sektorites ja ettevõtetes, mõjutades tootlikkuse kasvu eriomasel viisil. Kriisi lai ulatus koos selliste meetmetega nagu liikumispiirangud ning muutunud töö- ja tarbimisharjumused ning ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud ulatuslik poliitiline toetus olid märk erinevustest võrreldes varasemate majanduslangustega.

Poliitikameetmed hoidsid ära laiaulatuslikud pankrotid, kuid aeglustasid ressursside ümberjaotamist, mis suurendaks tootlikkust. Olemasolevatest andmetest nähtub, et kriisi tagajärjel vähenes vähetootlike ettevõtete tegevus märkimisväärselt rohkem kui suurema tootlikkusega ettevõtete oma, või et need lahkuvad turult tõenäolisemalt kui suurema tootlikkusega ettevõtted, mis soodustas ressursside ümberjaotamist lühikeses perspektiivis (joonis A). Kirjeldatud mõju oli aga eelmiste kriisidega võrreldes väiksem. Selle põhjuseks oli ulatuslik poliitiline toetus, mis hoidis ära ettevõtete turult lahkumise ja majanduslanguse. EKPSi eksperdirühma analüüsist nähtub, et toetuste andmine ettevõtetele muutus aja jooksul moonutavamaks, olgugi et nõuetele vastavuse kriteeriume ei muudetud.

Pandeemia kiirendas digiteerimist, muutis tarbijate käitumist ning avaldas mõju haiguspuhkuse mustritele ja haridustasemele; sealjuures võib sel olla pikaajaline mõju. Digitaalmajanduse süvendamine, sealhulgas kaugtöö suurem kasutamine, mida toetavad sellised algatused nagu taasterahastu „Next Generation EU“, pakub paljulubavat väljavaadet. Samal ajal avaldas pandeemia pikemaajalist mõju tööjõule ja selle pikaajalisi tagajärgi tootlikkuse kasvule ei saa veel täielikult mõõta.

Joonis A

Sektorist lahkunud ettevõtete tootlikkuse jaotus võrreldes samasse sektorisse 2020. aastal püsima jäänud ettevõtetega

(tihedus)

Digiüleminek ja tootlikkuse kasv

Digitehnoloogiad võivad suurendada töötajate tõhusust, täiendades ülesannete täitmist ja võimaldades põhitegevusega mitteseotud tegevust sisse osta. Lisaks suurendab digiteerimine turu konkurentsivõimet, võimaldab skaleerida füüsilise kohalolekuta ja laiendab juurdepääsu turule e-kaubanduse kaudu. Selliste riikide nagu Prantsusmaa ja Austria ettevõtete tasandi andmetest nähtub, et investeeringud digitehnoloogiasse võivad kaasa tuua tootlikkuse püsiva kasvu, olgugi et pärast esialgset kohanemisperioodi ja keskmiselt suhteliselt väikeses mahus.

Digiteerimisest tulenev tootlikkuse kasv on sektorite ja ettevõtete arvestuses väga ebaühtlane. Kuigi digiinvesteeringute keskmine mõju on väike, näevad digiteerimisest kasu lõikavad sektorid, et mõju on keskmisest 17 korda suurem. Lisaks suudab ainult ligikaudu 30% ettevõtetest, mis on tavaliselt kõige tootlikumad, kasutada uusi digitehnoloogiaid uuenduslikel ja murrangulistel viisidel oma tootlikkuse suurendamiseks, sest neil on vajalikud oskused ja täiendav immateriaalne vara (joonis B). Mis puutub koondmõjusse, siis on digiteerimisega seotud tõhususe kasv märkimisväärselt kiirendanud tööviljakuse kasvu. Seda kinnitavad simulatsioonid, millest nähtub, et ilma niisuguse tõusuta oleks tootlikkuse kasv olnud näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal tunduvalt aeglasem.

Rohepöörde mõju tootlikkuse kasvule

Vajadus kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid on viinud poliitikameetmete rakendamiseni, et edendada vähese CO₂ heitega lahenduste kasutuselevõttu, mis võib mõjutada kogutootlikkuse kasvu. Kaks põhikanalit, mille kaudu roheüleminek tootlikkust mõjutab, on investeeringud keskkonnahoidlikku innovatsiooni ja ressursside ümberjaotamine. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise vajadus ergutab ettevõtteid tegema uuendusi ning lõimima oma tegevusse tõhusamaid ja kestlikumaid tavasid. Samal ajal liigub majandus keskkonnahoidlikumate sektorite poole, suunates tööjõudu ja kapitali saastavatest tööstusharudest ja ettevõtetest ümber. Selline ümberjaotamine võib suurendada üldist tootlikkust, kui ressursside kasutusalad vahetatakse tõhusamate vastu.

Joonis B

Digiteerimise hinnanguline mõju kogutootlikkuse kasvule erineva algse kogutootlikkuse tasemega ettevõtetes

(protsendipunktides)

Empiirilistest tõenditest nähtub, et range keskkonnapoliitika võib edendada keskkonnasäästlikku innovatsiooni pikas perspektiivis, kuid võib lühiajaliselt kahjustada kogutootlikkuse kasvu. Eksperdirühma analüüsist nähtub, et vähese CO₂ heitega majandusele üleminekuks on vaja poliitikameetmete kombinatsiooni, milles on ühendatud CO₂-maksud, eeskirjad ja keskkonnahoidliku tehnoloogia toetamine. Lühikeses perspektiivis on üleminek kulukas, sest ettevõtted kohanevad. See avaldab negatiivset mõju kogutootlikkuse kasvule, eriti väikestes saastavates ettevõtetes, kuna nende juurdepääs rahastamisele on piiratud. Keskkonnapoliitika motiveerib siiski suurendama keskkonnahoidlikku innovatsiooni, nagu näitab saastavate ettevõtete rohetehnoloogia patentide arvu märkimisväärne kasv. Selline keskkonnahoidliku innovatsiooni suurenemine toob pikas perspektiivis tõenäoliselt kaasa tootlikkuse tempokama kasvu.

Üleminekupoliitikast tingitud ressursside ümberjaotamise mõju tootlikkusele on sektoriti erinev. Kirjeldatud valdkondliku tootlikkuse taseme puhul vähendaks sektoritevaheline ümberjaotamine mehaaniliselt tootlikkust, arvestades, et suure CO₂-mahukusega sektorid on keskmiselt tootlikumad. Ettevõtte tasandi CO₂-mahukus ja tööviljakus ei pruugi aga olla kitsalt määratletud sektorites tingimata korrelatsioonis. Seetõttu ei pruugi ressursside ümberjaotamine suure CO₂ heitega ettevõtetest tootlikkuse kasvu kaasa tuua. ELi heitkogustega kauplemise süsteemist ettevõtte tasandil saadud teave näitab, et enamikus sektorites on enamik CO₂-tõhusaid ettevõtteid ka kõige tootlikumad ettevõtted. See tähendab, et praegusel ettevõtte tasandi tootlikkuse tasemel toob ressursside ümberjaotamine keskkonnasäästlikumatesse ettevõtetesse kaasa tööviljakuse kasvu kiirenemise nendes sektorites, kui kõik muud tingimused jäävad samaks. Teistes sektorites, nagu paberimassi-, paberi- ja raudmetallide sektoris, see hoopis vähendab tootlikkust.

Kokkuvõte

Hiljutiste šokkide ja käimasolevate struktuursete suundumuste vastastikune mõju loob keskpika perioodi ja pikaajalise tootlikkuse kasvu jaoks keerulise keskkonna. Pandeemia ning digi- ja roheüleminek on kõik toonud kaasa ainulaadseid probleeme ja võimalusi. Nagu Mario Draghi hiljutises aruandes soovitatud, peavad poliitikakujundajad selles dünaamikas ettevaatlikult orienteeruma, et edendada püsivat tootlikkuse kasvu soodustavat keskkonda, kasutades digi- ja rohetehnoloogiat ning leevendades samal ajal poliitiliste sekkumiste võimalikku moonutavat mõju.^[14] Maailmamajanduse arenedes on äärmiselt oluline, et euroala poliitikakujundajad võtaksid neid vastasmõjusid arvesse, et tootlikkuse kasvu tulevasi trajektoore tõhusalt kujundada ja toetada.

2 Rahapoliitika hakkas leevenema, kuid jäi siiski piiravaks

EKP nõukogu leevendas 2024. aastal rahapoliitikat, sest inflatsioon ilmutas kestlikult 2% keskpika perioodi sihttasemeni jõudmise märke, samal ajal kui euroala seisis silmitsi aeglase majanduskasvuga (peatükk 2.1). Intressimäärad püsisid peaaegu kogu esimese poolaasta jooksul muutumatuna. EKP nõukogu alandas seejärel juunis ja septembris hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra, mis tähistas üleminekut leebemale rahapoliitikale. Nõukogu on jätkuvalt pühendunud asjakohase piirangute taseme ja kestuse kindlaksmääramisel andmepõhisele lähenemisele ning otsuseid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Kolmandas kvartalis oli majandustegevus endiselt tagasihoidlik ning täheldati mõningaid stabiliseerumise märke, mida toetas suurem tarbimine ja üleilmne nõudlus. Olles inflatsiooni järkjärgulises vähenemises kindel, alandas EKP nõukogu oktoobris ja detsembris hoiustamise püsivõimaluse intressimäära veel 25 baaspunkti võrra.

2022. aastal alanud normaliseerumise käigus kahanes eurosüsteemi bilanss 2024. aastal 0,5 triljoni euro võrra 6,4 triljoni euroni aasta lõpus (peatükk 2.2). Vähenemine tulenes ennetähtaegsetest tagasimaksetest ja suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) operatsioonide tähtaja saabumisest ning varaostukava portfelli ja mõningal määral ka erakorralise varaostukava portfelli mahu vähenemisest, kusjuures viimati nimetatud portfellis liiguti alates juulist osaliste reinvesteeringute juurde. EKP nõukogu kiitis 2024. aasta märtsis heaks rahapoliitika rakendamise tegevusraamistiku muudatused (infokast 2) ja lõpetas 2024. aasta lõpus erakorralise varaostukava raames reinvesteerimise.

Eurosüsteem täiustas 2024. aastal oma riskijuhtimisraamistikku, et tagada poliitika riskitõhus rakendamine. Kõrgete intressimäärade pärast kandis EKP negatiivse intressitulu tõttu kahjumit, mis tasakaalustatakse tulevase kasumi arvelt (peatükk 2.3 ja EKP 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne). Eeldatakse, et eurosüsteemi netointressitulu suureneb lähiaastatel taas, mis toetab selle finantsvastupidavust.

2.1 Rahapoliitika leevendamine

Jaanuaris 2024 leidis EKP nõukogu, et majandus on pärast 2023. aasta paigalseisu nõrgaks jäänud. Euroala majanduskasvu lähiaja väljavaadet iseloomustas loium üleilmne majandustegevus ja kaubandus ning karmid rahastamistingimused. Langusriske tekitasid suuremad geopoliitilised pinged, mis tulenesid Lähis-Ida konfliktist ja Venemaa sõjast Ukraina vastu. Samal ajal viitavad mõned ettevaatavad küsitlustulemused edaspidi elavnemisele. Loiust kasvust hoolimata püsis tööturg pärast 2020. aasta septembris alanud töötuse määra üldjoontes stabiilset langust tugev. Inflatsioon oli 2023. aasta detsembris energiahindade baasefekti tõttu kiirenenud ja püsis 2,9% juures kõrgel tasemel. Samal ajal langes enamik alusinflatsiooni näitajatest edasi, kuna varasemate pakkumisšokkide mõju vähenes ja range rahapoliitika mõju surus nõudluse alla. EKP nõukogu kinnitas oma hinnangut, et EKP baasintressimäärad püsivad tasemel, mis aitaksid märkimisväärselt kaasa inflatsiooni õigeaegsele naasmisele keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde, kui neid piisavalt kaua säilitada. Seepärast otsustas EKP nõukogu jätta baasintressimäärad jaanuarikuisel istungil muutmata ehk 2023. aasta septembris otsustatud tasemele ning rõhutas taas, et baasintressimäärasid hoitakse piisavalt piiraval tasemel nii kaua kui vaja.

EKP ekspertide märtsikuises makromajanduslikus ettevaates korrigeeriti inflatsiooniprognoosi allapoole, eelkõige 2024. aastaks, kajastades energiahindade väiksemat panust. See viitas inflatsiooni järkjärgulisele aeglustumisele EKP eesmärgi poole. Koguinflatsioon oli veebruaris vaibunud, kuid hinnasurve püsis euroalal tugev. Selle taga oli osaliselt kiire palgakasv ja tööviljakuse vähenemine. Euroala majandus oli endiselt nõrk. Tarbimiskulutused hinnati väheseks, investeeringute tegemine aeglustunuks ja eksport vähenenuks, kuna välisnõudlus oli väiksem ja euroala ettevõtete konkurentsivõime muutus pisut kehvemaks. EKP eksperdid olid lähiaja kasvuprognoose allapoole korrigeerinud. Eeldati siiski, et majandus elavneb ning kasvab aja jooksul, saades esialgu tuge tarbimisest ja hiljem ka investeeringutest. Eelkõige oodati, et reaalsissetulekud taastuvad inflatsiooni aeglustumise ja palgakasvu tulemusel. Kuigi rahastamistingimused olid endiselt ranged, eeldati, et varasemate intressimäärade tõstmiste pidurdav mõju nõudlusele hakkab järk-järgult taanduma ja ekspordimaht suurenema. Tuginedes oma jätkuvale andmepõhisele lähenemisviisile ja inflatsiooniväljavaate hinnangule, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika ülekandumise tugevusele, otsustas EKP nõukogu jätta märtsis kolm EKP baasintressimäära muutmata.

EKP nõukogu rõhutas ka kapitaliturgude liidu lõpuleviimise tähtsust majanduskasvu stabiliseerimisel, kui riigid seisavad silmitsi kohalike šokkidega, mida ei saa rahapoliitika abil lahendada. Integreeritum ja mitmekesisem finantssüsteem edendaks riskide jagamist riikide vahel, aitaks vähendada finantsvaldkonna killustatust ning tagaks muude eeliste seas rahapoliitika tõhusa ülekandumise euroala kõigile osadele.

EKP nõukogu kiitis märtsis heaks ka rahapoliitika rakendamise tegevusraamistiku muudatused. 2022. aasta detsembris välja kuulutatud tegevusraamistiku läbivaatamisega kehtestati rahapoliitika rakendamise ja keskpanga likviidsuse tagamise peamised põhimõtted ja parameetrid pangandussüsteemi ülelikviidsuse sammsammulise vähenemise tingimustes (infokast 2). Täpsemalt otsustas nõukogu jätkata rahapoliitika kursi juhtimist, kohandades hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ning pakkudes likviidsust paindlikult ja lähtudes pankade vajadustest. Selleks kasutatakse mitmesuguseid instrumente, sealhulgas hilisemas etapis struktuurseid pikemaajalisi krediiditehinguid ja struktuurset väärtpaberiportfelli. Nõukogu kiitis samuti heaks põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe vähendamise 50 baaspunktilt 15 baaspunktile alates 18. septembrist 2024.

Märtsis alanes inflatsioonimäär veelgi ja jõudis 2,4%ni. Enamik alusinflatsiooni aeglustumise näitajatest kinnitas, et hinnasurve väheneb järk-järgult. Teenuste hindade inflatsioon püsis aga kiire (4,0%) euroalasiseste hinnatõusude tõttu. 2023. aasta viimast kvartalit vaadates kasvasid palgad endiselt, ehkki oodatust aeglasemalt. Ettevõtete kasumid korvasid osaliselt suuremad tööjõukulud, mis piiras nende mõju tarbijahindadele. Samal ajal püsis tööjõu ühikukulude kasv tootlikkuse vähese suurenemise tõttu üsna kiire, kuid langes varasemalt kõrgelt tasemelt allapoole.

Aasta edenedes sai üha selgemaks, et EKP nõukogu piiraval rahapoliitikal on märkimisväärne mõju majandusele ja seeläbi ka inflatsioonile. 2024. aasta esimeses kvartalis viisid ettevõtete ja kodumajapidamiste kopsakad laenukulud ning rangemad laenutingimused investeerimisplaanide ja eluasemete ostmise vähenemiseni ning nõudlus laenude järele kahanes veelgi. Teenustele tehtud kulutused püsisid küll suured, kuid töötleva tööstuse ettevõtted seisid silmitsi väikese nõudlusega. Tootmismaht oli endiselt tagasihoidlik, eriti energiamahukates sektorites. Eeldati aga, et euroala ekspordikasv kiireneb tänu maailmamajanduse tugevnemisele ja suurenenud nõudlusele kaubeldavate kaupade järele.

Aprillis teatas EKP nõukogu, et kavatseb jätta kolm EKP baasintressimäära muutmata ehk piiravale tasemele. Nõukogu rõhutas pühendumust andmepõhisele lähenemisele ja igal istungil eraldi otsuste tegemisele konkreetse intressimäära arengu suhtes kohustusi võtmata. Esimest korda teatas EKP nõukogu, et rahapoliitikat võib leevendada, kui selle inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni arengule ja rahapoliitika ülekandumise tõhususele antud hinnang suurendab kindlustunnet, et inflatsioon läheneb seatud eesmärgile püsivalt.

See hetk saabus juunis ja nõukogu otsustas pärast üheksat kuud intressimäärade stabiilsena hoidmist alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Alates 2023. aasta septembrist, mil EKP nõukogu intressimäärasid viimati tõstis, oli inflatsiooninäitaja vähenenud 2,6 protsendipunkti võrra ja inflatsiooniväljavaade oli märkimisväärselt paranenud. Alusinflatsiooni näitajad olid samuti leevenenud. See kinnitas märke hinnasurve nõrgenemisest ja inflatsiooniootuste vähenemisest igas perspektiivis. Rahapoliitika oli säilitanud rangeid rahastamistingimusi. See oli nõudluse vähendamise ja inflatsiooniootuste stabiilsena hoidmise kaudu aidanud inflatsiooni vähendamisele märgatavalt kaasa.

Hoolimata sellest positiivsest arengust püsis euroalasisene hinnasurve tugev ja palgakasv oli tempokas, korvates varasemat inflatsiooni kiirenemist. Eelduste kohaselt pidi inflatsioon ka järgmisel aastal püsima sihttasemest kõrgemal. Eurosüsteemi eksperdid olid võrreldes märtsiga oma inflatsiooniprognoosi 2024. ja 2025. aastaks veidi ülespoole korrigeerinud, eeldades, et inflatsioon kõigub 2024. aasta lõpuni, sealhulgas energiaga seotud baasefekti tõttu. 2025. aasta teiseks pooleks eeldati aga inflatsiooni taandumist seatud eesmärgi poole. Selle põhjuseks on tööjõukulude aeglasem kasv, piirava rahapoliitika mõju avaldumine ning energiakriisi ja pandeemia mõju taandumine.

Mais kerkis inflatsioon 2,6%ni, olgugi et nii toiduainete kui ka kaupade hindade inflatsioon aeglustus. Energiahindade inflatsioon, mis oli veetnud aasta negatiivsel tasemel, kiirenes tagasihoidlikult ja teenuste hindade inflatsioon kerkis aprillis 3,7%-lt 4,1%-le.

Pärast viie kvartali pikkust seisakut kasvas euroala majandus 2024. aasta esimeses kvartalis 0,3%. Teenuste sektori aktiivsus kasvas, samal ajal kui töötlevas tööstuses võis täheldada tagasihoidlikke stabiliseerumismärke. Tööhõive suurenes esimeses kvartalis 0,3% ja alates 2023. aasta detsembrist oli loodud ligikaudu 500 000 uut töökohta. Eeldati, et majandus jääb lähiajal tagasihoidlikuks ning hakkab seejärel elavnema, saades tuge kõrgematest palkadest, parematest kaubandustingimustest ja suurematest reaalsissetulekutest. Rahastamiskulud jäid piiraval tasemel stabiilseks ja laenumaht varasema baasintressimäära tõstmise tõttu väikeseks. Samuti maksid pangad pärast märtsikuist suurt tagasimakset 2024. aasta juunis tagasi suure osa TLTRO-III raames laenatud vahenditest, mis tõi kaasa ülelikviidsuse märkimisväärse vähenemise.

Samuti kinnitas EKP nõukogu juunis, et vähendab eurosüsteemi erakorralise varaostukava väärtpaberite mahtu teisel poolaastal keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. See lähenemisviis sarnaneks suurel määral varaostukava puhul kasutatavale meetodile.

EKP nõukogu juulikuise istungi ajal oli enamik inflatsioonimõõdikuid ootustele vastavalt kas stabiilsed või languses, kuigi eurosüsteemisisene hinnasurve ja teenuste hindade inflatsioon püsisid kõrgel tasemel. Palgakasv jätkus kiires tempos, samal ajal kui kasumimarginaalid leevendasid mõnevõrra selle mõju inflatsioonile. Laekunud andmed toetasid laias laastus varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele ning EKP nõukogu otsustas juulikuisel istungil jätta baasintressimäärad muutmata. Nõukogu kinnitas taas oma kavatsust hoida rahapoliitikat piiravana seni, kuni vaja.

Inflatsioonimäär alanes juulikuiselt 2,6%-lt augustis 2,2%-le. Euroalasisene hinnasurve ja teenuste inflatsioon jäid sellegipoolest peamiselt palgakasvu tõttu suureks. Tööjõukulude surve jätkas leevenemist, kuid püsis endiselt kõrgel tasemel. EKP ekspertide septembri ettevaade toetas varasemat inflatsiooniväljavaadet, mis kinnitab seisukohta, et inflatsioon naaseb järk-järgult 2%ni. Eeldati, et inflatsioon kiireneb aasta lõpus ja taandub 2025. aasta teisel poolel seatud eesmärgi poole. Kuna teenuste hindade inflatsioon oli oodatust tempokam, korrigeeriti alusinflatsiooni (v.a energia ja toiduained) 2024. ja 2025. aasta prognoosi veidi ülespoole, kuid see osutas endiselt kiirele langusele.

Rahastamistingimused püsisid ranged ja laenumahu kasv oli EKP nõukogu septembrikuise istungi ajal kesise nõudluse tõttu loid. Samal ajal oli majandustegevus tagasihoidlik. 2024. aasta teises kvartalis oli majandus kasvanud 0,2% ehk tagasihoidlikumalt kui esimeses kvartalis ja allapoole ootusi. Kasvu soodustasid peamiselt netoeksport ja valitsemissektori kulutused. Eratarbimine ja investeeringud, mis pidid eeldatavasti majanduse taastumist eest vedama, jäid tagasihoidlikuks, tõenäoliselt suurte geopoliitiliste riskide tõttu. Seetõttu olid EKP eksperdid oma kasvuprognoosi juuniga võrreldes allapoole korrigeerinud, mis kajastab sisenõudluse väiksemat osakaalu eelseisvatel kvartalitel. Eeldati, et majandus hakkab aja jooksul tugevnema: kasvab 2024. aastal 0,8% ning kerkib 2025. aastaks 1,3%ni ja 2026. aastaks 1,5%ni. Taastumist peaks toetama suurem tarbimine, piirava rahapoliitika sammhaaval taanduv mõju ning suurenev üleilmne nõudlus ja eksport.

Võttes arvesse uut teavet, mis tugevdas usaldust, et inflatsioon taandub järk-järgult EKP eesmärgi poole, otsustas EKP nõukogu septembris, et alandab hoiustamise püsivõimaluse määra – mille kaudu ta suunab rahapoliitika kurssi – 25 baaspunkti võrra, mis oli järjekordne samm rahapoliitika leevendamiseks. Nagu juba 13. märtsil 2024 teatati, jõustus 18. septembril mõni muudatus rahapoliitika rakendamise tegevusraamistikus (infokast 2). Eelkõige kohandati põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahet 15 baaspunkti juurde, samal ajal kui laenamise püsivõimaluse intressimäära ja põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära vahe püsis muutumatuna 25 baaspunkti lähedal. Septembris kukkus euroala ülelikviidsus alla 3 triljoni euro eelkõige seetõttu, et pangad maksid TLTRO-III operatsioonide raames võetud laenud tagasi. Seda langust tõukas aina rohkem tagant eurosüsteemi rahapoliitiliste portfellide tähtajani jõudvate võlakirjade põhiosade tagasimaksete reinvesteerimise järkjärguline lõpetamine.

Septembris aeglustus inflatsioon 1,7%ni, mis on madalaim tase alates 2021. aasta aprillist. See suurendas kindlustunnet, et inflatsioonitempo aeglustumine püsib õigel kursil. Enamik alusinflatsiooni näitajaid olid septembris langusteel või jäid samale tasemele. Energiahinnad kukkusid märkimisväärselt (aastakasv –6,1%) ja enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid kõikusid 2% ligidal. Inflatsiooniväljavaadet mõjutas oodatust loium majandustegevus. Lühiajaliste näitajate kohaselt vähenes töötleva tööstuse toodang edasi. Ehkki näib, et teenuste sektori tegevus oli heast suvehooajast kasu saanud, viitasid lühiajalised näitajad 2024. aasta kolmandas kvartalis langusele. Ettevõtted kasvatasid investeeringuid aeglases tempos, samal ajal kui eksport nõrgenes. Hoolimata sissetulekute suurenemisest olid kodumajapidamised otsustanud 2024. aasta teises kvartalis (viimane kvartal, mille kohta olid andmed olemas) vähem tarbida, et sääste kasvatada. Nende muutuste ja inflatsioonimõju tõttu otsustas EKP nõukogu veelgi rahapoliitika kurssi leevendada ja alandada oktoobris EKP baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra, tuues hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 3,25%-le.

Aasta lõpus osutas kiirhinnang inflatsiooni mõningasele kiirenemisele: see jõudis oktoobri 2,0%-lt novembris 2,3%-le. Selle oodatud tõusu põhjuseks oli energiahindade varasem langus, mis kukkus aastamääradest välja. Ehkki toiduainete ja teenuste hinnad alanesid, püsis euroala inflatsioon tempokas palgasurve ja asjaolu tõttu, et mõned teenuste sektorid kohanesid viivitusega ikka veel inflatsiooni varasema kiirenemisega. Samal ajal arenes alusinflatsioon üldiselt kooskõlas inflatsioonimäärade püsiva naasmisega seatud eesmärgi juurde. Detsembri ettevaates prognoosisid eurosüsteemi eksperdid, et koguinflatsioon on 2024. aastal keskmiselt 2,4%, 2025. aastal 2,1%, 2026. aastal 1,9% ja 2027. aastal 2,1%, kui toimima hakkab ELi heitkogustega kauplemise laiendatud süsteem.

Euroala majandus kasvas 2024. aasta kolmandas kvartalis 0,4%, ületades ootusi. See oli tingitud peamiselt tarbimise kasvust ja ettevõtete varude suurendamisest. Samal ajal püsisid investeeringud suure ebakindluse tõttu väikesed. 2024. aasta neljanda kvartali kohta kättesaadavad lühiajalised näitajad viitavad kasvutempo raugemisele. Uuringutest nähtus, et töötlev tööstus kahanes endiselt ja teenuste sektori kasv aeglustus. Tööturg püsis vastupidavana. Euroala töötuse määr oli 2024. aasta oktoobris 6,3% ehk sama mis septembris. Alates 2020. aasta septembrist on see langenud peaaegu katkematult (8,6%) ja novembris jõudis see madalaimale tasemele alates euro kasutuselevõtust (6,2%). Kuigi rahastamistingimused püsisid ranged, muutsid hiljutised intressimäärakärped laenuvõtmise ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks järk-järgult vähem kulukaks. Ekspertide detsembri ettevaates prognoositi majanduse elavnemist aja jooksul, ehkki oodatust aeglasemas tempos. Eeldati, et kõrgemad reaalpalgad suurendavad kodumajapidamiste kulutusi, samas kui odavamad laenud peaksid ergutama tarbimist ja investeeringuid. Leiti, et kui kaubanduspinged ei süvene, toetab eksport taastumist tõenäoliselt sedamööda, kuidas üleilmne nõudlus kasvab.

Seda silmas pidades otsustas EKP nõukogu oma detsembrikuisel istungil alandada EKP baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra ning kinnitas taas oma pühendumust tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juures. Teadaanne ei sisaldanud enam avaldust selle kohta, et baasintressimäärasid hoitakse piisavalt piiravana nii kaua kui vaja. EKP baasintressimäärade langetamise tulemusel oli hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,00% ja selle kumulatiivne langus 2024. aasta jooksul 100 baaspunkti (joonis 2.1).

Joonis 2.1

EKP baasintressimäärade muutused

(protsendipunktides)

Detsembris lõppes ka kaks meedet, mis olid aeglase inflatsiooni ajastul ja pandeemia ajal keskse tähtsusega: erakorraline varaostukava ja TLTRO-III. EKP nõukogu lõpetas erakorralise varaostukava raames tehtavad osalised reinvesteeringud 2024. aasta lõpuks. 2025. aasta jaanuarist ei reinvesteeri eurosüsteem enam varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellides hoitavatelt ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Lisaks maksid pangad 18. detsembril suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenatud summad tagasi, viies bilansi normaliseerimise protsessi selle osa lõpule. Baasintressimäärad on endiselt peamine vahend, mis tagab inflatsiooni jätkusuutliku naasmise eesmärgi juurde.

2.2 Eurosüsteemi bilansi normaliseerimine

2022. aastal alanud eurosüsteemi bilansi järkjärguline normaliseerumine jätkus 2024. aastal. Aasta lõpuks oli bilanss kahanenud 6,4 triljoni euroni (2023. aasta lõpus oli see 6,9 triljonit eurot). Vähenemine tulenes ennetähtaegsetest tagasimaksetest ja TLTRO-III operatsioonide tähtaja saabumisest ning varaostukava portfelli ja mõningal määral ka erakorralise varaostukava portfelli mahu vähenemisest, kusjuures viimati nimetatud portfellis hakati alates juulist tegema osalisi reinvesteeringuid.

2024. aasta lõpus ulatusid eurosüsteemi bilansi rahapoliitikaga seotud varad 4,3 triljoni euroni (0,8 triljonit eurot vähem kui 2023. aasta lõpus). Euroala krediidiasutustele antud laenud moodustasid 1% koguvaradest (2023. aasta lõpus 6%) ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varad 67% koguvaradest (2023. aasta lõpus 68%). Muud bilansi finantsvarad, mis koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluutas nomineeritud varadest, kullast ja eurodes nomineeritud mitterahapoliitilistest portfellidest, kosusid 0,3 triljoni euro võrra.

Kohustuste poolel vähenes 2024. aasta lõpuks krediidiasutuste reservihoiuste ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamine kokku 3,0 triljoni euroni (2023. aasta lõpus 3,5 triljonit eurot) ning moodustas kogukohustustest 47% (2023. aasta lõpus 51%). Ringluses olevate pangatähtede maht püsis 1,6 triljoni euro juures peaaegu muutumatuna ja moodustas kogukohustustest 25% (varem 23%).

Joonis 2.2

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava portfellide areng

Eurosüsteem lõpetas netovaraostud erakorralise varaostukava raames 1. aprillil 2022 ja varaostukava raames 1. juulil 2022. Seejärel jätkati kavade raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist, et säilitada küllaldane likviidsuskeskkond ja asjakohane rahapoliitiline kurss. Eurosüsteem lõpetas varaostukava puhul reinvesteerimise 2023. aasta juulis. Erakorralise varaostukava raames reinvesteeriti tähtaegunud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed 2024. aasta esimesel poolel täielikult ja aasta teisel poolel vähendati portfelli keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. Erakorralise varaostukava raames tehtavate reinvesteeringute tegemine lõpetati 2024. aasta detsembri lõpus. Seejärel peaksid varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellid mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Varaostukava varad vähenesid 2023. aasta lõpu 3,0 triljonilt eurolt (amortiseeritud soetusmaksumuses) 2024. aasta lõpuks 2,7 triljoni euroni. Enamik nendest varadest kuulus avaliku sektori väärtpaberite ostukava alla, moodustades aasta lõpus 2,1 triljonit eurot ehk 79% varaostukava koguvaradest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2024. aasta lõpus 6,86 aastat, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas aasta lõpu seisuga vähem kui 1% (7 miljardit eurot), pandikirjade kolmas ostukava 9% (253 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 11% (288 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest.

2024. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 1,6 triljonit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Pandikirjade ostukava varad moodustasid sellest alla 1% (6 miljardit eurot), ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava varad 3% (45 miljardit eurot) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad 97% (1,6 miljardit eurot).^[15] Erakorralise ostukava avaliku sektori väärtpaberite kaalutud keskmine tähtaeg oli 2024. aasta lõpus 7,14 aastat.

Ülejäänud ettevõtete väärtpaberite ostude tegemisel eelistas eurosüsteem jätkuvalt parema kliimamõjuga emitente. 2024. aastal avaldas EKP teist korda kliimaga seotud finantsandmed, laiendades kohaldamisala ka eurosüsteemi avaliku sektori ja rahapoliitilistel eesmärkidel (nii varaostukava kui ka erakorralise varaostukava raames) hoitavate pandikirjade portfellidele, lisades ka välisreserve käsitleva osa (peatükk 11.5). EKP avaldas ka teise kliimaga seotud teabe aruande rahapoliitikaväliste meetmete portfellide, nimelt EKP töötajate pensionifondi ja omavahendite portfellide kohta.

Reinvesteeringud lõpetati järk-järgult ja finantsturud tulid sellega hästi toime.^[16]

Varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtud erasektori väärtpaberite tagasiostud ulatusid 2024. aastal 74 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtud avaliku sektori väärtpaberite tagasiostud aga 466 miljardi euroni. Erakorralise varaostukava alusel tehtud reinvesteeringud ulatusid erasektori väärtpaberite puhul 2,6 miljardi euroni ja avaliku sektori väärtpaberite puhul 157 miljardi euroni. Erakorralise varaostukava raames ettevõtlussektori väärtpaberite ja pandikirjade ostude tegemisel tugineti võrdlusalustele, mis kajastavad kõikide kõlblike kehtivate äriühingute ja pandikirjade turukapitalisatsiooni. Kuna tagasiostud olid suured ja jaotusid ebaühtlaselt, siluti avaliku sektori reinvesteeringuid eri jurisdiktsioonides ja ajas, et tagada korrapärane ja tasakaalustatud kohalolek turul, võttes nõuetekohaselt arvesse turu hinnakujundust ja turu toimimisega seotud kaalutlusi. See silumine põhjustas ajutisi kõrvalekaldeid erakorralise varaostukava varade jaotusest, lähtudes eurosüsteemi kapitali märkimise alusest, kuid need pöördusid suurel määral silumisperioodi (kalendriaasta, mil tagasimaksed toimuvad) lõpus ümber.^[17]

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, pandivõlakirjade kolmanda ostukava ja erakorralise ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt väärtpaberite väljalaenamiseks kättesaadavaks, et toetada võlakirjaturu ja repotehingute turu likviidsust. 2024. aastal paranes tagatiste kättesaadavus võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt ja see kajastus väiksemas laenumahus.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk oli 2024. aasta lõpus 34 miljardit eurot ehk 376 miljardit eurot väiksem kui 2023. aasta lõpus. Selles muutuses kajastub peamiselt TLTRO-III seeria lõpetamine, sealjuures küündisid vabatahtlikud tagasimaksed ja tähtajani jõudnud operatsioonid 392 miljardi euroni. Eurosüsteemi lõpetamata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes seega umbes 5,2 kuult 2023. aasta lõpus 1,3 kuule 2024. aasta lõpus.

Turustatavate kõlblike varade ja kasutatud tagatiste areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsiooni tagatiseks sobivate turustatavate varade nominaalmaht suurenes 2024. aastal 526 miljardi euro võrra ja oli aasta lõpus 19,3 triljonit eurot (joonis 2.3). Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad olid endiselt suurim varaklass (10,4 triljonit eurot). Muud suured varaklassid hõlmasid tagamata pangavõlakirju (2,2 triljonit eurot), ettevõtete võlakirju (2,0 triljonit eurot) ja tagatud pangavõlakirju (1,9 triljonit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (644 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (617 miljardit eurot) ja muud turustatavad varad (1,6 triljonit eurot) moodustasid kõlblikest varadest võrdlemisi väikese osa.

Joonis 2.3

Kõlblike turukõlblike varade muutused

(miljardites eurodes)

Kasutatud tagatiste maht vähenes 2024. aastal 231 miljardi euro võrra 1,5 triljoni euroni (joonis 2.4). See vastab 60%-le eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jäägi netovähenemisest aasta jooksul. Rohkem kui pool kasutatud tagatiste vähenemisest leidis aset pärast TLTRO-III operatsiooni tähtajani jõudmist 2024. aasta märtsis, mis moodustas demobiliseerimata tagatisest rohkem kui 135 miljardit eurot. Kasutatud tagatiste koguväärtus püsis aasta lõpuni suhteliselt stabiilne. Varaliikide arvestuses täheldati suurimat langust krediidinõuete puhul, millele järgnesid varaga tagatud väärtpaberid, tagatud pangavõlakirjad ja ettevõtete võlakirjad.

Joonis 2.4

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

Täiendavate krediidinõuete raamistike ja nendega seotud tagatiste liikide läbivaatamine

2024. aasta novembris teatas EKP eurosüsteemi tagatisvarade raamistiku muudatustest, mis mõjutasid täiendavaid krediidinõudeid ja nendega seotud tagatiste liike.^[18] Nende muudatuste eesmärk on edendada tagatiste raamistiku suuremat ühtlustamist, paindlikkust ja riskitõhusust, säilitades samal ajal selle laiaulatuslikkust. Neid eesmärke järgides otsustas EKP nõukogu lõimida teatavad ajutised meetmed tagatiste üldraamistikku ning samal ajal ka seoses lõplike suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaja saabumise ja sellest tuleneva kogutagatise vajaduse vähenemisega lõpetada ajutised tagatismeetmed, mida polnud enam vaja.^[19]

Ajutised meetmed, mis lõimitakse üldraamistikku, hõlmavad järgmiste varakategooriate aktsepteerimist tagatisena: 1) varadega tagatud väärtpaberid, mis on eurosüsteemi ühtlustatud reitinguskaalal paremuselt teise, krediidikvaliteedi astme 3 reitinguga ja mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, mis on sätestatud tagatisi käsitlevate ajutiste meetmete suunises (ajutine raamistik)^[20], ning 2) USA dollarites, naelsterlingites ja Jaapani jeenides nomineeritud turustatavad varad. Peale selle aktsepteeritakse täiendava krediidihinnangu süsteemina riikide keskpankade statistilisi krediidihindamise sisesüsteeme (punkt 2.3).

EKP jätkab selliste kriisiga seotud ajutiste tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärgulist kaotamist, mida ei ole enam vaja, tuginedes oma varasematele 24. märtsi 2022. aasta ja 30. novembri 2023. aasta otsustele. Lõpetamine hõlmab järgmisi varaliikidega seotud kirjeid, mis olid ajutise raamistiku kohaselt kõlblikud: 1) eraisikud kui kõlblikud võlgnikud ja kinnisvaraga tagatud krediidinõuete kogumid kui kõlblikud varaliigid täiendavate krediidinõuete puhul; 2) üksikud krediidinõuded, mille krediidikvaliteet on madalam kui krediidikvaliteedi aste 3, ning 3) välisvaluutas nomineeritud laenud USA dollarites, naelsterlingites ja Jaapani jeenides. Peale selle lõpetab EKP aegamööda teatavate tehniliste nõuete ajutise leevendamise seoses täiendavate krediidinõuete kõlblikkusega (nt krediidinõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse COVID-19ga seotud osalist avaliku sektori tagatist). Lisaks lõpetatakse selliste jaehüpoteeklaenudega tagatud võlainstrumentide ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkus, mis on olnud kõlblikud eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamist käsitleva ülddokumentatsiooni suunise kohaselt^[21],[22].

Peale nende otsuste volitas EKP nõukogu eurosüsteemi asjaomaseid komiteesid tegema ettevalmistusi, et lõimida mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete krediidinõuete kogumid tulevikus üldisesse raamistikku, mis hõlmab asjakohast riskiohjeraamistikku ja kõiki vajalikke tehnilisi nõudeid.

Need muudatused tagavad refinantseerimisoperatsioonide ulatusliku tagatiste raamistiku säilitamise, mida teostatakse jätkuvalt piiramatu mahuga fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste kaudu ning mis tagab, et EKP poliitika rakendamine püsib tulevikus tulemuslik, jõuline, paindlik ja tõhus ning on kooskõlas rahapoliitika rakendamise läbivaadatud tegevusraamistikuga.

2.3 Rahapoliitiliste instrumentide finantsriskide maandamine

Eurosüsteem juhib pidevalt oma rahapoliitika operatsioonidega kaasnevaid finantsriske. Selle riskijuhtimisfunktsiooni eesmärk on tagada riskitõhusus ehk saavutada rahapoliitika eesmärgid viisil, mis tekitab eurosüsteemi jaoks kõige väiksemat riski.^[23]

EKP jättis baasintressimäärad 2024. aasta esimesel poolel muutmata, et tagada inflatsiooni õigeaegne naasmine keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde (peatükk 2.1). Seetõttu suurenesid eurosüsteemi keskpankade bilanssides olevate kohustuste kulud, samal ajal kui nende varaostukava ja erakorralise varaostukava väärtpaberiportfellidelt ja TLTRO-III-lt teenitud tulu jäi kesiseks. See ebakõla tekitas enamiku eurosüsteemi keskpankade jaoks negatiivse netointressitulu. Mõni selline keskpank saab negatiivset netointressitulu tasakaalustada varasematel aastatel kogutud finantspuhvritega. Kahjumit, mida ei ole võimalik tasaarvestada, võib kajastada asjaomase keskpanga bilansis. Sellised kahjumid kompenseeritakse seejärel tulevasest kasumist. Need ei mõjuta eurosüsteemi suutlikkust täita oma hinnastabiilsuse tagamise ülesannet ja tegutseda tõhusalt. Aja jooksul peaks eurosüsteemi kasumlikkus paranema, sest varade ja kohustuste vahelised intressimäärade erinevused vähenevad.^[24] Kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud seoses muudatustega rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus, mille EKP nõukogu kuulutas välja 2024. aasta märtsis (infokast 2), säilitab raamistik pikemas perspektiivis eurosüsteemi bilansi rahandusliku usaldusväärsuse, toetades keskpanga sõltumatust.

Eurosüsteemi riskijuhtimisraamistiku peamine muudatus 2024. aastal oli tagatiste krediidihindamise süsteemide edasine mitmekesistamine. Varaostukava ja erakorralise varaostukava riske ohjati jätkuvalt kooskõlas kehtestatud riskikontrolliraamistikega, samal ajal kui reinvesteeringud lõpetati järk-järgult.

Tagatiste hindamiseks kasutatavate krediidihindamise süsteemide mitmekesistamine

2024. aastat iseloomustas täiendavate krediidihindamise süsteemide lõimimine eurosüsteemi krediidihindamisraamistikku. See on üks meetmetest, mida võetakse rahapoliitilistes operatsioonides kasutatavate varade krediidiriski maandamiseks. Selles määratakse menetlused, eeskirjad ja meetodid, mille abil tagatakse, et kõigi kõlblike varade puhul täidetaks eurosüsteemi rangeid krediidistandardite nõudeid. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik tugineb krediidihindamise süsteemidele, mis kuuluvad ühte kolmest allikast: välised krediidireitinguagentuurid (edaspidi välised krediidihindamisasutused või reitinguagentuurid), riikide keskpankade krediidihindamise sisesüsteemid ja vastaspoolte sisereitingutel põhinevad süsteemid.

Pärast seda, kui Scope Ratings GmbH kiideti 2023. aastal viienda reitinguagentuurina heaks, viidi 2024. aastal lõpule selle reitingute integreerimine eurosüsteemi IT-taristusse. Alates 16. detsembrist 2024 hakkas eurosüsteem kasutama rahapoliitiliste operatsioonide tagatisena panditavate turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamiseks Scope Ratings GmbH reitinguid. Neid reitinguid kasutatakse nüüd koos juba aktsepteeritud reitinguagentuuride (Morningstar DBRS, Fitch Ratings, Moody’s ja S&P Global Ratings) reitingutega ning need hõlmavad varaga tagatud väärtpaberite reitinguid, mille puhul Scope Ratings GmbH tegi 2024. aastal edukalt kindlaks vastavuse eurosüsteemi kõlblikkusnõuetele.

Samuti otsustas EKP nõukogu võtta eurosüsteemi riikide keskpankade statistilised krediidihindamise sisesüsteemid kasutusele rahapoliitika tagatisvarade üldraamistikus. Koroonapandeemiale reageerimiseks otsustas EKP nõukogu 2020. aasta aprillis laiendada riikide keskpankade täiendavate krediidinõuete raamistikes kasutuskõlblike krediidihindamise süsteemide ulatust, kaasates riikide keskpankade enda konservatiivsed krediidihindamismeetodid. Mõne riigi keskpank hakkas seejärel lisaks oma tavapärastele krediidihindamise sisesüsteemidele, mis nõuavad ka eksperdihinnangut, kasutama statistilisi krediidihindamise sisesüsteeme, milles hinnatakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest krediidisaajate/garantide krediidivõimelisust ajutise tagatisraamistiku alusel (peatükk 2.2.4), kasutades enamasti kvantitatiivseid meetodeid. 19. detsembril 2024 kiitis EKP nõukogu heaks statistiliste krediidihindamise sisesüsteemide ühtlustatud raamistiku, et neid süsteeme aktsepteeritaks tagatisvarade üldraamistikus täiendava krediidihindamise süsteemina.^[25] Kõik praegu olemasolevad statistilised krediidihindamise sisesüsteemid peavad tagama, et need vastaksid kõnealusele ühtlustatud raamistikule. Statistilised krediidihindamise sisesüsteemid aitavad tagada ulatuslikku tagatiste kogumit, sealhulgas tagatisi, mis põhinevad ettevõtlussektorile, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavatel pangalaenudel.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavate varaostude riskide maandamine

2024. aastal jätkati erakorralise varaostukava alusel aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist esiteks täielikult ja seejärel osaliselt, kuid varaostukava alusel tähtaeguvaid väärtpabereid ei ole alates 2023. aasta keskpaigast reinvesteeritud (peatükk 2.2.1). Mõlemad rahapoliitilistel eesmärkidel rakendatavad programmid koosnevad eri liiki varaklassidest, nimelt avaliku ja ettevõtlussektori võlaväärtpaberitest, varadega tagatud väärtpaberitest ja pandikirjadest. Nende kavade finantsriske maandatakse konkreetsete finantsriski kontrolliraamistike alusel, milles võetakse arvesse iga kava poliitikaeesmärke ning eri varaliikide riskiprofiile. Raamistikud koosnevad kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja hoolsuskohustuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest. Nagu ka netoostude etapis, kohaldatakse neid jätkuvalt varade suhtes seni, kuni need jäävad eurosüsteemi bilanssi. Nende raamistike põhielemendid, mis on kokku võetud EKP 2022. aasta aruande peatüki 2.3 tabelis 2.1, kehtivad endiselt.

Infokast 2
Tegevusraamistiku läbivaatamine 2024. aastal

EKP tegevusraamistiku moodustavad instrumendid ja menetlused, sealhulgas turuoperatsioonid ja püsivõimalused, mille kaudu rakendatakse EKP nõukogu rahapoliitika kurssi. Tegevusraamistiku eesmärk on juhtida rahaturu lühiajalisi intressimäärasid tihedalt kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud baasintressimääradega, et tagada rahapoliitika kavandatud kurss.

2022. aasta detsembris teatas EKP tegevusraamistiku läbivaatamisest, et tagada selle asjakohasus keskkonnas, kus eurosüsteemi bilansi normaliseerudes väheneb likviidsus järk-järgult. Praegune rahapoliitiliste varade maht tagab pangandussüsteemile küllaldase ülelikviidsuse (joonis A).

Joonis A

Eurosüsteemi bilansi areng

(triljonites eurodes)

13. märtsil 2024 leppis EKP nõukogu kokku põhimõtetes, millest juhindutakse tulevase rahapoliitika rakendamisel. Need põhimõtted viitavad tegevusraamistiku tõhususele ja tulemuslikkusele soovitud rahapoliitilise kursi rakendamisel, stabiilsusele erinevate rahapoliitiliste konfiguratsioonide ning erinevate finants- ja likviidsuskeskkondade suhtes, paindlikkusele euroala suure ja mitmekesise pangandussektori vajaduste rahuldamisel ning selle kooskõlale turgude sujuva ja nõuetekohase toimimisega (avatud turumajanduse põhimõte). Kuna erinevad tegevusraamistiku konfiguratsioonid on rahapoliitilise kursi tõhusa rakendamise tagamiseks võrdselt soodsad, peaks tegevusraamistik hõlbustama EKP püüdlusi oma teisese eesmärgi täitmisel ehk ELi üldise majanduspoliitika – ennekõike rohemajandusele ülemineku – toetamisel, seadmata ohtu EKP peamist eesmärki ehk hinnastabiilsust.

Kooskõlas nende põhimõtetega leppis EKP nõukogu kokku järgmistes tegevusraamistikus kasutatavates põhiparameetrites ja -omadustes.

• EKP nõukogu jätkab rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kaudu.
• Eurosüsteem pakub likviidsust mitmesuguste instrumentide kaudu.
• Põhilisi refinantseerimisoperatsioone sooritatakse jätkuvalt piiramatu mahu ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena. Need peaksid täitma keskset rolli pankade likviidsusvajaduste rahuldamisel ja nende vastaspoolte poolne kasutamine on rahapoliitika sujuva rakendamise lahutamatu osa.
• Kolmekuulisi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone sooritatakse jätkuvalt piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena.
• Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära kohandati alates 18. septembrist 2024 nii, et selle intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe oleks 15 baaspunkti. Laenamise püsivõimaluse intressimäära kohandatakse nii, et selle intressimäära ja põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära vahe jääks muutumatuks 25 baaspunkti juures.
• Hilisemas etapis, kui eurosüsteemi bilanss hakkab varasemate võlakirjade mahtu arvestades taas püsivalt kasvama, võetakse kasutusele uued struktuursed pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurne väärtpaberiportfell.
• Pankade kohustusliku reservi määra määramiseks kasutatav kohustusliku reservi määr püsib muutumatuna 1% juures. Kohustuslike reservide tasustamise määr jääb muutmata ehk 0% juurde.
• Refinantseerimisoperatsioonide puhul säilitatakse ulatuslik tagatiste raamistik.

Saadud kogemuste põhjal vaatab EKP nõukogu 2026. aastal läbi tegevusraamistiku põhiparameetrid ning on valmis raamistiku ülesehitust ja parameetreid vajaduse korral varem kohandama, et tagada rahapoliitika rakendamise jätkumine kooskõlas kehtestatud põhimõtetega.

3 Euroopa finantssektor: finantsstabiilsus on volatiilse keskkonna tõttu haavatavam

Euroala finantsstabiilsust ähvardavad riskid ja haavatavused jäid 2024. aastal kõrgele tasemele ning mure kiire inflatsiooni pärast asendus murega majanduskasvu langusriskide suurenemise üle. Geopoliitilised riskid ja majanduspoliitiline ebakindlus kasvasid samuti, suurendades ääreala sündmuste esinemise tõenäosust. Sellega seoses püüdsid riikide ametiasutused tagada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika piisava manööverdamisruumi, et võidelda võimalike realiseeruvate riskide vastu. Vabastatavate puhvrite suurendamisele aitas kaasa pankade kasvanud kasumlikkus, mis aitas pankadel säilitada vastupanuvõime pärast eelnevatel aastatel tehtud edusamme ja pidevat järelevalvetegevust. Märkimisväärset edu saavutati finantssektorit reguleeriva tugeva raamistiku lõpuleviimisel, eelkõige Basel III lõplike reformide ülevõtmisel panku puudutavatesse ELi õigusaktidesse, samuti ettevalmistava töö tegemisel seoses pangandussektorivälise finantsvahenduse ja kapitaliturgude liiduga.

3.1 Finantsstabiilsus 2024. aastal

Euroala finantsstabiilsuse haavatavus püsis 2024. aastal suur. Põhiriskid liikusid inflatsiooni juurest majanduskasvu üle muretsemise poole. Sedamööda, kuidas tarbijahinnaindeksi inflatsioon aeglustus, muutus ka intressimäärade tsükkel euroalal ja mitmes muus suuremas arenenud majandusega riigis. Madalamad viitintressimäärad aitasid vähendada üldiseid rahastamiskulusid, ehkki endiselt esines haavatavusi, mis olid seotud mõne laenuvõtja vähese suutlikkusega oma võlga teenindada. Mõnes euroala riigis suurenes riikide haavatavus eelarveprobleemide ja nõrga majanduskasvuga seotud kartuste tõttu, mis takistasid majanduskasvu. Samal ajal võimendusid ka geopoliitilised riskid ja majanduspoliitiline ebakindlus. Siiski püsisid finantsturud ja pangandussüsteem neist probleemidest ja mõningasest lühiajalisest volatiilsusest hoolimata endiselt tugevad. Sellegipoolest tõid need kõikumisperioodid esile finantssüsteemi haavatavuse ebasoodsa arengu tingimustes. Seega on euroala finantsstabiilsuse väljavaade endiselt habras.

Mõne riigi haavatavus suurenes 2024. aastal, ehkki kogu euroala arvestuses oli see endiselt väike. Loiu kasvusuundumuse taustal tekkis mure riigivõla jätkusuutlikkuse pärast geopoliitilise ja poliitilise ebakindluse, aga ka valitsemissektori võla ja eelarvepuudujäägi kõrge taseme tõttu mõnes riigis. See tõi mõnes riigis – eelkõige Prantsusmaal pärast suviseid valimisi ja poliitilise ebakindluse perioodi – kaasa riigivõlakirjade tulususe vahe suurenemise, mis tipnes aasta lõpu poole krediidireitingu alandamisega. Arvestades muret euroala majanduskasvu ja tootlikkuse pärast keskpikas perspektiivis, võivad kopsakad laenukulud ja nõrgad eelarvepoliitika põhinäitajad vähendada riikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, mida on vaja, et toetada nende majandust tulevaste negatiivsete šokkide korral. Lisaks võib võrdlusaluseks olevate võlakirjade tulususe kasv avaldada mõju majandusele laiemalt.

Euroala ettevõtlussektor oli 2024. aastal üldjoontes vastupidav. Kõrged intressimäärad mõjutasid jätkuvalt kasumlikkust, mis tõi kaasa makseviivituste arvu märkimisväärse kasvu mõnes sektoris ja riigis, kuigi makseviivituste määr jäi madalaks. Aeglustuva majandustegevuse ja suurte laenukulude suhtes näis olevat eriti haavatav väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) võla teenindamise suutlikkus. Samal ajal kandis ärikinnisvarasektor aasta jooksul lisakahju nii tsükliliste kui ka struktuursete probleemide tõttu. Kuna see sektor on aga suhteliselt väike, leevendas see süsteemset mõju pangandussektorile.

Euroala kodumajapidamiste sektori haavatavus vähenes tänu madalamale võlatasemele, vastupidavale tööturule, sissetulekute kiirele kasvule ja kõrgetele säästumääradele. Väikese sissetulekuga kodumajapidamiste ja ujuva intressimääraga hüpoteeklaenudega kodumajapidamiste võla teenindamise suutlikkus sattus aga ohtu ning see võib veelgi kahjustuda, kui majanduskasv aeglustub ja tööturud nõrgenevad. Elamukinnisvara turud olid stabiilsed, kuid riskid püsisid seal, kus hüpoteeklaenude võlakoormus oli suur ja kinnisvaraturud ülehinnatud.

Euroala ja maailma finantsturud kogesid 2024. aastal suurema makromajandusliku ja geopoliitilise ebakindluse tõttu mitu korda kõikumisi. Ehkki nende mõju ülekandumine euroalale oli piiratud, juhtisid need tähelepanu finantsturu haavatavustele. Rekordiliselt väikesed aktsiate riskipreemiad ja ettevõtete võlakirjade tulususe vahed viitavad sellele, et investorid võisid negatiivsete stsenaariumide tõenäosust alahinnata. Lisaks tekitas aktsiaturu kapitaliseerituse suur kontsentratsioon väheste USA tehnoloogiaettevõtete seas muret tehisintellektiga seotud varade hinnamulli pärast ning tegi portfellid ootamatu hinnakorrektsiooni ja võimendumise suhtes haavatavamaks (infokast 3). Koos üleilmsete aktsiaturgude süveneva lõimumisega oli turu riskitaluvus negatiivsete üllatuste suhtes väga tundlik, mis suurendas järskude turukorrektsioonide ja negatiivse üleilmse mõju ülekandumise võimalust.

Alates 2023. aasta algusest oli euroala pankade esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ligikaudu 15%, mis lõi neile tugeva aluse oma vastupanuvõime säilitamiseks mitme ebakindla perioodi vältel 2023. ja 2024. aastal. Ehkki mõnes euroala riigis kandsid VKEde ja ärikinnisvara portfellid 2024. aastal kahju, püsis viivislaenude suhtarv rekordmadala taseme lähedal ning pankade kindlad kapitali- ja likviidsuspuhvrid võimaldasid neil võimalikku kahjumit vaevata katta. Ka pankade kasumlikkus kasvas endiselt kiiresti, muu hulgas tänu kõrgetele netointressimarginaalidele ja väiksematele tegevuskuludele.

Pangandussektorivälise finantsvahenduse sektor oli 2024. aastal turukõikumiste suhtes vastupidav ja toetas jätkuvalt euroala turupõhist rahastamist kõigis krediidiriski kategooriates. Kontsentreeritud riskipositsioonide, likviidsuse mittevastavuste ja suure finantsvõimendusega seotud haavatavus investeerimisfondide sektori osades tekitas siiski endiselt muret. Oli võimalus, et hindamisšokid põhjustavad järsku väljavoolu fondidest ja lisatagatise nõudeid, mis võimendavad ebasoodsat turuarengut ja tekitavad mõju ülekandumist finantssüsteemi teistesse osadesse. See risk oli ikka veel väga asjakohane seetõttu, et pangandussektorivälistes portfellides oli krediidirisk geopoliitilise ebakindluse ja nõrgeneva majanduskasvu tõttu suurenenud.

Finantsstabiilsust pärssisid endiselt mitu struktuurset probleemi, sealhulgas kliimariskid ja küberjulgeolekuga seotud nõrkus, mis võivad olemasolevat haavatavust võimendada. Lisaks tekitas geopoliitilise killustatuse suurenemine muret, et seni saavutatud üleilmne majandus-, kaubandus- ja finantslõimumine pöördub. Selline struktuurne haavatavus nõuab ettevaatlikkust, sest see suurendab võimalikku volatiilsust veelgi, eriti kui see peaks realiseeruma tsüklilise nõrkuse ajal ja tekitama negatiivset vastastikmõju.

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika: vastupanuvõime tagamine ebasoodsate asjaolude ja ebakindluse ajal

EKP ülesanne on hinnata ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide ametiasutuste plaanitavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalimeetmeid pankadele. Ennekõike on EKP-l volitus kohaldada vajaduse korral rangemaid kapitalimeetmeid. EKP jälgis 2024. aastal riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat hoolikalt, kuid seda vajadust ei tuvastatud, sest mitu riiki oli juba võtnud uusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, et tugevdada oma pangandussüsteemide vastupanuvõimet kuhjunud nõrkuste ja langusriskide suhtes.

Finantssüsteemi vastupanuvõime säilitamine on endiselt väga oluline

2024. aasta juunis tegi EKP nõukogu avalduse, milles kutsus riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusi üles säilitama praegused kapitalipuhvri nõuded, et kindlustada pangandussektori vastupanuvõime ja tagada puhvrite kättesaadavus juhul, kui pangandussektori olukord või makrorahanduslikud tingimused halvenevad. Avalduses märgiti ka, et mõnes riigis on endiselt soovitatav luua vabastatavaid kapitalipuhvri nõudeid, et vähendada haavatavust ja suurendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve manööverdamisruumi, samal ajal kui pangandussektoris valitsevad tingimused piiravad protsüklilisuse riski. Samuti kutsus EKP nõukogu riikide ametiasutusi üles säilitama olemasolevaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid, et tagada edaspidigi usaldusväärsed ja jätkusuutlikud laenutingimused. 2024. aasta detsembris täiustas EKP oma muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kapitalipuhvrite hindamise raamistikku, et võtta arvesse nende asutuste süsteemset olulisust pangandusliidu kui terviku jaoks. Tõhustatud alammääraga metoodikat tuleb täielikult rakendada 1. jaanuariks 2028.^[26]

Seda arvesse võttes jätkasid riiklikud järelevalveasutused 2024. aastal makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika karmistamist, et parandada pankade vastupanuvõimet, kusjuures kõik pangandusliidu riigid on aasta lõpuks rakendanud teatavat liiki vabastatava puhvri nõude. Sellele aitas kaasa pankade kasumlikkus ja kapitaliga seotud manööverdamisruum, mis oli endiselt keskmiselt suur. 2024. aastal teatasid kolm euroala riiki vastutsüklilise kapitalipuhvri rakendamisest, samal ajal kui üks riik teatas süsteemse riski puhvri rakendamisest.^[27] See kajastab paljude riikide ametiasutuste jätkuvaid jõupingutusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ruumi suurendamiseks vabastatavate kapitalipuhvrite kujul isegi siis, kui nende riikide tsüklilised riskitingimused ei viita suuremale riskile.^[28] Lisaks kohandasid mõned riigid 1. jaanuaril 2024 pärast muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri alammäära metoodika täielikku rakendamist muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvritasemeid üksikute asutuste jaoks. Peale kapitalipõhiste meetmete teatasid kaks riiki laenuvõtjapõhiste meetmete võtmisest, mis kergitas sellised meetmed kehtestanud riikide arvu 17ni.^[29]

EKP jagas 2024. aastal teavet oma analüüside ja seisukohtade kohta seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve teemadega. Mai ja novembri finantsstabiilsuse ülevaate makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika peatükkides rõhutas EKP oma tugevat toetust regulatiivsetele algatustele, mille eesmärk on luua makrotasandi usaldatavusjärelevalve manööverdamisruumi ning parandada ELi pankade makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku tõhusust ja tulemuslikkust.^[30] Samuti jätkas EKP analüüsi selle kohta, millist mõju avaldavad finantsstabiilsusele õiguslikud algatused, millega kehtestatakse krediidiasutustele erakorralisi makse, ja tõstis sellega seotud probleeme esile kolmes arvamuses.^[31] Viimasena rõhutas EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku täiustamise olulisust mittepankade jaoks tagamaks, et nad pakuksid stabiilset rahastamist kogu finantstsükli jooksul (peatükk 3.4).

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP juures asub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaat. Lisaks pakub EKP ESRNile tuge analüüsi, statistika, logistika ja halduse vallas.^[32] Peale selle regulaarse toetuse jätkas EKP 2024. aastal ESRNi töösse panustamist. Muu hulgas osaleti ESRNi instrumentide töörühma, analüüsi töörühma ja stressitestimise töörühma juhtimises. EKP analüüsi- ja modelleerimispädevus oli eriti kasulik stressitestimise töörühma töös Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2025. aasta ELi-üleste stressitestide jaoks negatiivse stsenaariumi väljatöötamisel ning sellise esimese likviidsusalase stressitesti tegemisel, mis hõlmas kogu ELi finantssüsteemi. Sellega seoses osales EKP ka süsteemse likviidsusriski seireraamistiku koostamismeeskonna juhtimises.

Peale selle koostas EKP koos ESRNiga aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid kasutavad rohkem vastutsüklilist kapitalipuhvrit, et suurendada vastupanuvõimet finantstsükli varases etapis ja leevendada nii krediidituru kriiside mõju.^[33] Samuti toetas ta jätkuvalt ESRNi tööd mitmel teemal, eelkõige: 1) küberkerksuse makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid;^[34] 2) riigi keskpankade ja riigiasutuste haavatavuste jälgimine;^[35] 3) kinnisvarasektori haavatavused ja järelmeetmed seoses ESRNi 2023. aasta soovitusega ärikinnisvara kohta;^[36], [37] 4) intressimäärade muutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalve mõju ning 5) suurenenud ebakindluse ja tekkivate riskide (eelkõige seoses geopoliitilise, kliima ja tehnoloogilise arenguga) mõju makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikale. Viimasena korraldas ESRNi kõrgetasemeline töörühm Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse^[38] teise läbivaatamise, uurides ESRNi tööd ja kogemusi viimase kümne aasta jooksul. Rühm tegi ettepanekuid ESRNi makrotasandi usaldatavusjärelevalve suutlikkuse suurendamiseks, eelkõige süsteemsete riskide terviklikuma hindamise kaudu, milles võetakse arvesse vastastikuseid seoseid, vastastikust sõltuvust ja ülekanduvat mõju.^[39] Üksikasjalikumat teavet leiab ESRNi veebisaidilt ja aruannetest.

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus üksikute pankade turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks

Euroopa pangad olid kogu 2024. aasta jooksul vastupidavad. EKP otsese järelevalve alla kuuluvad pangad säilitasid tugeva kapitali- ja likviidsuspositsiooni. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv 15,72% ja üldised likviidsustingimused püsisid soodsad. Viivislaenude suhtarv püsis 2024. aasta kolmandas kvartalis 2,3% juures – ajaloolise madalaima taseme ligidal. Pankade kasumlikkus oli peamiselt intressimäärade tõusu toel suur.

Sellegipoolest seisid pangad silmitsi püsivate geopoliitiliste pingete perioodiga, mida iseloomustasid suur ebakindlus ja suurem volatiilsus, aga ka keeruline riskikeskkond, sealhulgas kliima- ja keskkonnariskid. Seega keskendus EKP järelevalvetöö endiselt sisekontrollifunktsioonide ja juhtimiskorra tõhususele ning selle tagamisele, et järelevalve alla kuuluvatel pankadel oleks piisavalt kapitali, et tulla toime usutavate negatiivsete stsenaariumidega.

Selle taustal ei toonud 2024. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess kaasa olulisi muudatusi pankade punktisummades ega 2. samba üldistes nõuetes. Üldised kapitalinõuded ja suunised kasvasid veidi ehk 15,6%ni riskiga kaalutud varadest (2023. aastal 15,5%).^[40]

2024. aastal keskendus EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt suurel määral krediidiriski juhtimisele, IFRS 9 raamistike puuduste kõrvaldamisele ning kinnisvara- ja VKEde portfellide sihipärasele läbivaatamisele, et leevendada varade kvaliteedi halvenemist. Riskiandmete koondamise ja aruandluse puudujäägid, mis takistavad tõhusat otsuste tegemist, tekitasid vajaduse suuremate järelevalvealaste jõupingutuste järele, et parandada pankade infosüsteeme ja tegeleda IT-turvalisuse nõrkustega. Operatsiooni- ja IKT-risk tekitas endiselt muret, rõhutades vajadust kiirendada digiteerimisprotsessi ja tugevdada küberkerksust. EKP tegi küberkerksuse stressitesti, millest nähtus, et pankadel olid olemas reageerimis- ja taasteraamistikud, kuid neil on ka arenguruumi. Seoses kliima- ja keskkonnariskidega jätkas EKP jälgimist, kuidas pangad peavad kinni 2022. aastal seatud tähtaegadest, et täita 2024. aasta lõpuks kõik järelevalveootused. Nagu ka 2023. aastal, järgnesid järelevalveülesannete täitmisele pidev dialoog, tagasisidekirjad ja vajaduse korral siduvad järelevalveotsused, milles nähti ette perioodiliste karistusmaksete laekumine.^[41] EKP kasutas ka ettevaatavaid vahendeid, et hinnata pankade rahastamise kooskõla ELi kliimaeesmärkidega.

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2024. aastal riskipõhise ja paindliku lähenemisviisi kasutamist. Mais otsustas järelevalvenõukogu käivitada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi reformi, et 1) keskenduda riskihinnangutele, tugevdades mitmeaastast lähenemisviisi, 2) lõimida paremini järelevalvetegevusi, 3) kasutada kõiki järelevalvevahendeid, 4) tõhustada teabevahetust, 5) muuta metoodikad stabiilseks ning 6) kasutada paremini ära IT-süsteeme ja analüüsi. Peale selle moodustasid EKP ja EBA pankade aruandluse ühiskomitee, et ühtlustada ja lõimida pangandussektori aruandlust eesmärgiga suurendada tõhusust ja vähendada aruandluskulusid.

6. novembril 2024 tähistas ühtne järelevalvemehhanism oma kümnendat aastapäeva. Selle sündmuse tähistamiseks kuulutati terve aasta integratsiooniaastaks, sealhulgas käivitati ühtse järelevalvemehhanismi esimene sihtprogramm. Programm on osa ühtse järelevalvemehhanismi pakutavast koolitusest ja selle eesmärk on muu hulgas edendada sidusat järelevalvekultuuri kogu Euroopa pangandusjärelevalves.

Euroopa Keskpanga järelevalvealaste prioriteetidega aastateks 2025–2027 püütakse 1) parandada pankade võimet hinnata ja juhtida makromajanduslikke ohte, eelkõige geopoliitilisi šokke; 2) tagada, et nad tegeleksid tõhusalt ja kiiresti järelevalve käigus tuvastatud püsivate puudustega; 3) anda neile vahendid, et nad saaksid tegeleda uute katsumustega, mis tulenevad digitaliseerimisest ja uute tehnoloogiate kasutamisest.

Osana jätkuvatest jõupingutustest läbipaistvuse suurendamiseks võttis EKP 2024. aastal nõuetekohaselt arvesse märkusi, mis saadi sisemudelite läbivaadatud juhendi kohta avaliku konsultatsiooni käigus. Sisemudelite lõplik läbivaadatud juhend avaldati seejärel 2024. aasta veebruaris. Aasta jooksul algatas EKP ka avalikud konsultatsioonid seoses oma juhtimise ja riskikultuuri juhendi eelnõu, pilvteenuste osutajatele pilvteenustega seotud tegevuse edasiandmise juhendi ning järelevalveasutustele liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse läbivaadatud põhimõtetega. Samuti avaldas ta põhjaliku metoodika intressimäära ja krediidimarginaali riski hindamiseks ning ajakohastas operatsiooni- ja IKT-riski järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi metoodikat. Viimasena avaldas EKP parimad tavad IFRS 9 eraldiste moodustamise ja päevasiseste likviidsusriskide juhtimise kohta.

2024. aastal kehtestas EKP sanktsioonid kolme panga suhtes.^[42]

5. juunil 2024 nimetas EKP nõukogu järelevalvenõukogusse kolm uut EKP esindajat: Sharon Donnery, Pedro Machado ja Patrick Montagner.

Üksikasjalikum teave on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2024. aasta aruandes.

3.4 EKP panus Euroopa ja maailma poliitikaalgatustesse

2024. aastal tehti olulisi edusamme finantssektori õigusraamistiku parandamisel. EKP aitas kaasa lõplike Basel III reformide rakendamisele ELis ning ettepanekule tugevdada ELi kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku. Olulisi edusamme tehti ka krüptoraha reguleerimisel, keskendudes rakendamisele, ja digitaalse euro projektiga. Samal ajal osales EKP käimasolevates poliitilistes aruteludes ja ettevalmistustes edasiseks seadusandlikuks tööks seoses pangandussektorivälise finantsvahenduse ja kapitaliturgude liiduga.

Olulised muutused pankade õigusraamistikus

Läbivaadatud kapitalinõuete määrus^[43] ja läbivaadatud kapitalinõuete direktiiv^[44], millele sageli viidatakse kui ELi panganduspaketile, võeti ametlikult vastu ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 19. juunil 2024. Eelkõige võeti nende kahe õigusaktiga lõplikud Basel III reformid üle ELi õigusesse, suurendades veelgi ELi pangandussüsteemi vastupanuvõimet mitmesugustele riskidele. Samuti laiendati nende abil järelevalvevahendeid, et hõlmata kliima- ja muude kestlikkusriskide lahendamist. EKP osales panganduspaketi koostamises, pakkudes tehnilist oskusteavet Euroopa Komisjoni, ELi nõukogu ja Euroopa Parlamendi kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Samuti toetas ta ja toetab edaspidigi reguleerivaid asutusi, eelkõige EBAd, et alustada panganduspaketi elementide rakendamist, näiteks asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite ja regulatiivsete tehniliste standardite üle peetavate konsultatsioonide kaudu. Võrdsete võimalustega seotud kaalutlustest tulenevalt lükati Baseli tururiski eeskirjade rakendamine ELis, nimelt kauplemisportfelli aruandluse põhjaliku läbivaatamise regulatiivseks nõudeks muutmine edasi 2026. aasta jaanuarikuusse.

2024. aasta jooksul võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu seisukohad pankade kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi kohta, järgides Euroopa Komisjoni 2023. aasta aprillis esitatud seadusandlikku ettepanekut. Ettepaneku eesmärgid hõlmasid kriisilahenduse kohaldamisala laiendamist väiksematele ja keskmise suurusega pankadele ning vahendite pakkumist, et hõlbustada hoiuste tagamise skeemide kasutamist kriisiohjes. Kolmepoolsete läbirääkimiste tulemused peaksid tagama nende eesmärkide saavutamise ning tugevdama veelgi ELi pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku.

Krüptovara reguleeriva raamistiku rakendamine

EKP jätkas 2024. aastal krüptovara õigusraamistiku viimistlemist ja rakendamist nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. ELi tasandil andis EKP teavet tehniliste standardite ja suuniste kohta, mida koordineerisid EBA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, seoses määrusega, mis käsitleb krüptovaraturge.^[45] EKP avaldas ka arvamuse kavandatava määruse ja direktiivi kohta, mis käsitleb makse- ja e-raha teenuseid, milles ta soovis tagada e-raha tokenite jaoks asjakohased kaitsemeetmed ja usaldatavusnõuded ning nõudis krüptolaenuteenuste mõjuhinnangut.^[46] Rahvusvahelistel foorumitel, nagu finantsstabiilsuse nõukogu, keskenduti krüptovaradega seotud regulatiivsete meetmete rakendamise edendamisele ja jälgimisele. Sellega seoses andis EKP panuse finantsstabiilsuse nõukogu ja IMFi aruandesse G20 krüptovarapoliitika rakendamise tegevuskava kohta. Samuti osales ta finantsstabiilsuse nõukogu tokeniseerimise ja selle finantsstabiilsusele avaldatava mõju analüüsis.

Kapitaliturgude liidu suunas tehtavate edusammude toetamine ja pangandusvälise finantsvahenduse õigusraamistiku tugevdamine

Kogu aasta vältel andis mitu kõrgetasemelist aruannet kapitaliturgude liidule uut hoogu ning nendes rõhutati, kui oluline on mobiliseerida kapitaliturge ühtse turu süvendamiseks ning uuenduslike ja tootlike Euroopa ettevõtete piisavaks rahastamiseks.^[47] EKP osales poliitilises arutelus, määrates kindlaks prioriteedid EKP nõukogu avalduses kapitaliturgude liidu edendamise kohta. Samuti esitas ta erinevates väljaannetes ja kõnedes kapitaliturgude liidu kolm peamist tulevikueesmärki, nimelt 1) tagada Euroopa säästutoodete kättesaadavus, läbipaistvus ja taskukohasus, et suurem osa Euroopa säästudest jõuaks kapitaliturgudele; 2) edendada kauplemis- ja kauplemisjärgse maastiku konsolideerimist ning 3) arendada uuenduslike ettevõtete, eelkõige Euroopas mahajäänud riskikapitali rahastamise ökosüsteemi.^[48] EKP panustas ka kapitaliturgude liidu finantsturutaristu aspektidesse (vt 4. peatükk). Lisaks osales ta eurorühma aruteludes Euroopa kapitali- ja finantsturgude tuleviku üle ning osales Euroopa Komisjoni sihipärases konsultatsioonis ELi väärtpaberistamise raamistiku toimimise kohta, mille tulemuseks on eeldatavasti seadusandlikud meetmed.

Lisaks rõhutas EKP jätkuvalt pangandusvälise finantsvahenduse sektori struktuursete haavatavustega tegelemise ja asjaomase poliitikaraamistiku parandamise tähtsust makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast. Peale selle rõhutas ta vajadust jätkata selliste rahvusvaheliste soovituste täielikku ja kiiret rakendamist, mille eesmärk on tegeleda likviidsusriskiga avatud fondides ja rahaturufondides. EKP andis oma panuse eurosüsteemi vastusesse Euroopa Komisjoni konsultatsioonile pangandussektori välise finantsvahenduse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kohta.^[49] Samuti osales ta finantsstabiilsuse nõukogu poliitilises töös, mis käsitleb likviidsusvalmidust seoses pangandussektoriväliste turuosaliste marginaalide ja tagatiste nõudmisega, ning andis aktiivse panuse käimasolevasse poliitilisse töösse, mis käsitleb pangandussektorivälisest finantsvõimendusest tulenevate riskide käsitlemist.^[50]

Infokast 3
Euroala aktsiafondide kontsentratsiooniriski areng

Euroala aktsiafondide kontsentratsioonirisk kasvas 2024. aastal märkimisväärselt

Kontsentratsioonirisk tekib siis, kui fondid teevad suure osa investeeringutest vaid vähestesse suurtesse üksustesse, geograafilistesse piirkondadesse või majandussektoritesse. Investeerimisfondide aktsiapositsioonide analüüsist nähtub, et ligi 30% nende mittefinantsettevõtete aktsiate koguportfellist oli 2024. aasta lõpus koondunud ainult 25 ettevõttesse (joonise A osa a). See kajastab asjaolu, et märkimisväärselt suurem portfellide osakaal on eraldatud suurimatele fondipositsioonidele, kusjuures üle 3% kõigist mittefinantsettevõtete aktsiapositsioonidest investeeris ainult ühte aktsiasse (joonise A osa b).

Joonis A

Aktsiapositsioonide kontsentratsioon euroala investeerimisfondides aja jooksul

a) Investeerimisfondide mittefinantsettevõtete aktsiate positsioonide osakaal 25 suurima emitendi hulgas

(protsentides mittefinantsettevõtete aktsiate positsioonidest)

b) Muutus 25 suurima emitendi kontsentratsioonis investeerimisfondide mittefinantsettevõtete aktsiate positsioonides

(protsentides mittefinantsettevõtete aktsiate positsioonidest)

Portfelli suurenev kontsentratsioon kajastas nii investeerimisstrateegiate kui ka väärtuse muutusi

Viimastel aastatel on kontsentratsiooniriski suurenemise peamised taganttõukajad olnud passiivsete investeerimisstrateegiate kasvav populaarsus ja tehnoloogiapõhiste USA ettevõtete aktsiahindade suur tõus. Passiivse investeerimise eesmärk on jäljendada üldise turu tulemusi. See tähendab, et passiivselt hallatavad investeerimisfondid järgivad tavaliselt aktsiaindekseid, mille portfellides on rohkem suuremaid emitente, kes kuuluvad peamistesse võrdlusindeksitesse. Selle tulemusena kajastas euroala aktsiafondide suurimate positsioonide koosseis 2024. aastal üha enam mõne suure USA tehnoloogiaettevõtte domineerimist üleilmsetel aktsiaturgudel (joonise B osa a). Nende aktsiate märkimisväärne hinnatõus kogu aasta jooksul suurendas nende suhtelist väärtust portfellides, tekitades samal ajal tehnoloogiafondidesse suhteliselt suuremaid voogusid kui muudesse aktsiafondidesse (joonise B osa b).

Joonis B

Nihe USA aktsiate ja tehnoloogiapõhiste aktsiafondide poole

a) Euroala investeerimisfondide 25 suurimat mittefinantsettevõttest emitenti emitentide asukoha järgi

(protsentides)

b) Euroala aktsiafondide voogude ja vara puhasväärtuse kumulatiivsed muutused 2024. aastal fonditüüpide kaupa

(protsentides netovara kogumahust)

Kontsentreeritud portfellid on tundlikud äkiliste hinnakorrektsioonide ja võimendusarengu suhtes

Sellise ettevõtte või sektori šokid, milles investeerimisfondide portfellid on tugevalt kontsentreeritud, võivad põhjustada kogu fondi jaoks suurt väärtuskadu ja ajendada investoreid fondiosakuid müüma. Nii võib juhtuda, et investeerimisfondid peavad varad kiiresti likvideerima, et väljavoolule reageerida. See võib asjaomaste aktsiate hindu veelgi alandada ja võimendada langusspiraali. Samuti suurendab see finantsraskuste ülekandumise riski, avaldades survet varahindadele, mida šokk algselt ei mõjutanud, ning see võib kaasa tuua ulatuslikumaid turuhäireid. 2024. aastal suurenes aktsiahindade järsu korrigeerimise oht suurema geopoliitilise riski, makromajandusliku ebakindluse ja mõnel aktsiaturul kehtiva ülehindamismure pärast. Sellega seoses on laiema finantsstabiilsuse säilitamiseks üha olulisem tugevdada investeerimisfondide sektori vastupanuvõimet sellistele šokkidele.

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne roll turutaristu ja maksete arendamisel, käitamisel ja järelevalvel. 2024. aastal suurenes maksete hulk kõigis eurosüsteemi hallatavates TARGETi teenustes, mille funktsioonid, sealhulgas mitut vääringut hõlmavad arveldusteenused, arenesid veelgi edasi. Et tõhustada jae- ja hulgimaksete ning väärtpaberiturgude digiteerimist, pani eurosüsteem aluse digitaalse euro võimalikule kasutuselevõtule ning viis edukalt lõpule uurimistöö hajusraamatu tehnoloogia kasutamiseks keskpangarahas arveldatavate hulgitehingute puhul. Arenevaid küberohte käsitleti nii operatiivsest kui ka järelevalve seisukohast. Käivitati töö ülemaailmsete välismaksete / eri vääringuid hõlmavate maksete parandamise nimel, et toetada kiirema, odavama, läbipaistvama ja kättesaadavama ülemaailmse maksekeskkonna loomist.

4.1 TARGETi teenused

TARGETi teenused koosnevad kolmest arveldusteenusest: T2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioone toetav eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ülekannete ja kommertsmaksete reaalajaline brutoarveldussüsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk üleeuroopaline ühtne väärtpaberiarvelduste platvorm ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mille abil tehakse välkmakseid keskpangarahas.

EKP tegi 2024. aastal suuri edusamme kõikide TARGETi teenuste edasiarendamises, tehes ühiseid jõupingutusi, et tugevdada T2 ja T2Si suutlikkust taastuda suurte intsidentide (sh küberründe) korral ning täiustada veelgi TARGETi teenuste funktsioone, et rahuldada turu muutuvaid vajadusi. Et säilitada automaatne töötlemine välismaksete kontekstis, ajakohastati T2 sõnumeid kooskõlas kõige uuemate muutustega suure väärtusega maksesüsteemide (HVPS Plus) turustandardites. T2Si märkimisväärsete saavutuste hulka kuuluvad uute aruandlusteenuste täielik kasutuselevõtt, funktsioonide laiendamine tehingute arveldamiseks T2Si platvormi väliste väärtpaberite keskdepositooriumidega, osalevate pankade rahavoogude juhtimise teenuste edasiarendamine ning töö jätkamine, et valmistuda uute lõppinvestorite turgude tulevaseks lõimimiseks. Peale selle mängisid T2Si juhtorganid olulist rolli tähtsates poliitilistes ja regulatiivsetes algatustes, nagu ELi väärtpaberiarveldustsükli edasine lühenemine (T + 1-ni) ja arvelduskorra süsteemi läbivaatamine, pannes rõhku karistusmehhanismi täiustamisele, et suurendada tõhusust. Kõikide TARGETi teenuste arengu edenemine on turu tõhusust märkimisväärselt suurendanud.

TARGETi teenuste eri vääringute hõlmamise funktsioon võimaldab osutada arveldusteenuseid muudes vääringutes peale euro, kui asjaomased keskpangad otsustavad seda teha. Kuni 2024. aastani kasutati seda funktsiooni ainult T2Sis Taani kroonides tehtavate väärtpaberitehingute arveldamiseks. Alates 2024. aasta veebruarist on TIPSis kasutatud mitme vääringu funktsiooni ka välkmaksete arveldamiseks Rootsi kroonides. Seda kasutatakse ka siis, kui 2025. aasta aprillis hakatakse T2s ja TIPSis arveldama makseid Taani kroonides.

Kolme arveldusteenuse (T2, T2S ja TIPS) kõrval töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenust, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See on kõikides euroala riikides kasutusele võetav eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate varade haldamiseks. ECMSi käivitamine on nihutatud 2024. aasta novembrist 2025. aasta juunisse, et anda kasutajatele rohkem aega ECMSi funktsioone stabiilses keskkonnas katsetada.

Maksete hulk kasvas 2024. aastal kõigi TARGETi teenuste puhul. T2s arveldati päevas keskmiselt 421 875 makset. See tähendab eelmise aastaga võrreldes 3,2% kasvu, mis tulenes peamiselt kommertsmaksetest. T2Sis arveldati päevas keskmiselt 791 416 tehingut. See tähendab 13,1% kasvu, mis jagunes laias laastus turusegmentide ja osaliste vahel. TIPSi osaliste arvu edasine kasv ja esimese vääringu, mis ei ole euro, arveldusoperatsioonide alustamine veebruaris (vt eespool) tõid kaasa TIPSi maksete arvu märkimisväärse suurenemise 2024. aastal. Kui vaadata eurodes nomineeritud mahtu, siis kasvas päeva keskmine 963 894 makselt 2023. aasta detsembris 1 657 421 makseni 2024. aasta detsembris (+72,0%). Rootsi kroonides nomineeritud maksete maht oli keskmiselt 2 686 745 miljonit päevas alates 2024. aasta veebruarist kuni aasta lõpuni.

4.2 Turutaristu ja maksete innovatsioon ning lõimimine

18. juulil 2024 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi põhimõtted seoses mittepankadest makseteenuse pakkujate juurdepääsuga kõigile euroala keskpankade käitatavatele maksesüsteemidele ja keskpangakontodele.^[51] Nendes sätestatakse üldpõhimõte, et juurdepääs euroala keskpankade käitatavatele maksesüsteemidele tuleb võimaldada mittepankadest makseteenuse pakkujatele, kes vastavad kõigile riskimaandusnõuetele. Eurosüsteem ei paku mittepankadest makseteenuse pakkujatele juurdepääsu kontodele klientide raha kaitsmiseks; keskpangakonto pidamine tähendab arvelduskohustuste täitmiseks vajalike vahendite paigutamist. Et leevendada keskpanga eriomaseid muresid finantsstabiilsuse ja rahapoliitika seisukohast, kehtestab eurosüsteem mittepankadest makseteenuse pakkujate kontodele maksimaalse hoiusepiirangu. Need põhimõtted on kooskõlas välkmaksete määrusega^[52], millega muudeti muu hulgas arvelduse lõplikkuse direktiivi^[53], et võimaldada mittepankadest makseteenuse pakkujatel osaleda määratud maksesüsteemides. Eurosüsteem rakendas neid põhimõtteid nõukogu otsusega, mis võeti vastu 27. jaanuaril 2025^[54], millele järgnevad 2025. aasta juunis TARGETi suunise^[55] asjakohased ajakohastused.

2024. aasta augustis avaldas EKP tagatiste riigisisese või piiriülese mobiliseerimise ja haldamise ühtlustatud eeskirjad ja korra. See on samm euroala ja kapitaliturgude liidu edasise finantslõimumise poole.

Kapitaliturgude liidu loomise jätkuva toetamise raames jälgis eurosüsteemi väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm (AMI-SeCo) jätkuvalt riikide turgude vastavust T2Si ühtlustamisstandarditele, aga ka Euroopa ühtse tagatiste haldamise reeglistiku (SCoRE) standarditele ja Euroopa korporatiivsete sündmuste standarditele. 2024. aasta aruandest korporatiivsete sündmuste vastavuse kohta ja SCoREBOARDi aruandest 2024. aasta teise poole kohta nähtub, et AMI-SeCo standardite täitmisega on tehtud vähe edusamme ja sellega seoses esineb viivitusi, olgugi et paljud puudujäägid peaksid olema kõrvaldatud 2025. aasta juuniks. Üks nõuete täitmist toetav jõud on ühtse sõnumistandardi kasutamine, nagu on nõutud SCoRE standardites, mis on keskse tähtsusega, et parandada korporatiivse tegevuse automatiseerimist ja tagatiste haldamise kolmepoolset töötlemist. AMI-SeCo süsteemi ISO 20022 üleminekustrateegia rakkerühm töötab välja strateegiat kogu turgu hõlmavaks üleminekuks standardile ISO 20022, mis on uusim saadaolev sõnumistandard.

Eurosüsteem viis 2024. aastal edukalt lõpule oma katsed, mille keskmes oli hajusraamatu tehnoloogia kasutamine keskpangarahas arveldatavate hulgitehingute puhul.^[56] Kuue kuu jooksul katsetati 58 erinevat kasutusjuhtumit. Kuue kuu jooksul töötles eurosüsteem kokku üle 200 tehingu koguväärtusega 1,59 miljardit eurot. Ettevalmistavas töös osales üheksa riigi 64 üksust. Nende hulka kuulusid keskpangad, finantsturu osalised ja hajusraamatu tehnoloogia käitajad.

Tulemused on praegu analüüsimisel, et hankida teavet järgmiste sammude jaoks seoses Euroopa nägemusega digitaalse kapitaliturgude liidu tulevikust.^[57] Eurosüsteem jätkas kogu 2024. aasta jooksul turuga arvamuste vahetamist spetsiaalses uute hulgiarveldustehnoloogiate kontaktrühmas.

Viimasena käivitati 2024. aasta jaanuaris ELi emiteerimisteenus. Seda teenust, mida Euroopa Komisjon kasutab ELi võlaväärtpaberite turvaliseks, tõhusaks ja neutraalseks emiteerimiseks ja arveldamiseks T2Sis, on kasutatud alates selle kasutuselevõtust intensiivselt ja edukalt. ELi emiteerimisteenuse neutraalsuspõhise lähenemise alusel on Belgia keskpanga väärtpaberite keskdepositooriumi kaudu emiteeritud üle 100 miljardi euro väärtuses võlaväärtpabereid.

4.3 Digitaalse euro projekt

2023. aasta novembris käivitas EKP kaheaastase digitaalse euro projekti ettevalmistamise etapi, et panna alus digitaalse euro võimalikuks käibelelaskmiseks. 2024. aastal tegi eurosüsteem peamiste vahe-eesmärkide saavutamisel edusamme ja jagas tehtud edusammude kohta korrapäraselt teavet. Esimene digitaalse euro eduaruanne avaldati juunis ja teine digitaalse euro eduaruanne detsembris. Ettevalmistusetapi raames töötab EKP digitaalse euro reeglistiku kallal, mis on oluline digitaalse euro kasutamise ja haldamise standardimiseks euroalal. 2024. aastal keskendus reeglistiku väljatöötamise rühm kahele põhiülesandele: reeglistiku esimese kavandi läbivaatamine ja lisaosade väljatöötamise jätkamine seitsme uue reeglistiku väljatöötamise rühma töösuuna toel.

Digitaalse euro kujundus tugineks tipptasemel tehnoloogiale, mis muudaks selle küberkerkseks ja suudaks rahuldada kasutajate vajadusi. Jaanuaris avaldas EKP kutse digitaalse euro komponentide ja nendega seotud teenuste võimalikele pakkujatele taotluste esitamiseks ning suutis valikul edusamme teha.

2024. aasta septembris alustati täiendavaid eksperimenteerimis- ja kasutajauuringuid, et saada teavet kasutajate eelistuste kohta. See hõlmas veebiküsitlusi ja intervjuusid sihtrühmadega, nagu väikekauplejad ja haavatavad tarbijarühmad. Käivitati innovatsioonipartnerlused era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, et katsetada tingimuslikke makseid ning uurida muid uuenduslikke kasutusvõimalusi.

EKP tegi edusamme digitaalse euro sellise võrguvälise funktsiooni arendamisel, mis võimaldaks teha makseid ilma internetiühenduseta, tagades sealjuures sularahaga ühetaolise privaatsustaseme. Selle raames uuriti, kuidas kasutada lõppkasutaja seadmetes võrguvälist funktsionaalsust, hõlmates tehnoloogilisi, turva- ja talitlusaspekte.

Suhtlus sidusrühmadega jäi 2024. aastal prioriteediks ning EKP suhtles aktiivselt üldsuse, turuosaliste ja poliitikakujundajatega. See hõlmas tehnilisi kohtumisi eurojaemaksete nõukoguga, kahepoolseid kohtumisi turuosalistega ning jõupingutusi, et suurendada üldsuse teadlikkust projektist ja läbipaistvust digitaalset eurot käsitlevate seminaride kaudu kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Kogu 2024. aasta jooksul andis EKP tehnilist teavet, et toetada Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus toimuvaid arutelusid Euroopa Komisjoni digitaalse euro määruse ettepaneku üle, mis avaldati 2023. aasta juunis.

EKP suhtles korrapäraselt ka kaasseadusandjate ja turu sidusrühmadega, et anda teavet projekti edenemise kohta ning koguda tagasisidet hoitavate digitaalsete eurode piirmäära kalibreerimise meetodite eri elementide kohta.^[58] Kuigi hoitavate digitaalsete eurode piirmäär määratakse kindlaks selle kasutuselevõtu kuupäevale lähemal ajal – tagamaks, et see kajastaks sel hetkel kehtivaid majandustingimusi –, hakkas EKP 2024. aastal välja töötama rahalisi ja majanduslikke aspekte hõlmavat metoodikat, mille eesmärk on tasakaalustada õigusakti eelnõus sätestatud eesmärke: muuta digitaalne euro laialdaselt kasutatavaks maksevahendiks ning kaitsta finantsstabiilsust ja rahapoliitika ülekandumist. Spetsiaalne töösuund, kuhu on kaasatud EKP eksperdid riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste toetusel, hakkas kindlaks määrama hoitavate digitaalsete eurode piirmäära kalibreerimist mõjutavaid põhitegureid, et luua sidus metoodika, milles neid tegureid arvesse võetakse.

EKP nõukogu teeb otsuse digitaalse euro projekti järgmise etapi juurde liikumise kohta 2025. aasta lõpuks. Otsus digitaalse euro kasutuselevõtu kohta tehakse alles pärast Euroopa Liidu õigusraamistiku vastuvõtmist.

4.4 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Finantsturutaristute ja maksete turvaline ja tõhus toimimine euroalal on endiselt eurosüsteemi järelevaatamistegevuse prioriteet. Lisaks osaleb eurosüsteem eurot emiteeriva keskpangana teiste järelevaatajate või pädevate asutustega koostöölepingutes, milles keskendutakse märkimisväärse eurovääringus tegevuse mahuga finantsturutaristutele.

TARGETi teenuste järelevaatamisel oli esmatähtis teha esimene põhjalik hindamine pärast T2 ja T2Si konsolideerimist 2023. aastal. Hindamises, mis lõpetatakse 2025. aastal, pööratakse erilist tähelepanu TARGETi teenuste riskijuhtimise funktsiooni riskijuhtimisraamistiku ning küberkerksuse ja infoturbe raamistiku rakendamise jälgimisele. Hindamised tehti ka T2st väljaspool asuvate süsteemselt oluliste maksesüsteemide (SIPS), nimelt EURO1, STEP2-T ja Mastercard Clearing Management Systemi kohta. Need hindamised viiakse samuti lõpule 2025. aastal. Selle kõrval toimus pidev järelevaatamine TARGETi teenuste ja kõikide süsteemselt oluliste maksesüsteemide üle.

Peale selle vaatas eurosüsteem läbi EKP määruse süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamisnõuete kohta (süsteemselt oluliste maksesüsteemide määrus)^[59] ja tegi kindlaks mitu valdkonda, mida on vaja ajakohastada. Ajakohastamine toimub määruse uuesti sõnastamise vormis, et kaasata uued juhtimist, küberriski ja allhankeid käsitlevad nõuded, aga ka süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratluse muudatused, et hõlmata erandkorras väljaspool euroala asuva juriidilise isiku euroala filiaal. 2024. aasta oktoobris algatati avalik konsultatsioon süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse kavandatava uuesti sõnastamise kohta ja lõplik uuesti sõnastatud määrus avaldatakse 2025. aasta jooksul.

Eurosüsteem jätkas PISA raamistiku all järelevaatamistegevust elektrooniliste maksevahendite, -skeemide ja -korra üle, viies lõpule uute üksuste järelevalve alla toomise ning tehes põhjalikke hinnanguid järelevalve alla kuuluvate üleeuroopaliste skeemide ja kordade kohta. 2024. aasta teisel poolel jätkas järelevaatamisfunktsioon ettevalmistusi krüptovaraturgude määruse^[60] kohaste uute kohustuste rakendamiseks.

Küberkerksuse valdkonnas vaatas eurosüsteem läbi oma kübervastupidavusvõime strateegia, laiendades selle kohaldamisala, et hõlmata PISA raamistiku alusel järelevalve alla kuuluvaid üksusi. Lisaks töötas Euroopa Keskpankade Süsteem TIBER-EU raamistiku läbivaatamise kallal muu hulgas ka selleks, et viia see vastavusse regulatiivsete tehniliste standarditega digitaalse tegevuskerksuse määruse (DORA)^[61] ohuteabel põhineva läbistustestimise jaoks.^[62] TIBER-EU ajakohastatud raamistik avaldati 2025. aasta veebruaris.

Eurosüsteem jätkas eurot emiteeriva keskpanga rollis ELi kesksete vastaspoolte järelevalve- ja kriisilahenduskolleegiumide töösse panustamist ning osales süsteemselt oluliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte pidevas järelevalves. Mis puutub väärtpaberiarveldustesse, siis jätkas eurosüsteem väärtpaberite keskdepositooriumide määruse^[63] kohast korrapärast läbivaatamist ja hindamist. Samuti hakkas ta täitma oma rolli hajusraamatu tehnoloogia katsekorra määruse^[64] alusel hajusraamatu tehnoloogia põhiseid turutaristuid käitavatele üksustele tegevusloa andmise protsessis.

EKP panustas järelevaatamise seisukohast mitmesse rahvusvahelisse töösuunda, sealhulgas seoses kesksete vastaspoolte võimendustagatiste, kliimariskide ja üldise äritegevuse riskiga, aga ka kiirete maksesüsteemide omavahelise sidumise juhtimise ja järelevaatamisega. ELi õigusruumis panustas eurosüsteem koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega regulatiivsete tehniliste standardite, sealhulgas läbivaadatud Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR 3)^[65], DORA ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (väärtpaberite keskdepositooriumide määruse raamistiku täiendav täpsustamine ja selgitamine) väljatöötamisse. EMIR 3 arutelude raames jälgis EKP pidevalt ELi kliirimiskeskkonna arengut ja tegi kvantitatiivseid analüüse selliste regulatiivsete meetmete kohta nagu EMIR 3 aktiivse konto nõue. EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve avaldasid esimese ühisaruande maksepettuste kohta, rõhutades klientide autentimise rangete nõuete tõhusust.

5 Turuoperatsioonidealane tegevus ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid on rahapoliitilised instrumendid, mida kasutatakse üleilmsete finantsturgude stressiolukorras stabiliseerivate vahenditena. Turupõhise rahastamise kaitsemeetmeks olid taas euro likviidsusliinid euroalaväliste keskpankadega. EKP jätkas ka USA dollari operatsioonide korrapärast pakkumist nõuetele vastavatele euroala vastaspooltele, mida toetas suuremate keskpankade alaline vahetustehingute liinide võrgustik, mis koosnes EKPst ning USA föderaalreservist, Kanada keskpangast, Inglise keskpangast, Jaapani keskpangast ja Šveitsi keskpangast. EKP ei sekkunud 2024. aastal välisvaluutaturu tegevusse. EKP vastutas endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning täitis üldist koordineerivat rolli seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

5.1 Turuoperatsioonide areng

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid on rahapoliitilised instrumendid, mis aitavad vältida seda, et pinged rahvusvahelistel rahastamisturgudel pärsivad euroala rahapoliitika ülekandumise tulemuslikkust. Tabelis 5.1 on esitatud 31. detsembri 2024. aasta seisuga kasutusel olevad likviidsusliinid.

Seoses välisvaluuta likviidsusliinidega jätkas EKP 2024. aastal igal nädalal seitsmepäevase tähtajaga USA dollarites likviidsuse pakkumist koostöös USA föderaalreservi, Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga (vahetustehingute liini võrk). Euroala vastaspoolte laenutegevus oli kogu aasta jooksul väga tagasihoidlik.

Pärast seda, kui 16. jaanuaril 2024 jõustus EKP uus raamistik eurodes likviidsuse pakkumiseks euroalavälistele keskpankadele, pikendati kõiki euro likviidsusliine, mille kohta esitati pikendamistaotlused, esialgu kuni 31. jaanuarini 2025 ja seejärel 31. jaanuarini 2027.^[66] Euro likviidsusliine kasutati 2024. aastal vähe.

Välisvaluutainterventsioonidega seotud aruandlus

2024. aastal EKP välisvaluutaturu tegevusse ei sekkunud. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal. Välisvaluutainterventsioonide andmeid avaldatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega EKP veebisaidil ja EKP andmeportaalis ning nende ülevaade on esitatud ka tabelis 5.2. Kui kvartalis ei toimunud ühtegi välisvaluutainterventsiooni, on see selgelt välja öeldud.

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste rahvusvaheliste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutainterventsioone ning vahetuskursimehhanismi (ERM II) „ääreinterventsioone“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP vastutab kontode haldamise ja maksete töötlemise eest seoses laenusaamise ja laenuandmise toimingutega, mis tehakse ELis liikmesriikide maksebilansi toetamiseks mõeldud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA) ^[67] Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)^[68] ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)^[69], taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU)^[70], Ukraina rahastu, sealhulgas erakorralise sildrahastamise^[71], ning Egiptuse Araabia Vabariigile antava lühiajalise makromajandusliku finantsabi kaudu^[72]. Samuti vastutab EKP teatavate Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)^[73] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)^[74] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise ning kõigi Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest^[75]. 2024. aastal osutas EKP Euroopa Komisjonile makseagendi teenuseid^[76].

31. detsembri 2024. aasta seisuga oli MTFA raames antud laenude kogujääk 0,2 miljardit eurot, EFSMi raames antud laenude kogujääk 42 miljardit eurot, SURE raames antud laenude kogujääk 98,35 miljardit eurot ning Kreeka krediidikorralduse lepingu raames antud laenude kogujääk 31,605 miljardit eurot. Viimasena töötles EKP 2024. aastal ka eri liikmesriikidele antud ja eri liikmesriikidelt saadud taasterahastu „Next Generation EU“ laenude ja toetuste ning Ukrainale antud laenude väljamakseid ja intressimakseid.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2024. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku (ERMS) alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Nii mõnigi eurosüsteemi keskpank osutab selle raamistiku piires finantsteenuseid ‒ ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega ‒ euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes jälgib teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku parandamist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP otsustusorganitele.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2024. aasta lõpus 287 (2023. aasta lõpus 273). 2024. aasta neljanda kvartali seisuga olid kõikide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) 2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenenud ligikaudu 8%.

6 Sularaha on Euroopa kodanike seas endiselt levinuim makseviis

2024. aastal suurenes ringluses olevate pangatähtede maht mõõdukalt. Sealjuures on sularaha jätkuvalt müügikohtades kõige laialdasemalt kasutatav maksevahend.

Eurosüsteemi eesmärk on tagada, et sularaha jääks edaspidigi kättesaadavaks, ligipääsetavaks ja aktsepteeritavaks maksevahendiks, olles samal ajal võimalikult kestlik ja keskkonnasäästlik. Ettevalmistused uue europangatähtede seeria väljatöötamiseks annavad võimaluse teha europangatähed kõikide eurooplaste jaoks sümpaatsemaks.

6.1 Sularaharinglus ja -käitlus

2024. aasta lõpus küündis ringluses olevate europangatähtede arv 30,5 miljardini ja nende koguväärtus oli 1,6 triljonit eurot (joonis 6.1). Ringluses olevate europangatähtede arv kasvas aasta jooksul ligikaudu 2,4% ja väärtus 1,3%.

Joonis 6.1

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: triljonites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Krediidiasutused tagastasid 2024. aastal euroala riikide keskpankadele 25,4 miljardit pangatähte, st 2023. aastaga võrreldes pisut ehk 0,9 miljardit rohkem. Liikmesriikide keskpankades hoiustatud pangatähtede väärtus oli 2024. aastal kokku 856 miljardit eurot, mida on vähem kui 2023. aastal täheldatud 890 miljardit eurot. Languse põhjuseks on asjaolu, et krediidiasutused lasid klientide seas taasringlusse suurema hulga pangatähti, selle asemel et need liikmesriigi keskpanka tagasi saata. Muutus krediidiasutuste poolses pangatähtede käitlemises kajastab nende püüet parandada tõhusust. Selleks on nad näiteks paigaldanud pangaautomaate, mis võimaldavad pangatähti sisse maksta ja taasringlusesse lasta.

2024. aastal oli euromüntide ringluse (netoemissiooni) kasv euroalal sarnane eelmise kahe aasta omaga ja see küündis 3,0 miljardi mündini nimiväärtusega 953 miljonit eurot.

EKP väljendab suurt heameelt kavatsuse üle kehtestada ELi õiguses õiguslikult siduvad eeskirjad europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta. ELi määruse vastuvõtmine annaks kodanikele suurema õiguskindluse, et nad saavad sularahaga sujuvalt tehinguid teha. Krediidiasutustel on sotsiaalne vastutus pakkuda kodanikele ja ettevõtetele terviklikke ja tõhusaid sularahateenuseid. 2024. aastal süvendasid EKP ja riikide keskpangad oma analüüse kodanike juurdepääsu kohta krediidiasutuste pakutavatele sularahateenustele, tuvastades, et nende teenuste olukord on teatavates valdkondades veelgi halvenenud. Kodanike juurdepääsu sularahale käsitlevate kaitse-eeskirjade lisamine ELi õigusesse on seega samuti selgelt vajalik.

6.2 Tarbijate ja äriühingute sularahakasutus

EKP korraldas vahemikus september 2023 – juuni 2024 euroala tarbijate maksekäitumise uuringu, et hinnata tarbijate maksekäitumist ja eelistusi ning nende juurdepääsu eri maksevahenditele. Uuringust selgus, et sularaha oli müügikohtades kõige sagedamini kasutatav maksevahend, sealjuures tehti 52% kõikidest tehingutest sularahas. Sularahamaksete osakaal aga vähenes, sest 2022. aastal oli see 59%. Väärtuse poolest oli kaardimaksete osakaal (45%) sularahamaksete omast (39%) suurem. Internetimaksete osakaal tarbijate igapäevamaksetes kasvas 17%-lt 21%-le, samal ajal kui müügikohtades tehtavate maksete osakaal vähenes 80%-lt 75%-le. Uuringust selgus ka, et enamik tarbijaid (2024. aastal 62%, 2022. aastal 60%) peab sularaha maksevõimalusena oluliseks. Samal ajal ütles enamik euroala tarbijaid (2024. aastal 87% ja 2022. aastal 89%), et nende meelest on sularahaautomaadile või pangale üsna lihtne või väga lihtne ligi pääseda.

2024. aastal avaldas EKP euroala ettevõtete sularahakasutust käsitleva küsitluse tulemused. Selles anti ülevaade, kuidas ettevõtted aktsepteerisid mitmesuguseid maksevahendeid ning milline oli nende strateegiline arvamus sularaha kasutamise ja aktsepteerimise kohta. Küsitlusest nähtus, et sularaha vastu võtvate ettevõtete osakaal oli langenud 2021. aasta 96%-lt 2024. aastal 88%-le. Sularaha vastuvõtmise vähenemine oli eriti järsk hotellide, restoranide ja kohvikute puhul. Praegu sularaha vastu võtvatest äriühingutest ütles 94%, et nad kavatsevad seda teha ka tulevikus.

6.3 Võltsimine ja europangatähtede väljatöötamine

2024. aastal kõrvaldati ringlusest ligikaudu 554 000 võltsitud europangatähte, mis moodustavad ajaloolises plaanis väikese osa ringluses olevatest pangatähtedest (joonis 6.2). Kuigi see osakaal on väga väike, on see suurem kui eelmistel aastatel, mil võltsingute arv oli COVID-19 pandeemia tõttu erakordselt väike. Iga ringluses oleva miljoni ehtsa europangatähe kohta tuvastati 18 võltsingut. Võltsitud pangatähe saamine on seega väga ebatõenäoline.

Enamik võltsingutest on halva kvaliteediga ja nende turvaelementide imitatsioonid on väga kehvad või pole neid üldse. Pangatähtede ehtsust saab kontrollida lihtsa katsumise, vaatamise ja kallutamise meetodiga, mida on kirjeldatud pangatähtede turvaelementide veebilehel ja euroala riikide keskpankade veebisaitidel.

Joonis 6.2

Aastas tuvastatud võltsingute arv miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta

Ettevalmistused tulevaste europangatähtede kasutuselevõtuks

EKP valmistub välja töötama uut europangatähtede seeriat, et säilitada nende head vastupidavust võltsimise suhtes ja teha need võimalikult keskkonnahoidlikuks. Selles protsessis väljendub eurosüsteemi pühendumus sularahale ja see annab võimaluse teha europangatähed kõigi eurooplaste jaoks sümpaatsemaks.

2024. aasta jooksul pani valdkondadevaheline nõuanderühm, kuhu kuulusid eri valdkondade eksperdid, kokku võimalikud motiivid, mis esindaksid kahte valitud teemat: „Euroopa kultuur“ ning „Jõed ja linnud“. 29. jaanuaril 2025 valis EKP nõukogu välja mõlema teema motiivid ning koostas ideekonkursi žürii, kuhu kuuluvad kõigi euroala riikide esindajad, et toetada ideekonkursi korraldamist aasta lõpu poole. Eelduste kohaselt teeb EKP otsuse uute pangatähtede kujunduse ning tootmise ja emiteerimise aja kohta 2026. aastal. Esimeste pangatähtede tootmiseks ja emiteerimiseks kulub mitu aastat.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada euroala rahapoliitikat, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu finantsstabiilsusega seotud ja muid ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

2024. aastal laiendas EKP rahaturustatistika andmeid esitavat üldkogumit, tehes sellega seotud andmekogumi esinduslikumaks. EKP avaldas ka uue finantskontode statistika, nimelt üksikasjalikumad andmed kodumajapidamiste investeerimisfondide aktsiate/osakute kohta, ning hakkas avaldama uusi üksikasju eriotstarbeliste üksuste kvartaalse välisstatistika kohta. EKP kliima- ja looduskava raames arendati edasi ka kliimaga seotud statistilisi näitajaid. EKP rakendab edasi oma strateegiat, mille eesmärk on vähendada pankade aruandluskoormust integreeritud aruandlusraamistiku ja pankade integreeritud aruandluse sõnastiku alusel.

7.1 Euroala statistika arendamine muutuvate poliitiliste vajaduste rahuldamiseks

Rahaturustatistika andmeid esitav laiendatud üldkogum

Rahaturgude statistikaaruandluse andmeid esitava üldkogumi laiendamine aitab tagada euroala rahaturgude statistika kvaliteeti. 1. juulil 2024 laiendati rahaturgude statistikat esitavat üldkogumit, lisades olemasolevale 45 aruandvale pangale 24 uut panka. Laiendamine kasvatas valimi suurust mitmes euroala riigis ning esimest korda hõlmati sellega Luksemburg ja Portugal.

Euro lühiajalise intressimäära (€STR) arvutamisel võetakse arvesse uute andmeesitajate andmeid, kui on kindlaks tehtud, et andmed on piisavalt kvaliteetsed. Andmeid esitava üldkogumi laienemine toetab euro rahaturgude statistika representatiivsust, kaalukust ja usaldusväärsust.

Uue finantskontode statistika avaldamine

2024. aasta aprillis hakkas EKP avaldama andmeid kodumajapidamiste investeerimisfondide aktsiate/osakute positsioonide kohta alusvara ja vastaspoole sektori kaupa. Need andmed annavad põhjalikuma ülevaate kodumajapidamiste kaudsetest riskipositsioonidest investeerimisfondide kaudu, mis võimaldavad täpsemalt analüüsida nende finantsbilanssi ning eri varaklasside ja vastaspooltega seotud riskipositsioone.

Pärast muudatust suunises EKP statistikaaruandluse nõuete kohta seoses finantskontode kvartaliandmetega^[77] hakkas EKP avaldama 2024. aasta oktoobris lisaandmeid muude finantsinstitutsioonide finantskontode kohta allsektorite kaupa. Muud finantsinstitutsioonid, mis moodustavad euroala suuruselt teise finantssektori pärast rahaloomeasutusi, rahastavad eelkõige mittefinantsettevõtteid ning vähemal määral ka kodumajapidamisi ja muid sektoreid. Samuti on neil osa rahaliste vahendite suunamisel mujale ja mujalt maailmast.

Hiljuti avaldatud andmed mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite emiteerimise kohta finantsüksuste kaudu annavad lisateavet mittefinantsettevõtete turupõhise rahastamise kohta euroalal ja euroala riikides.

Uued andmed eriotstarbeliste üksuste kohta välisstatistikas

2024. aasta aprillis hakkas EKP avaldama uusi üksikasju eriotstarbeliste üksuste välisstatistika kohta, nagu on osutatud muudetud suunises EKP statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas^[78]. Uus teave euroala ja euroala riikide eriotstarbeliste üksuste kvartaalsete piiriüleste tehingute ja positsioonide kohta alates 2020. aasta esimesest kvartalist aitab paremini mõista eriotstarbeliste üksuste rolli välisstatistika eri komponentides.^[79]

7.2 Kliimaga seotud statistiliste näitajate edasiarendamine EKP kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava raames

EKP avaldab kolme kliimamuutustega seotud statistiliste näitajate kogumit.

• Kestliku rahanduse näitajad annavad ülevaate jätkusuutlikkuse tunnustega võlaväärtpaberitest, mille on emiteerinud ja mida hoiavad euroala residendid. Need annavad teavet tulu kohta, mis on saadud kestlike projektide rahastamiseks ja üleminekuks netonullheitega majandusele.
• Finantsasutuste CO₂ heite analüütilised näitajad annavad teavet finantsasutuste väärtpaberite ja laenuportfellide CO₂-mahukuse kohta ning aitavad hinnata sektori rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku rahastamises ja sellega seotud riske.
• Finantsasutuste portfellide füüsiliste kliimariskide analüütiliste näitajate abil hinnatakse kliimamuutuste tagajärjel tekkivatest looduslikest ohtudest, näiteks üleujutustest või metsa- või maastikutulekahjudest tulenevaid riske laenu-, võlakirja- ja aktsiaportfellide tootlusele.

Neid näitajaid võrreldakse tihedas koostöös EKPSiga ning need on osa EKP laiemast kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskavast. Andmete koostamisel kasutatakse mitut EKP/EKPSi ja välist andmekogumit, nagu AnaCredit, Securities Holdings Statistics, asutuste ja filiaalide andmete register, ning andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta koos füüsilisi ohte käsitlevate andmetega, mis pärinevad katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse riskiandmete keskusest, Copernicusest, valitsustevaheliselt kliimamuutuste eksperdirühmalt ja teistest allikatest.

Näitajaid ajakohastati 2024. aasta aprillis. Kestliku rahanduse näitajaid täiendati uute üksikasjadega kestlike võlaväärtpaberite usaldusväärsuse taseme kohta. CO₂ heite ja füüsilise riski näitajate ajakohastamine hõlmas olulisi kontseptuaalseid, katvuse, järjepidevuse ja üksikasjalikkuse täiustusi.^[80] Jätkusuutliku rahastamise näitajate lisajaotused avaldati septembris 2024 ja andmekogumi staatus muudeti katseandmetest EKPSi ametlikuks statistikaks.

Jätkus töö kõigi kolme andmekogumiga, et veelgi parandada kättesaadavate andmete ja jaotuste kvaliteeti. Muid uurimisvaldkondi uuritakse ka G20 andmelünkade algatuse egiidi all, nimelt kohanemiseks tehtavate kulutuste mõõtmist, kindlustuskatte ja välismaiste otseinvesteeringutega seotud aspekte ning tulevikku suunatud füüsiliste ja üleminekuriskide näitajate väljatöötamise kontseptuaalset raamistikku. Koos edasiminekutega rahvusvahelistes statistikastandardites, näiteks rahvamajanduse arvepidamise süsteemis ja maksebilansi käsiraamatus, mis võimaldab kliimaga seotust paljudes majandusandmetes veelgi suurendada, peaks see eelolevatel aastatel parandama nende teemadega seotud andmete kättesaadavust.

7.3 Pankade andmeesituse tõhustamine

EKP strateegia pankade aruandluskoormuse vähendamiseks tugineb kolmele sambale: 1) koostöö teiste Euroopa ja riiklike asutustega, et lõimida omavahel statistiline, usaldatavusnõuete täitmise ja kriisilahenduse aruandlus; 2) olemasoleva statistilise aruandluse kaasamine integreeritud aruandlusraamistikku esimese sammuna suurema lõimituse poole ning 3) koostöö pangandussektoriga, et ühendada ametiasutuste andmenõuded ning pankade kasutatav keel ja määratlused pankade integreeritud aruandluse sõnastiku (BIRD) kaudu.

Koostöö teiste asutustega hoogustus 2024. aastal tänu sellele, et loodi pankade aruandluse ühiskomitee, milles osalevad EKP, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Komisjon, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja asjaomased riiklikud asutused. 2024. aastal moodustas pankade aruandluse ühiskomitee allstruktuuri, mida nimetatakse aruandluse kontaktrühmaks ja mis koondab pankade pangandussektori regulatiivse aruandluse eksperte. Aruandluse kontaktrühm on regulaarne kanal ametiasutustega tehtavaks koostööks ja arvamuste vahetamiseks. Pankade aruandluse ühiskomitee prioriteet on kehtestada ühised mõisted ja määratlused, mida uues ja olemasolevas aruandluses kasutada.

Integreeritud aruandlusraamistiku eesmärk on ühtlustada euroala pankade statistilist aruandlust. EKP teatas 2024. aastal, et integreeritud aruandlusraamistiku kohane aruandlus peaks algama 2029. aasta lõpus. Uus ajakava kajastab pangandussektorilt saadud tagasisidet, et vaja on tagada integreeritud aruandlusraamistiku sujuv rakendamine.

2024. aastal lõimiti pankade integreeritud aruandluse käsiraamatu koostöös, mis hõlmab ametiasutusi ja tööstust, esimesed järelevalve- ja statistilised raamistikud. Integreeritud andmemudel, mis täpsustab, kuidas andmeid saab pankade sisesüsteemidest hankida, ning eeskirjad selle kohta, kuidas muuta andmed ametiasutuste nõutavateks aruanneteks, avaldati pankade integreeritud aruandluse käsiraamatu veebisaidil.

Infokast 5
Makromajandusliku statistika parandamine, et mõista paremini euroala piiriüleseid finantssuhteid

EKP on avaldanud mitu uut euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika jaotust ja sektoripõhised raamatupidamise kvartaliaruanded. Uued andmed käsitlevad üleilmastumisega seotud mõõtmisprobleeme, nagu on rõhutatud EKP rahapoliitika strateegia 2021. aasta läbivaatamises, mis on eelkõige seotud rahvusvaheliste ettevõtete kohalolu ja rahvusvaheliste finantsvahendusahelate laienemisega.

Üksikasjalikumad sektoripõhised, geograafilised ja finantsinstrumentide andmed ning eraldi andmed eriotstarbeliste üksuste kohta on nüüd kättesaadavad maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmetes. Need on eriti kasulikud portfelliinvesteeringute ja välismaiste otseinvesteeringute arengu analüüsimisel. Need kaks maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni kategooriat on viimastel aastatel olnud euroala rahvusvaheliste finantsvoogude kõikumise peamised komponendid.^[81] Rahastamisvoogude analüüsi täiendavad ka uued andmed muude finantsinstitutsioonide allsektorite kohta, mis on nüüd kättesaadavad sektoripõhistes raamatupidamise kvartaliaruannetes, ja mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite emiteerimise kohta rahastamiskanalite kaudu. Samuti aitavad uued sektoripõhised raamatupidamise kvartaliandmed kodumajapidamiste investeerimisfondide kaudu hoitavate varade kohta alusinvesteeringute liikide ja vastaspoole sektori kaupa analüüsida kodumajapidamiste riskipositsioone eri varaklasside suhtes.

Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika täiustatud jaotus majandussektorite kaupa ning uued sektoripõhised raamatupidamise kvartaliandmed kodumajapidamiste kaudsete riskipositsioonide kohta näitavad, et investeerimisfondide sektor on euroalaväliste residentide emiteeritud portfelliinvesteeringute väärtpaberite omanikuna valdav.^[82] Vastaspoolte üksikasjalikum jaotus riikide kaupa võimaldab paremini hõlmata euroala piiriüleseid finantsvooge nii arenenud majandusega kui ka tärkava turumajandusega riikide suhtes.^[83]

Hiljuti avaldatud andmed eriotstarbeliste üksuste ja muude finantsinstitutsioonide kohta näitavad nende tähtsust euroala finantssidemetes. Eriotstarbelised üksused, mis on konkreetse riikide rühma seas väga tähtsad, kuid millel on nende asukohariigi reaalmajandusele väga piiratud mõju, on märkimisväärsete finantsvoogudega ja moodustavad ligikaudu 30% euroala piiriülestest välismaistest otseinvesteeringutest (joonis A).^[84] Muude finantsinstitutsioonide laenud moodustavad 23% euroala mittefinantsettevõtetele antud laenudest ja 8% euroala kodumajapidamistele antud laenudest. Ligikaudu 15% mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite kogurahastamisest rahastati teiste euroala riikide rahastamiskanalite kaudu.

Joonis A

Euroala välismaiste otseinvesteeringute positsioonide analüütiline jaotus

(triljonites eurodes; perioodi lõpu varud)

8 EKP teadustegevus

Selles peatükis antakse ülevaade poliitika seisukohast olulisest teadustegevusest EKPs ning esitatakse kokkuvõte 2024. aastal tehtud tööst. Alustuseks antakse aru EKP teadusuuringute kvaliteedi kohta. Seejärel kirjeldatakse viit peamist teadustegevuse ja poliitikanõustamise valdkonda ning aasta jooksul tehtud edusamme, sealhulgas tehisintellekti mõju käsitlevaid teadusuuringuid. Makromajanduse ja rahanduse heterogeensuse uurimisrühma tööd on tutvustatud infokastis 6.

EKP töötajad tegid 2024. aastal ulatuslikke majandus-, rahandus- ja finantsuuringuid, mis pakkusid olulist teavet poliitika kujundamiseks, sealhulgas käimasolevaks rahapoliitika strateegia läbivaatamiseks. Näiteks tarbijaootuste küsitlusele ning leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringule tuginevad teadusuuringud andsid jätkuvalt väga suure panuse rahapoliitikasse.

EKP püüab välja anda teedrajavaid uurimistöid valdkondades, mis on keskpankade töö jaoks olulised. Alates 2024. aasta detsembrist on majandusuuringute keskne indeks RePEc seadnud EKP rahandusökonoomika institutsioonide seas esimesele kohale. Teisel kohal on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja kolmandal kohal USA Föderaalreservi Süsteemi juhatajate nõukogu. Laiemas makromajandusvaldkonnas on EKP liikunud 2023. aastaga võrreldes ühe koha ülespoole ning on nüüd Harvardi ülikooli majandusosakonna järel teisel kohal ja IMFist eespool. Pangandusvaldkonnas on EKP nüüd esikohal, olles liikunud 2023. aastaga võrreldes ühe koha võrra üles. Talle järgnevad Chicago Booth School of Business ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. Maailma keskpankade ja sarnaste institutsioonide seas on EKP teisel kohal pärast IMFi ning eespool USA föderaalreservi nõukogust, föderaalreservi New Yorgi pangast ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangast. Euroopas on EKP kolmandal kohal kõigi valdkondade ja institutsioonide arvestuses, kaasa arvatud ülikoolid (Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli ning Pariisi majanduskooli järel).

2024. aastal ellu viidud teadusprojektid võib jagada viide laiemasse teemavaldkonda, millesse panustasid nii riikide keskpangad kui ka koostöö Euroopa Keskpankade Süsteemi teadusuuringute klastrites. Esiteks uuriti rahapoliitika kavandamise ja rakendamise valdkonnas rahapoliitika ja uue tegevusraamistiku optimaalset ülesehitust ning muid olulisi teemasid, nagu turu toimimine, tagatised ja rahapoliitika mõju inflatsiooni arengule. Teadusuuringute võrgustiku Challenges for Monetary Policy Transmission in a Changing World (ChaMP) egiidi all tehti märkimisväärseid teadustegevusalaseid jõupingutusi, et süvendada arusaama rahapoliitika ülekandemehhanismide arengust. Teiseks analüüsiti euroala majandusarengu valdkonnas ettevõtteid, tootlikkust ja investeeringuid, kodumajapidamiste tarbimist ja tööturgu, hindu ja majandustegevust, töötades samal ajal välja uusi meetodeid ja võtteid prognoosimise parandamiseks. Kolmandaks uuriti maailmamajanduse analüüsi valdkonnas rahvusvahelist rahasüsteemi, ülemaailmseid finantsturge ja kaubandust, üleilmset ülekanduvat mõju, inflatsiooni rahvusvahelisi tegureid ja üleilmse kasvu väljavaateid. Neljandaks keskenduti majandus- ja rahaliidu lõimimise ja juhtimise teemal enamikus uuringutes sellele, milline on eelarvepoliitika mõju makromajandusele. Sealhulgas pöörati tähelepanu taasterahastu „Next Generation EU“ programmi kasutuselevõtule, ELi eelarveraamistiku reformile, eelarvepoliitika ja inflatsiooni vahelistele seostele, aga ka raha- ja eelarvepoliitika koostoimele. Viiendaks hõlmas teadustegevus finantsstabiilsuse, (makrotasandi) usaldatavusjärelevalve ja pangandusjärelevalve valdkonnas pankade ja mittepankade vastupanuvõimet, rahapoliitika mõju finantsturgudele ja finantsstabiilsusele ning usaldatavusjärelevalve poliitika kujundamist ja hindamist. Pangandusjärelevalve valdkonna uuringutes keskenduti eelkõige järelevalve tõhususele ja sellele, milline on kliimaalaste õigusnormide mõju pankade käitumisele. 2024. aastal jätkus keskpankade digivääringute uurimine, keskendudes mitmesuguste kujunduselementide (nt tasustamine, hoitavate digitaalsete eurode piirang ja privaatsus) mõjule.

Tehisintellekti kiire areng tõi EKPs kaasa märkimisväärseid uurimisalaseid jõupingutusi, et parandada arusaamist tehisintellekti mõjust majandusele ja poliitikakujundamisele. Üks 2024. aastal erilist tähelepanu pälvinud valdkond oli tehisintellekti meetodite kasutamine majandusanalüüsis, näiteks majandusprognoosides ja keskpankade teabevahetuse analüüsis. Esimese puhul uuriti masinõppemeetodite kasutamist inflatsiooni prognoosimisel. Sellised meetodid võivad arvesse võtta konkreetset majandusdünaamikat ja seeläbi parandada prognoose ebastabiilsetel aegadel. Muudes uuringutes kasutati majandusaktiivsuse lühiajaliseks prognoosimiseks suurtest keelemudelitest saadud uudiste tekstianalüüsist tuletatud majandususalduse näitajaid.^[85] Seoses keskpanga teabevahetusega kasutati suurte keelemudelite genereeritud materjalide tekstianalüüsi, et uurida, kuidas EKP avaldused finantsturge mõjutavad, eriti majandusliku ebakindluse ajal. Sedalaadi uurimused annavad teavet, kuidas keskpanga teabevahetusest saadud andmed majandususalduse kohta aitavad paremini mõista turu ootusi inflatsiooni ja intressimäärade suhtes.^[86]

EKP teadusuuringuid avaldati 2024. aastal endiselt suures mahus. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 124 EKP ekspertide artiklit ja uuringute bülletäänis 12 artiklit. Paljud teadustoimetistest avaldati ka teadusajakirjades.

9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga ning antakse teavet EKP arvamuste ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumite kohta tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul. Samuti käsitletakse selles EKP rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

2024. aasta juunis jättis Üldkohus rahuldamata Banca Carige aktsionäride kahju hüvitamise hagi (T‑134/21, Malacalza Investimenti ja Malacalza vs. EKP), millega nõuti sellise väidetava kahju hüvitamist, mida nad olid kandnud meetmete tõttu, mida EKP võttis seoses järelevalveülesannete täitmisega aastatel 2014–2019. Selles kohtuotsuses leidis Üldkohus eelkõige, et EKP järelevalvevolituste teostamine teenib avalikku huvi tagada turgude nõuetekohane toimimine ja stabiilsus. Seega on EKP lepinguväline vastutus järelevalvevolituste teostamisega seotud tegevuse ja tegevusetuse eest piiratud, kuna see nõuaks eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi rikkumist. Samal ajal tunnistas Üldkohus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, et õiguse üldpõhimõtete, nagu hea halduse põhimõtte rikkumine võib põhjustada lepinguvälist vastutust. Kõnealusel juhul leidis üldkohus siiski, et rikkumist ei toimunud. See juhtum andis Euroopa Liidu Kohtule esimese võimaluse hinnata EKP järelevalvemeetmetest tuleneva kahju hüvitamise hagi põhjendatust. Apellatsioonkaebus on praegu menetlemisel (C‑557/24 P, Malacalza Investimenti ja Malacalza vs. EKP).

2024. aasta juunis jättis Üldkohus rahuldamata seitse järelevalve alla kuuluvate pankade hagi,^[87] mille eesmärk oli tühistada mahaarvamise nõue ja sellega seotud aruandluskohustus, mis on kehtestatud seoses tagasivõtmatute maksekohustustega riiklike hoiuste tagamise skeemidesse ja ühtsesse kriisilahendusfondi nende ex ante osamaksete raames. EKP kehtestas need meetmed teise samba raamistikus, et katta panga kapitalipositsiooni ülehindamise riski, mille põhjustas see, et jäeti arvestamata tagasivõtmatuid maksekohustusi tagava tagatise üleandmisest tulenev majanduslik kahju, mida ei olnud enam võimalik kasutada kahjude pidevaks katmiseks. EKP kehtestas need meetmed kooskõlas uue metoodikaga, mille eesmärk oli võtta arvesse Üldkohtu 2020. aasta otsuseid, millega tühistati otsused, millega kehtestati samad meetmed, kuna puudus individuaalne hinnang selle kohta, kuidas tuvastatud riski juhitakse ja kaetakse pankade rakendatud korra ning nende valduses oleva kapitali ja likviidsusega. Sellepärast võeti need uued EKP otsused vastu suurema motiveeritusega, et tehtud individuaalset hindamist paremini kajastada. Üldkohus jättis need eespool nimetatud seitsme kohtuotsusega muutmata, kinnitades, et EKP kohaldas ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[88] artiklit 16 õigesti, kui ta hindas, kas pankade risk oli piisavalt kaetud, ja kehtestas selle katmiseks meetme. Seitsmest pangast neli on oma individuaalsed otsused edasi kaevanud ja apellatsioonkaebused on praegu Euroopa Liidu Kohtus menetlemisel.

2024. aasta novembris tegi Euroopa Liidu Kohus (viies koda) otsuse Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima halduskohtu esitatud eelotsusemenetluses (liidetud kohtuasjad C‑758/22 ja C‑759/22). Sel juhul soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas Saksamaa mitu kutsealast vastastikust kindlustusseltsi olid pensionifondid Euroopa Keskpanga 26. jaanuari 2018. aasta määruse (EL) 2018/231 (pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta) tähenduses ja seega reguleeritud EKP statistikaaruandluse nõuetega. Kaebajad väitsid, et nad on sotsiaalkindlustusfondid ja seega EKP aruandlusnõuded nende kohta ei kehti. Üldkohus otsustas, et kaebajad võib liigitada pensionifondideks, kuna nende tegevus vastas neljale kriteeriumile, mis on vajalikud sellesse sektorisse liigitamiseks. Kokkuvõttes 1) oli nende ülesanne pakkuda eeliseid seoses pensioni-, surma- ja invaliidsusriskiga; 2) neil oli juhtimisvabadus ja nad pidasid täielikku raamatupidamisarvestust; 3) enamik nende liikmetest pidi liituma vastastikuste kindlustusseltsidega, mis ei olnud õigustatud pakkuma teenuseid teistele isikutele, ning 4) teenused ei olnud riigi poolt tagatud ning sõltusid sissemaksete summast ja vastastikuste kindlustusseltside edukast varade haldamisest. Juhtum on oluline, kuna kinnitab, et EKP-l on õigus koguda statistilist teavet kaebajate kui pensionifondide finantstegevuse kohta. Kuna pensionifondidel on euroala majanduses oluline roll, on see teave vajalik Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses rahapoliitikaga.

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis.

2024. aastal jäeti EKPga Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle konsulteerimata üheksal korral, mis loeti selgeteks ja olulisteks juhtumiteks. Viis konsulteerimata jätmise juhtumit olid seotud liidu õigusaktidega ja neli liikmesriikide õigusaktidega. EKP võttis seitsme juhtumi kohta vastu omaalgatuslikud arvamused. Kahel juhul anti välja mittevastavust puudutav kiri.

Esimene ELi juhtum oli seotud ELi ettepanekuga alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) direktiivi kohta. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see puudutab EKPSi juurdepääsu üksikasjalikele andmetele AIFide sektori kohta ning EKP statistikanõudeid selles sektoris. Teine ELi juhtum oli seotud määrusega, millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA). Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see sisaldab sätteid AMLA ja EKP koostöö kohta. Kolmas ELi juhtum oli seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks EKP vajaduse tõttu pääseda juurde energiamärgistele. Neljas ELi juhtum oli seotud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks selle tähtsuse tõttu pankade keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide maandamise seisukohast ning vajaduse tõttu tagada koordineerimine ja teabevahetus kõigi asjaomaste asutuste vahel.^[89] Viies ELi juhtum puudutas määrust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see on seotud eurosüsteemi tagatisnõuete sõltumatu hindamisega.

Esimene konsulteerimata jätmise juhtum oli seotud Bulgaaria seadustega, mis mõjutavad Bulgaaria keskpanka. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest Bulgaaria keskpanga presidendi või asepresidentide ajutine nimetamine ajutise valitsuse peaministriks tõstatab olulisi küsimusi seoses Bulgaaria keskpanga sõltumatusega. Teine juhtum puudutas Kreeka seadust, millega antakse riigi ülejäänud osalus Kreeka pankades üle teisele avalik-õiguslikule asutusele. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest seadusel on mõju Kreeka krediidiasutustele, kes kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Kolmas juhtum puudutas Ungari seadust, millega Ungari keskpanga suhtes kohaldatakse küberturvalisust käsitlevat seadust. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna see mõjutab Ungari keskpanga sõltumatust. Neljas juhtum puudutas Malta õigust, mis mõjutab Malta keskpanga presidendi ja asepresidentide töötasu. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna see mõjutab Malta keskpanga sõltumatust.

EKP võttis vastu neli arvamust ELi õigusaktide ettepanekute kohta, mis hõlmasid 1) makse- ja e-raha teenuseid, 2) valuutakokkuleppeid eurot kasutavate kolmandate riikidega, 3) aruandlusnõudeid finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas ning 4) finantsandmetele juurdepääsu raamistikku.

EKP võttis vastu 38 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta. Arvamused liikmesriikide õigusaktide kohta hõlmavad sageli rohkem kui ühte teemat. EKP võttis vastu:
– kümme arvamust sularahale juurdepääsu kohta;
– kuus arvamust riikide keskpankade kohta;
– viis arvamust Rahvusvahelise Valuutafondiga seotud küsimuste kohta;
– neli arvamust sihtotstarbeliste pangamaksude või finantstehingute maksude kohta;
– kaks arvamust küberjulgeoleku kohta;
– kaks arvamust rahvusvaheliste sanktsioonide kohta;
– ühe arvamuse euro kasutuselevõtu kohta;
– ühe arvamuse maksesüsteemi järelevaatamine kohta;
– ühe arvamuse kohustusliku reservi hoidmise nõude kohta;
– ühe arvamuse krüptovara kohta;
– ühe arvamuse laenuvõtjatele osutatava abi kohta;
– ühe arvamuse keskse vastaspoole kriisilahenduse kohta;
– ühe arvamuse riikide keskpankade ametnikele esitatavate lobitöö registreerimise nõude kohaldamise kohta;
– ühe arvamuse riigi keskpanga poolse erakorralise likviidsusabi andmise kohta;
– ühe arvamuse maksestatistika esitamise kohta;
– ühe arvamuse riikliku finantsstabiilsuse nõukogu kohta.

9.3 Laenu ja eesõiguste andmise keelu järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida, kas kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad järgivad aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keelde. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

Samuti jälgib EKP ELi riikide keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et eirata aluslepingu artikli 123 keeldu.

EKP 2024. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

EKP jälgib ka edaspidi Ungari keskpanga seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Ungari keskpank ostis 2015. aastal Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Avalikule sektorile seoses Rahvusvahelise Valuutafondiga langevate kohustuste rahastamist liikmesriikide keskpankade poolt ei loeta rahastamiseks, kui selle tulemuseks on välisnõuded, millel on kõik reservide tunnused. Belgia keskpanga ja Prantsusmaa keskpanga varasematel aastatel IMFi kaudu tehtud rahalised annetused, mille eesmärk on vähendada suure võlakoormusega vaeste riikide võlga, ei toonud aga kaasa ühtegi välisnõuet ja vajavad seetõttu jätkuvalt parandusmeetmeid.

Hispaania rahapesu andmebüroo (Servicio Ejecutivo de la Comisión de Prevención del Blanqueo de Capitales e Infracciones Monetarias – Sepblac) rahastamine Hispaania keskpanga poolt ei ole kooskõlas artiklis 123 sätestatud rahastamiskeeluga, kuna Sepblac on avaliku sektori asutus. Järelikult tuleks Sepblaciga seotud kord uuesti läbi vaadata, et tagada keelu järgimine.

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

EKP jätkas 2024. aastal avatud dialoogi oma Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega. EKP ja Euroopa Parlamendi suhtlus on EKP aruandlusraamistiku keskmes. EKP osales regulaarsetel ärakuulamistel ning kirjavahetuses Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga. Samuti suhtles EKP majandus- ja rahanduskomisjoniga digitaalse euroga seotud käimasoleva töö raames. Rahvusvahelisel tasandil tegi EKP koostööd G20 partneritega, rõhutades vajadust tugevdada nii pangandussektori kui ka pangavälise finantssektori vastupanuvõimet ning edendada G20 kokkulepitud tegevuskavade ja Basel III rakendamist. EKP osales ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) keskpankadega seotud poliitilistes aruteludes, sealhulgas seoses IMFi laenupoliitika ja -vahenditega tärkava turumajandusega riikide ja väikese sissetulekuga riikide jaoks.

10.1 EKP aruandekohustus

EKP-le Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud sõltumatus võimaldab tal täita oma hinnastabiilsuse eesmärki ilma poliitilise sekkumiseta. Sõltumatusega kaasneb kohustus jääda oma tegevuse eest vastutavaks Euroopa Parlamendi ehk Euroopa Liidu kodanikke esindava asutuse ees. EKP aruandekohustuse tavad, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 284 lõikel 3, võimaldavad pidada EKP ja Euroopa Parlamendi vahel kahesuunalist dialoogi. See võimaldab EKP-l selgitada oma poliitikat ja otsuseid ning kuulata ära kodanike valitud esindajate mured. Peale selle täiendab EKP aruandlusraamistikku Euroopa Liidu Kohtu tehtav kohtulik kontroll.

2024. aasta juunis valisid ELi kodanikud uue Euroopa Parlamendi ning parlamendi tegevus oli aprilli lõpust juuli alguseni peatatud. Seetõttu osales EKP president kolmel Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni regulaarsel ärakuulamisel: ühe korra veebruaris komitee lahkuva koosseisuga ja kaks korda aasta teisel poolel koos uue komisjoni liikmetega. Lisaks osales EKP president arutelul EKP 2022. aasta aruande kohta. See tegevus hõlbustas arvamuste vahetust tähtsaimate rahapoliitiliste otsuste ja muude keskpangandusega seotud küsimuste üle. Samuti esitles EKP asepresident aprillis majandus- ja rahanduskomisjonile EKP 2023. aasta aruannet. Lisaks avaldas EKP aprillis tagasiside Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2022. aasta aruande kohta.

EKP vastas kogu aasta jooksul Euroopa Parlamendi liikmete 12 kirjalikule küsimusele. Need küsimused puudutasid muu hulgas rahapoliitikat, majandusväljavaadet, digitaalset eurot ja EKP institutsioonilisi küsimusi. Pärast parlamendi uue koosseisu valimist toimus septembris sissejuhatav istung EKP teemal, et tutvustada parlamenditöötajatele EKP tegevust ja aruandekohustust. 2024. aasta novembris osales majandus- ja rahanduskomisjoni delegatsioon, kuhu kuulus mitu uut Euroopa Parlamendi liiget, EKP iga-aastasel visiidil Frankfurdis.

2024. aastal jätkas EKP tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga seoses digitaalse euro ettevalmistusetapiga. EKP juhatuse liige Piero Cipollone osales kahel kuulamisel majandus- ja rahanduskomisjonis, et anda teavet digitaalse euro projekti edenemise kohta^[90]. Lisaks teavitati majandus- ja rahanduskomisjoni esimeest ja komisjoni liikmeid kõigist digitaalse euroga seotud olulistest arengusuundadest. EKP osales ka Euroopa Parlamendi liikmete korraldatud üritustel, et käsitleda digitaalse euro projekti eri mõõtmeid.

Eurobaromeetri 2024. aasta sügisesest standarduuringust selgus, et ühisraha toetab euroala vastajatest 81%, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Lisaks väljendas EKP vastu usaldust euroala vastajatest 51%, mis on kõrgeim tase alates 2009. aasta sügisest ja 8 protsendipunkti suurune kasv võrreldes sama ajavahemikuga 2023. aastal. EKP on endiselt pühendunud konstruktiivsele koostööle Euroopa Parlamendi ja euroala kodanikega. EKP eesmärk on oma otsuste selgitamise, üldsuse muredega tegelemise ja avatud dialoogi säilitamise teel suurendada usaldust ja tagada oma aruandekohustuste tõhus täitmine.

10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

Kuigi inflatsioonisurve leevenes ja maailm oli majanduslikus mõttes vastupidav, seisis maailmamajandus Brasiilia G20 eesistumise ajal 2024. aastal endiselt silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis olid tingitud Venemaa sõjast Ukraina vastu ja konfliktide teravnemisest Lähis-Idas. Geopoliitilistele pingetele vaatamata edendas eesistujariik Brasiilia edukalt mitmepoolset koostööd, saavutades G20 juuli- ja oktoobrikuistel rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumistel kokkuleppe kommünikeede kohta ning novembris Rio de Janeiro juhtide deklaratsiooni kohta. Prioriteedid keskendusid ebavõrdsusele, kliimamuutustele, kestlikule arengule, mitmepoolsete arengupankade rolli suurendamisele, finantsstabiilsusele ja rahvusvahelisele maksukoostööle. Vastu võeti G20 tegevuskava paremate, suuremate ja tõhusamate mitmepoolsete arengupankade loomiseks. EKP tervitas eesistujariigi Brasiilia tunnustust finantsstabiilsuse nõukogu rollile pangandussektori ja pangaväliste finantssektorite reguleerimisel, rõhutades vajadust rakendada 1) G20 tegevuskava ja finantsstabiilsuse nõukogu soovitusi krüptovarade kohta, 2) G20 tegevuskava välismaksete kohta, 3) Basel III ja 4) finantsstabiilsuse nõukogu soovitusi mittepangast finantsvahendajate kohta. EKP rõhutas ka uuenduslike tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja tokeniseerimise reguleerimise tähtsust, tagamaks, et nende kasulikkust toetavad tugevad õigusraamistikud.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP-l oli endiselt aktiivne roll IMFis^[91] ja muudes foorumites peetavates aruteludes, mis käsitlesid rahvusvahelist raha- ja finantssüsteemi. IMF astus 2024. aastal märkimisväärseid samme, et tärkava turumajandusega riike ja väikese sissetulekuga riike veelgi aidata.

Oktoobris sai IMFi juhatus uue, 25. esimehe. Uus esimees esindab koos kahe teise esimehega Sahara-tagust Aafrikat ning tugevdab selle piirkonna häält ja esindatust. Samuti reformis IMF oma tasude ja lisatasude põhimõtteid, et märkimisväärselt vähendada abivajavate liikmesriikide laenukulusid, kaitstes samal ajal oma finantssuutlikkust. Väikese sissetulekuga riikide jaoks seadis IMF sihiks vaesuse vähendamise ja majanduskasvu toetamise fondi (Poverty Reduction and Growth Trust, PRGT) jätkusuutlikkuse tagamise, leppides osaliselt kokku mitmeaastaste poliitiliste reformide paketi ja rahastamise, et tagada ressursid, mis võimaldaksid IMFil jätkata soodusmääradega laenude andmist. Lisaks tegi ta vastupanuvõime ja kestlikkuse fondi (Resilience and Sustainability Trust, RST) esimese vahepealse läbivaatamise. Fond aitab väikese sissetulekuga riikidel ja haavatavatel keskmise sissetulekuga riikidel tugevdada oma makromajanduslikku vastupanuvõimet kliimamuutustele ja tulevastele pandeemiatele, aidates nii kaasa maksebilansi tulevasele stabiilsusele. ELi liikmesriigid ja nende keskpangad annavad olulise panuse nii majanduskasvu fondi kui ka vastupanuvõime ja kestlikkuse fondi. ELi keskpankade panuseid saab kasutada ainult siis, kui sellest tulenev nõue fondi vastu on reservvarade staatuses, mis välistab mingil moel subsiidiumide maksmise. Selleks, et aidata haavatavatel riikidel toime tulla kasvava võlakoormusega, jätkas EKP ka rahvusvaheliste algatuste toetamist. Eelkõige toetas ta G20 võlakäsitluse ühise raamistiku parandamist ning IMFi ja Maailmapanga algatust, mille eesmärk on abistada riike, kes seisavad silmitsi likviidsusprobleemidega, kuid kelle võlakoormus on jätkusuutlik.

Kolm aastat pärast IMFi viimast üldist arveldusühikute (Special Drawing Rights, SDR) eraldist 2021. aastal vaatasid EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad läbi IMFiga sõlmitud IMFi vabatahtlikud kauplemislepingud.^[92] Novembris jõudis EKP nõukogu järeldusele, et eurosüsteemi praegused vabatahtlikud kauplemislepingud, sealhulgas nende kauplemisvahemikud, on endiselt piisavad.

11 Hea juhtimistava ning sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse edendamine

EKP teeb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega tegelemisel olulist tööd. Avaliku sektori institutsioonina on EKP aruandekohustuslik Euroopa Liidu (EL) kodanike ja nende valitud ametnike ees. See vastutus hõlmab tõhusat teabevahetust ja koostööd eri sihtrühmadega, rangeimate eetikanormide järgimist ja läbipaistvuse säilitamist, töötajate võimestamist, edendades samal ajal nende heaolu, ning kliima ja keskkonnaga seotud mõju ja riskide hindamist. 2024. aastal saavutati mitu EKP kliima- ja looduskavas seatud vahe-eesmärki.

11.1 Ajakohastatud teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste kohta

Ülevaadet 2024. aasta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalasest peamisest arengust täiendavad selle aastaaruande teised peatükid ja EKP veebilehel olev lisateave (tabel 11.1).

Peatükkides 11.2 ja 11.3 kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas EKP tegi 2024. aastal olulisi algatusi, et pidevalt täiustada EKP kui Euroopa institutsiooni juhtimisraamistikke, edendades samal ajal läbipaistvust ja kodanikega suhtlemist. Peatükis 11.2 on rõhutatud, kuidas EKP teeb tihedat koostööd teiste institutsioonidega Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et tugevdada eetikat, usaldusväärsust ja head käitumist, reageerides seeläbi ka kasvanud avalikule huvile nendes küsimustes. Peatükis 11.3 antakse ülevaade EKP algatustest, mille eesmärk on teha aktiivsemat teavitustegevust ning suurendada läbipaistvust ja üldsusele avatust. Peatükis 11.4 antakse ülevaade töötajaid käsitlevast poliitikast ja andmetest selle kohta, kuidas EKP edendab avatud töökultuuri ja karjääriarengut. Samuti antakse ülevaade mitmekesisuse ja kaasamisega seotud jõupingutustest. Ühtlasi antakse ülevaade peamistest suundumustest 2024. aastal. Viimasena käsitletakse peatükis 11.5 EKP tööd kliima- ja keskkonnateemadel ning antakse üksikasjalik ülevaade selle valdkonna eriväljaannetest.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriske hinnatakse EKP finants- ja mittefinantsriskide riskijuhtimisraamistike osana. Seda on kirjeldatud EKP 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimist käsitlevas peatükis. Selle raamistiku üks komponent on eurosüsteemi bilansi kliimariskide stressitest^[93], mille käigus hindab EKP eurosüsteemi finantsriski profiili tundlikkust kliimamuutuste suhtes. Esimene kliimariskide stressitest tehti 2022. aastal ja edaspidi on seda tehtud korrapäraselt. Uus test tehti 2024. aastal.

11.2 Eetika ja usaldusväärsuse tugevdamine

EKP vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talitus vastutab rangeimate käitumisnormide kohaselt eetika- ja juhtimiseeskirjade kehtestamise ning nende eeskirjade järgimise järelevalve eest.

2024. aastal andis eetika- ja vastavuskomitee riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste toetamiseks eetikasuuniste rakendamisel juhiseid küsimustes, mis on seotud erafinantstehingute piirangute ning asutusevälise tegevuste ja palgata puhkusega seotud huvide konfliktidega. Lisaks korraldas komitee paljude eri perspektiivide eeliste ja arusaamade parandamiseks väliste esinejatega temaatilisi kohtumisi, kus lõid kaasa osalejad ligikaudu 50 avalikust institutsioonist ja organisatsioonist. Ülemaailmse eetikapäeva tähistamiseks võttis komitee kasutusele reklaamriba tekstiga „Eetika: meie ühine kompass“ kõigis ELi ametlikes keeltes, rõhutades ühist pühendumust.

Euroopa tasandil tegi EKP koos teiste Euroopa institutsioonidega tööd selle nimel, et võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe, millega luuakse ELi eetikaorgan. Lepingu allkirjastamine on oluline saavutus Euroopa institutsioonide ühise hea käitumise kultuuri edendamisel. Rahvusvahelisel tasandil osales EKP aktiivselt teadmiste ja parimate tavade jagamises mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustikus nii oma rolli kaudu võrgustiku kaasjuhina kui ka oma panuse kaudu Maailma Terviseorganisatsiooni korraldatud koosolekutesse, töörühmadesse ja iga-aastasesse konverentsi, tugevdades nii üleilmset koostööd.

Teadlikkuse säilitamine eetikast ja usaldusväärsusest oli 2024. aastal jätkuvalt esmatähtis. Peale uutele tulijatele mõeldud programmide rõhutas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus konkreetsetele ärifunktsioonidele mõeldud ja neile kohandatud koolituskursuste korraldamist ning erafinantstehingute suhtes kohaldatavaid eeskirju käsitlevate jätkukoolituste korraldamist. Samuti korraldati mitu teavitusalgatust, et tähistada üleilmset eetikapäeva, sealhulgas koostati kõigi EKP töötajate jaoks stendid ja viktoriin. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus jätkas digiüleminekut, et lihtsustada töötajate juurdepääsu eetikanõuannetele, näiteks EKP mobiilseadmete kaudu. Peale selle digiteeriti EKP kõrgetasemeliste ametnike huvide deklareerimise protsess, mis tegi selle kiiremaks ja sujuvamaks.

Algatused teadlikkuse suurendamiseks ja pidevad jõupingutused intuitiivsete digivahendite arendamiseks tõid kaasa eetikanõustamise taotluste arvu märkimisväärse suurenemise: 2767-lt 2023. aastal 3070-le 2024. aastal (joonis 11.1). Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse korraldatud 2024. aasta vastavuskontrollid kinnitasid taas, et EKP töötajad ja kõrged ametnikud üldiselt järgivad isiklike finantstehingute reegleid.

Joonis 11.1

EKP töötajate esitatud nõuandepäringud 2024. aastal

EKP sõltumatu eetikakomitee täiendab koos EKP auditikomiteega EKP juhtimisstruktuuri. See annab nõu EKP kõrgetasemelistele töötajatele seoses eetikaküsimustega, mis käsitlevad enamasti isiklikke tegevusi ja tasustatavat tööd pärast EKPst lahkumist, ning hindab nende huvide deklaratsioone. Lisaks jälgib eetikakomitee Euroopa ja rahvusvahelisi suundumusi eetika ja hea käitumise valdkonnas. 2024. aastal kontrollis EKP kõrgetasemeliste ametnike isiklike finantstehingute eeskirjade täitmist huvide deklaratsioonide kaudu ja esitas 34 arvamust mitmesugustel teemadel, näiteks kümme arvamust ametiaja lõppemisel kohaldatavate piirangute kohta (mitu sellist arvamust sisaldasid soovitusi ooteaja järgimise kohta). EKP eetikakomitee arvamused avaldatakse EKP veebisaidil kuus kuud pärast nende avaldamise kuupäeva.

11.3 EKP poliitikaga seotud teavitustöö ja läbipaistvus

Kuna inflatsioon aeglustus 2024. aastal veelgi ja lähenes 2025. aasta 2% eesmärgi poole, on EKP poliitikat toetanud inflatsiooniootuste stabiilsus. Uuringutest nähtub üha enam, et rahapoliitika ülekandumise seisukohast on tarbijate ja ettevõtete ootused vähemalt sama tähtsad kui finantsturgude omad. Et ootusi edukalt juhtida, peab EKP andma teavet selgel, järjepideval ja arusaadaval viisil.

2024. aastat iseloomustas baasintressimäärade tsükli pööre. Esimese intressimäära langetamisega 2024. aasta juunis kaasnes koordineeritud teabevahetustöö, et otsust ja majanduse väljavaadet selgitada. Muu hulgas avaldati mitmes Euroopa meediakanalis EKP presidendi arvamuslood (mis avaldati ka EKP blogipostitusena intressimäärakärpe põhjuste kohta), lisaks avaldati ka EKP juhatuse liikmete tele- ja raadiointervjuusid. Selgitus selle kohta, kuidas mõjutab intressimäära alandamine inimeste igapäevaelu, tehti kättesaadavaks kõigis ELi keeltes ja avaldati EKP sotsiaalmeediakanalite kaudu.

Üldsusega suhtlemise edendamine

Hinnatõus oli varasema inflatsiooni kiirenemise ajal muutunud Euroopa elanike jaoks väga suureks probleemiks, mis tekitas palju küsimusi ja muresid. EKP jätkas oma tegevuse selgitamist üldsusele. Uuringutest nähtub, et enamik eurooplasi kuuleb veel EKPst televisiooni ja raadio kaudu. Üha rohkemate inimesteni jõuti ka veebiuudiste vahendusel. Sellepärast keskendusid EKP poliitikakujundajad televisioonile, sotsiaalmeediale ja üldhuvitavatele meediakanalitele kui vahenditele, mille kaudu selgitada EKP poliitikat ja seda, kuidas see aitab saavutada hinnastabiilsust kõigi hüvanguks.

Katsetati uusi formaate, nagu otsuste tegemise telgitaguste teemalised teledokumentaalid, kus jagati isiklikel kogemustel põhinevat teavet EKP toimimise kohta. Et luua euroala riikides inimestega otseühendus, kombineerivad EKP poliitikakujundajad sageli ametlikke külastusi võimalusega suhelda kodanikega sellistes kohtades nagu kohalik taluturg, koolid või ülikoolid. Erakordseid jõupingutusi tehti selleks, et jõuda inimesteni, kes ei pruugi tavaliselt keskpangapoliitikast kuulda. Nimelt esines president Lagarde tuntud komöödiasaates, et selgitada lihtsal ja arusaadaval viisil, kuidas EKP hoiab hindu kontrolli all, kuidas tehisintellekt mõjutab majandust ja kuidas tulla toime suurema majandusliku ebakindlusega.

Et teha rahapoliitika ja reaalse majandustegevuse vaheline seos käegakatsutavaks, külastasid EKP poliitikakujundajad euroala eri riikide ettevõtteid – näiteks kvantarvutuslaborit Pasqal Prantsusmaal, tehnoloogia ja teenuste tarnijat Bosch Saksamaal ning Rotterdami sadamat Madalmaades. Need külastused ei ole pelgalt võimalus arutada EKP poliitika mõju majandusele ja ettevõtetele. Need aitavad ka poliitikakujundajatel paremini mõista ettevõtete ees seisvaid majanduslikke probleeme, näiteks reguleerimise ja tehnoloogia mõju tootlikkusele, hästi koolitatud töötajate leidmise raskusi või rohepöörde nõudeid.

EKP jätkas jõupingutusi, et olla Frankfurdi linna hea institutsionaalne kodanik ja suhelda otse kohalike elanikega. 2024. aastal avas EKP taas külastajatele uksed iga-aastase muuseumiöö raames. Samuti osales EKP Euroopa päeval (9. mail) Europafestil populaarse väljapanekuga, ja koos Frankfurdi raadio sümfooniaorkestriga korraldati EKP peahoones väga edukas Euroopa vabaõhukontsert, millel osales ligikaudu 17 000 inimest.

EKP ligipääsetavuse suurendamine

Kogu aasta vältel väisas EKP külastuskeskust kokku 21 325 inimest. Giidiga ekskursioonidel osales 12 798 külastajat ja loengutel 8527. Arvestades avalikkuse suurt huvi EKP peahoone arhitektuuri vastu, käivitati 2024. aasta juulis taas giidiga arhitektuuriekskursioonid, millest võttis osa 1040 külastajat. See on vaid murdosa neist, kes ekskursioonide vastu huvi tunnevad, kuid vähese mahutavuse tõttu on kohtade arv piiratud.

Et lihtsustada juurdepääsu EKP-le ja tema poliitikale – sealhulgas veebis –, uuendas EKP oma veebisaitide struktuuri, võttes kasutusele kasutajakeskse lähenemisviisi, et lihtsustada teabe otsimist. Lisaks loodi uus WhatsAppi kanal, et jõuda uute sihtrühmadeni. Seal jagatakse uudiseid, viktoriine ja muud interaktiivset sisu ning 2024. aasta lõpuks oli sel üle 90 000 jälgija. EKP kasutas nüüdki tehnoloogiat tagamaks, et avaldatud teave on arusaadav. Selleks töötatakse välja tehisintellektil põhinevat vahendit, mis lihvib kirjutiste stiili, ning Euroopa Komisjoni masintõlketeenuse eTranslation abil pakutakse mitmekeelsemat sisu.

Täht- ja aastapäevad annavad võimaluse juhtida avalikkuse tähelepanu EKP-le ja selle tööle ning selgitada, mida EKP teeb ja kuidas see inimesi mõjutab. 2024. aastal tähistati Euroopa pangandusjärelevalve asutamise 10. aastapäeva. Selle sündmuse tähistamiseks ajakohastati EKP külastuskeskuse pangandusjärelevalve teemalisi eksponaate. Möödunud aastal tähistas EKP taskuhäälingusaade viiendat aastapäeva spetsiaalse osaga „#AskECB“, kus vastati kodanike küsimustele. Ja EKP LinkedIni kanali jälgijate arv jõudis 500 000 inimeseni.

EKP läbipaistvuspoliitikat toetab üldsuse juurdepääsu kord. Selle eesmärk on soodustada avatust ja tugevdada EKP demokraatlikku legitiimsust, andes laiemale üldsusele võimalikult ulatusliku juurdepääsu EKP dokumentidele, tagades samal ajal EKP sõltumatuse ja toimimise kaitse.

EKP dokumentidele juurdepääsu taotluste arv suurenes 2024. aastal veidi (74 taotlust) võrreldes 2023. aastaga (73 taotlust). Taotlused hõlmasid endiselt paljusid teemasid, näiteks institutsioonilised ja juhtimisaspektid, keskpangandus ja järelevalve. Nagu ka 2023. aastal, esitati kõige rohkem taotlusi institutsiooniliste dokumentide, näiteks hankedokumentide puhul. Kooskõlas EKP võetud kohustusega tagada läbipaistvus tehti üldsuse juurdepääsutaotluste alusel avaldatud dokumendid üldjuhul EKP avaliku dokumendiregistri kaudu kõigile kättesaadavaks. Samuti ajakohastati 2024. aastal ülevaadet teemadest, mida EKP-le esitatud dokumentidele juurdepääsu taotlustes käsitletakse.

Et suurendada teadlikkust dokumentidele juurdepääsu reguleerivast õigusraamistikust ja edendada institutsioonis läbipaistvuse kultuuri, korraldas EKP teavitusalgatusi, mis olid mõeldud kõigile EKP töötajatele UNESCO rahvusvahelise teabele üldise juurdepääsu päeva tähistamiseks.

Euroopa Ombudsman ei tuvastanud ühtegi haldusomavoli juhtumit selles, kuidas EKP üldsuse juurdepääsuga seotud päringuid käsitles.

11.4 Töötajate võimestamine tipptasemel tööks Euroopa heaks

2024. aastalgi tegi EKP jõupingutusi, et edendada avatud töökultuuri ning dünaamilist, kaasavat ja toetavat töökohta, kus igal töötajal on võimalik näidata end parimast küljest. Käivitati mitu algatust, et parandada heaolu, karjääriarengut ning mitmekesisust ja kaasamist. EKP alustas ka üleminekut dünaamilistele tööruumidele. See on uus kontoriruumide ülesehitus, mis kajastab hübriid-, kaug- ja kontoritöö muutuvat keskkonda. Uutes põhimõtetes, nagu täielikult tasustatud eripuhkus lapsevanematele ja pikem puhkus hooldajatele, rõhutatakse EKP pühendumust õiglase keskkonna edendamisele. Loodi karjääriportaal, millega toetada töötajate arengut. See pakub liikuvusvõimalusi (töötajad saavad asutuse piires töökohti vahetada) ja juhendamist. Keskendumine mitmekesisusele ja kaasamisele on tõend edasipüüdlikest soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest ja algatustest, mis käsitlevad selle eri aspekte. Selle kõige kaudu soovib EKP luua töökoha, kus kõik töötajad tunnevad end väärtustatuna ja suudavad anda oma parima panuse Euroopa tulevikku.

Töökultuur ja -tingimused

EKP muudab oma tööruume, et kohaneda kaug- ja kontoritöö hübriidmudeliga. 2024. aastal astuti esimesed sammud dünaamilise töökeskkonna loomiseks, sealhulgas jagatud töölaudade suunas, et edendada paindlikkust, kaasamist ja koostööd, optimeerides samal ajal kontoriruumide kasutamist. Töötajate kaasamine on väga oluline, et luua töökeskkond, mis toetab üksikisikute mitmekesisust ja tööviise. Mõni meeskond on oma uute ruumide kavandamisega juba lõpule jõudnud ja kolib sinna 2025. aastal.

1. jaanuaril 2025 kehtestas EKP alates sellest kuupäevast sündinud või adopteeritud laste vanematele eripuhkuse. Esimese kolme aasta jooksul pärast sündi või adopteerimist on neil võimalik võtta 40 päeva tasustatud lisapuhkust. Üleminekumeetmega antakse alates 2022. aasta augustist sündinud või adopteeritud laste vanematele 20 päeva puhkust. Hooldajatele antavat eripuhkust pikendati kümne päevani aastas. Need olemasolevate hüvede täiendused rõhutavad EKP pühendumust töö- ja eraelu tasakaalule ning soolisele võrdõiguslikkusele ja kaasava töökoha edendamisele.

EKP seadis endiselt esikohale töötajate arvamuste ärakuulamise, et nende vajadusi paremini mõista. Küsitlustest saadud tagasiside põhjal tegi EKP algatusi, et edendada heaolu ja tugevdada probleemidest teatamise kultuuri. Näiteks aitasid fookusrühmad mõista heaolumurede algpõhjuseid ja leida neile lahendusi, teavituskampaaniad suurendasid teadlikkust paindlikest töövõimalustest ning seminaridel õpetati töötajatele ja juhtidele, kuidas tegutseda solvava käitumise korral.

Lisaks tehti töökohal väärkäitumisega tegelemise raamistiku tegevusvaldkondade ülene läbivaatamine, et teha menetlused selgemaks ja tõhusamaks ning tagada parem kaitse ja toetus.

2024. aastal viidi lõpule üldise töötasude kohandamise metoodika läbivaatamine. Metoodikas määratletakse, kuidas igal aastal EKP palku korrigeeritakse. Uus lähenemisviis põhineb Eurostati avaldatud andmetel, mis tagavad läbipaistvuse ja objektiivsuse.

Talendid ja karjääriareng

Karjääriareng on EKP prioriteet ja 2024. aastal käivitati uus karjääriportaal. See toimib keskse punktina, mille kaudu töötajad saavad uurida näiteks liikuvus- ja mentorlusvõimalusi. Portaal pakub ka töötajatele uut võimalust leida tööd omaenda organisatsioonis, et nad saaksid vahetada töökohti, liikuda horisontaalselt, laiendada oskusi ja täiustada oma professionaalseid võrgustikke. 2025. aastal lisatakse karjääriportaali uued funktsioonid, näiteks võimalus käia kolleegidele töövarjuks. Esimese kuue nädala jooksul pärast kasutuselevõttu kasutas karjääriportaali 1207 töötajat.

Seoses liikuvusega pakuti 2024. aastal käivitatud Schumani programmi kuuenda osa raames lähetusvõimalusena 39 projekti, mis võimaldasid töötajate vahetust EKP, riiklike pädevate asutuste ja riikide keskpankade vahel. Lisaks jätkas EKP spetsiaalse ühtse järelevalvemehhanismi vahetusprogrammi raames töötajate vahetamist mitme riikliku pädeva asutuse ja Euroopa institutsiooniga. 2024. aasta lõpus sõlmiti seitse vahetuskokkulepet nelja riikliku pädeva asutusega (Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank, Hispaania keskpank ja ACPR) ning kolme asutusega (Ühtne Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Meie töökeskkond muutub ja paneb meid üha rohkem proovile. Olemasolevate oskuste arendamine ja uute omandamine on väga oluline nii isikliku arengu kui ka organisatsioonilise edu jaoks. 2024. aasta õppeprogrammis keskenduti tehisintellektile, kliimariskidele ja juhtimisele. Tehisintellekti valdkonnas keskenduti teadlikkuse ja huvi suurendamisele: töötajaid innustati uurima, mis on tehisintellekt, ning alustama tehnoloogiate ja töövahendite katsetamisega. Kliimariskidega seotud õppeprogramm võimaldas Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajatel mõista selle mõju finantssüsteemile. Juhtide arendamise algatused hõlmasid igakülgset tagasisidet kõigi juhtimistasandite kohta ning esimest korda spetsiaalset arenguprogrammi meeskonnajuhtidele.

Mitmekesisus ja kaasamine

EKPs tähendab mitmekesisuse, kaasamise ja kuuluvuse kultuuri edendamine ühiseid jõupingutusi. Meie mitmekesisuse suurendamise ja kaasamistegevuse juhid pakuvad tuge ja annavad teemale kaalu, samal ajal kui mitmekesisuse ja kaasamise saadikud edendavad seda teemat tegevusvaldkondades koos kuue mitmekesisus- ja kaasamisvõrgustikuga, mis võimendavad alaesindatud rühmade häält. Mitmekesisuse ja kaasamise nõunik ja personaliosakonna meeskond ühendavad need tegevused mitmekesisuse ja kaasamise poliitika kujundamise ja pangas avatud dialoogi võimaldamise kaudu. Et kasutada ära meie ühiseid kogemusi ja teadmisi mitmekesisuse ja kaasamise vallas, korraldavad EKPS ning ühtse järelevalvemehhanismi arendus- ja innovatsioonivõrgustik regulaarseid kohtumisi, mis toovad meie institutsioonid sammu lähemale EKP huvide kajastamisele ja kodanike heaks üha paremate tulemuste saavutamisele.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks on EKP kehtestanud edasipüüdlikud soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ja võtnud vastavaid meetmeid. 2024. aastal moodustasid naised juhtivate kohtade töötajatest 33,3% (palgaastmed I–L) ja kõrgema juhtkonna tasandi töötajatest 37,3% (K–L palgaastmed), mis jäi 0,7 protsendipunkti võrra allapoole juhtivate kohtade ja kõrgema juhtkonna kohtade eesmärke. Kui vaadata juhtkonna ülesehitust, on viimase kümne aastaga tehtud olulisi edusamme. Siiski on endiselt probleemiks lõhe kaotamine ekspertide tasandil (palgaastmed F/G–G) ja meeskonnajuhtide tasandil (palgaaste H) (joonis 11.1). See rõhutab vajadust hoida sooline tasakaal meie strateegilises tegevuskavas tähtsal kohal.

2024. aastal tehti jõupingutusi, mis ei keskendunud enam pelgalt naiste toetamisele. Mehi hakati kaasama aruteludega, kus käsitleti soonorme, mehelikkust ja isapuhkust. Et edendada ja säilitada keskkonda, kus hinnatakse kõikide isikute individuaalset tausta, kogemusi ja võimeid, korraldati mitu seminari, mis keskendusid kaasavale käitumisele ja juhtimisele, LGBT+ inimeste kaasamisele, rassile, etnilisele päritolule ja liitlaseks olemisele.

EKP pühendas 2024. aasta ELi mitmekesisuse kuu rassile ja etnilisele päritolule, tehes koostööd välisekspertidega ning katsetades mentorlusprogrammi ja etnilis-rassilist vähemust esindavate töötajate fookusrühmi. Tugevate külgede ja parandamist vajavate valdkondade kohta kogutud teabe alusel pandi kokku juhtidele mõeldud rassilise kaasamise seminar.

Joonis 11.1

Meie töötajate lühiülevaade

11.5 Keskkonna ja kliimaga seotud probleemide lahendamiseks tehtava töö edendamine

Hiljutised edusammud kliimaökonoomikas ja modelleerimises näitavad, et jätkuvate kliimamuutuste kulud on oodatust tunduvalt suuremad. Osaliselt on selle põhjuseks ebapiisavad edusammud kliimamuutuste leevendamisel. Õigeaegne üleminek keskkonnahoidlikumale majandusele oleks märkimisväärselt vähem kulukas.^[94] Aastane üleilmne CO₂ heide on praegu kõigi aegade kõrgeimal tasemel ja teadlased eeldavad, et globaalne soojenemine ulatub sel sajandil 2,6–2,8 °C üle tööstusajastueelse taseme, isegi kui praegused poliitilised kohustused täidetakse. See on palju suurem kui Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 1,5 °C piirmäär.^[95] Seetõttu suureneb oht, et planeedi temperatuur tõuseb ja üleminek toimub liiga hilja. Lisaks mõjutab looduse seisundi halvenemine majandust ja toob kaasa finantsriskid. Kliima ja loodus on omavahel seotud ning EKP peab mõistma nende kombineeritud mõju majandusele ja finantssektorile, et oma volitusi tõhusalt täita.

EKP jätkas 2024. aastal tööd oma kliima- ja looduskavaga aastateks 2024–2025. Seda tööd koordineerib EKP kliimamuutuste keskus ning seda tehakse koostöös sisemiste sidusrühmade ning asjaomaste eurosüsteemi komiteede ja kliimafoorumitega. Kava tugineb varasematele saavutustele ning selles kirjeldatakse EKP nägemust, kuidas tegeleda kliimamuutuste ja looduse seisukorra halvenemise mõjuga oma volituste piires. Peale varem kokku lepitud meetmete edaspidise rakendamise^[96] määratletakse selles kolm valdkonda, millega tulevikus tööd teha: 1) üleminek keskkonnasäästlikule majandusele, 2) kliimamuutuste kasvanud füüsilise mõju mõistmine ja 3) loodusega seotud riske puudutava töö edendamine. Kliimamuutuste keskus on välja töötanud ka suutlikkuse edendamise algatused ning täiustanud eurosüsteemis sünergiat ühiste koolitusprogrammide, seminaride ja projektide kaudu. EKP töötajad on osalenud ka koolituskursustel ja seminaridel keskpangandusekspertide ja teiste eurosüsteemiväliste sidusrühmadega. EKP on aidanud kaasa kliimakava edendamisele rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikus (Network of Central Banks and Supervisors for Greening the Financial System, NGFS), finantsstabiilsuse nõukogus, Baseli pangajärelevalve komitees, Euroopa järelevalveasutustes ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga makse- ja arveldussüsteemide komitees, G7s, G20s, Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailmapangas.

Mis puudutab rahapoliitika rakendamist, siis laiendasid 2024. aasta juunis avaldatud esimesed kliimaga seotud finantsandmed eurosüsteemi ettevõtlussektori varade kohta aruande ulatust, kaasates äriühingute varade kõrval ka muud varaklassid. Aruanne hõlmab nüüd 99,7% kõigist rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatest varadest. Ettevõtlussektori varadega seostatud CO₂ heide – mille puhul on eurosüsteemi tegevus suunatud süsinikuheite vähendamisele, mis toetab Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist – kahanes edasi. Kuna 31. detsembri 2024. aasta seisuga lõpetati äriühingute võlakirjade reinvesteeringud, põhineb see vähendamine nende varade tähtajaprofiilil ja äriühingute endi tegevusel. EKP nõukogu leppis 2024. aasta mais kokku, et ettevõtlussektori varadele seatakse praeguses etapis heitkoguste vähendamise vahe-eesmärgid, et jälgida sisemiselt ettevõtete portfellide süsinikuheite vähendamise kulgu. Kui tuvastatakse kõrvalekalded soovitavast trajektoorist, hindab EKP nõukogu oma volituste piires vajadust võtta parandusmeetmeid igal üksikjuhul eraldi. Lisaks jätkas eurosüsteem kliimamuutustega seotud kaalutluste täiendavat arvessevõtmist oma rahapoliitilistes operatsioonides ning tõhustas oma riskihindamist ja -ohjamist. Näiteks kohaldavad eurosüsteemi keskpangad nüüd oma ühiseid krediidihindamise sisesüsteemide miinimumnõudeid kooskõlas 2022. aasta juulis võetud kohustusega.^[97]

Mis puudutab finantsstabiilsust ja stsenaariumianalüüse, siis EKP, ESRNi ja Euroopa järelevalveasutuste tehtud ühekordsest paketi „Eesmärk 55“ kliimastsenaariumi analüüsist nähtub, et üleminekuriski kahjud üksi ei ohusta tõenäoliselt ELi üldist finantsstabiilsust. Kui aga need riskid esinevad koos makromajanduslike šokkidega, võivad need suurendada finantsasutuste kahjumit. See nõuab kooskõlastatud poliitilist lähenemisviisi. EKP juhitud NGFSi töösuuna koostatud uued pikaajalised kliimastsenaariumid hõlmavad ajakohastatud kahjufunktsiooni, mis viib füüsilise riski negatiivsema hindamiseni, ja toonitab, kuidas väheambitsioonikas kliimapoliitika muudab ülemineku raskemaks.

EKP pangandusjärelevalve jätkas pankade vastavuse hindamist EKP järelevalveootustele seoses kliimaga seotud ja keskkonnariskidega. Kliima ja loodusega seotud riskide raamistikud on nüüd enamikus pankades üldjoontes olemas. Väikesel arvul pankadel ei ole aga kliima ja loodusega seotud riskide piisavaks ohjamiseks veel aluspõhimõtteid kehtestatud. Kui pangad kehtestatud tähtajaks nõudeid ei täida, võivad nad seista silmitsi sunniraha maksmisega.

Mis puudutab panust kliimaga seotud andmetesse, siis ajakohastati ja parandati 2024. aastal kõiki kolme EKP kliimastatistika näitajat (nimelt kestliku rahanduse, füüsiliste riskide ja CO₂ heite näitajat) (peatükk 7.2)

Iga-aastane kliimaga seotud finantsteave EKP rahapoliitikaga mitteseotud portfellide kohta ja keskkonnaaruanne annavad ülevaate EKP rahastatud heitkoguste CO₂ jalajäljest ja vähendamiseesmärkidest, samuti EKP enda tegevuse keskkonnamõjust ja eesmärkidest. 2024. aasta andmed EKP keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta avaldatakse 2025. aastal koos uue keskkonnajuhtimise programmiga aastateks 2025–2027.

2024. aastal jätkus töö europangatähtede keskkonnajalajälje vähendamise nimel. Muu hulgas võeti eesmärk minna 2027. aastaks täielikult üle mahepuuvillale, ning uuriti võimalusi, kuidas pikendada ringluses olevate pangatähtede eluiga ja võtta kasutusele alternatiivseid keskkonnasäästlikke jäätmete kõrvaldamise meetodeid (nt ringlussevõtt ja jäätmematerjali taaskasutamine). Tulevasi europangatähti töötatakse välja ökodisaini põhimõtetel. See tähendab, et keskkonnaaspekte võetakse arvesse pangatähtede väljatöötamise kõigis etappides (peatükk 6.3). Seoses elektrooniliste jaemaksetega ja täites oma rolli katalüsaatorina uuris EKP koostöös EKPSiga, kuidas vähendada makseprotsessi keskkonnajalajälge. Eurosüsteem on välja töötanud elektrooniliste jaemaksete esialgsed keskkonnaalased parimad tavad, keskendudes üksnes digimaksetele. Sama lähenemisviisi kasutatakse ka digitaalse euro projekti puhul, kus eurosüsteem keskendub keskkonnajalajälje vähendamisele kogu väärtusahela ulatuses. See hõlmab olemasolevate standardite kasutamist ja protsesside optimeerimist, protokollide kohaldamist energiatarbimise minimeerimiseks ning keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja andmete läbipaistvuse parimate tavade järgimist.

Peale varem kokku lepitud meetmete rakendamise hakkas EKP tegema aktiivsemat tööd kolmes valdkonnas (joonis 11.2).

Joonis 11.2

EKP kliimaga seotud töö fookusvaldkonnad 2024.–2025. aastal

EKP tegi edusamme keskkonnasäästlikumale majandusele ülemineku mõju mõistmisel ja käsitlemisel. EKP 2024. aasta juulikuisest pankade laenutegevuse uuringust nähtus, et laenutingimustes ja laenunõudluses võetakse kliimariske üha enam arvesse, eelkõige rohepöördeks tehtavate investeeringute rahastamisel. Analüüsist nähtus, et edusammudest hoolimata on Euroopas endiselt vaja märkimisväärseid keskkonnahoidlikke investeeringuid. EKPSi aruandes analüüsiti ülemineku struktuurseid tagajärgi tööviljakusele, samal ajal kui analüütilised panused, nagu näiteks majandusülevaate infokast kliimamuutustega seotud üleminekupoliitika makromajandusliku mõju kohta, tugevdasid EKP makromajandusliku modelleerimise raamistikku. EKP blogipostitusest nähtus, et energiamahukad ettevõtted kannatavad väikeste kasumimarginaalide all ja arutasid selle mõju rohepöördele. Rahapoliitika rakendamisega seoses kinnitas EKP nõukogu 2024. aasta märtsis, et kuna tegevusraamistiku eri konfiguratsioonid aitavad võrdväärselt tagada rahapoliitika kursi tõhusat rakendamist, peaks eurosüsteemi tulevase tegevusraamistiku ülesehitus hõlbustama EKP teisese eesmärgi saavutamist – eelkõige üleminekut rohemajandusele –, seadmata ohtu peamist eesmärki ehk hinnastabiilsust.

Seoses kliimamuutuste suurema füüsilise mõjuga uuris EKP, kuidas võtta seda mõju arvesse kliimastsenaariumides ja makromajanduslikes ettevaadetes. Muu hulgas uuriti temperatuurišokkide mõju euroala riikide inflatsioonile ja füüsiliste riskide võimendumist tarneahela seoste kaudu. Mis puudutab kliimamuutustega kohanemist, siis EKP ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldatud dokumendis kindlustuse kliimakaitse puudujääkide vähendamiseks võetavate meetmete kohta käsitleti Euroopa puudujäägi pakkumis- ja nõudluspoole põhjuseid ning visandati võimalikud sammud, millega asutada Euroopa looduskatastroofide kindlustuskaitse süsteem.

EKP avaldas loodusega seotud riske puudutava töö edendamise raames majandusülevaates infokasti ökosüsteemi teenuste kohta ning artikli looduse seisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju kohta, milles järeldati, et looduse seisundi halvenemine võib ohustada EKPSi aluslepingus sätestatud hinnastabiilsuse ja finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgi täitmist. Lisaks korraldas EKP koos Potsdami kliimamõju uurimise instituudi, NatureFinance’i ja Minnesota ülikooliga uuringud, mis rõhutasid, kui tähtsad on lõimitud loodus- ja kliimastsenaariumid, et saada täpsem ülevaade finants- ja majandusstabiilsust ohustavatest riskidest. EKP analüüsis ka loodusega seotud riskide õigusmõju keskpankadele ja järelevalveasutustele, nagu kirjeldati Frank Eldersoni kõnes looduse seisundi halvenemisest tulenevate riskide kohta.

12 Saage tuttavaks meie inimestega

Paljud 2024. aasta saavutused said võimalikuks tänu EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kolleegide koostööle. Eelkõige toetasid EKP nõukogu ja üldnõukogu otsustusprotsessis mitmesugused ekspertide komiteed. Need EKP ja EKPSi ekspertidest koosnevad komiteed annavad nõu oma pädevusvaldkondades. Selles peatükis selgitab mõni meie kolleeg, milline on tema roll komitees, kus ta osaleb. Samuti annavad nad ülevaate oma töökogemusest komitees ja üldisemalt EKPs.

Oscar Arce

Mul on au juhtida rahapoliitika komiteed ehk põhifoorumit, kus eurosüsteemi ja EKPSi eksperdid kokku saavad, et toetada EKP nõukogu ja üldnõukogu. Meie töö keskendub majandusarengu analüüsimisele ja selliste poliitiliste arutelude ettevalmistamisele, mis aitavad suunata otsuseid intressimäärade ja muude rahapoliitiliste meetmete kohta. Lihtsamalt öeldes aitame tagada, et meie poliitika hoiab inflatsiooni stabiilsena ja toetab euroala majandust.

Enne EKPsse tööle asumist olin Hispaania keskpanga majandus-, statistika- ja teadusuuringute peadirektor ning tegelesin majandusanalüüsi ja -prognoosiga. Samuti töötasin Hispaania väärtpaberituru komisjonis ja Hispaania peaministri majandusbüroos. Mul on majandusteaduse doktorikraad Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolist ning minu uurimistöö keskendus rahapoliitikale, finantsstabiilsusele ja makrotasandi majanduspoliitikale.

EKP majanduse peadirektoraadi juhtimine on nii au kui ka suur professionaalne proovikivi. EKP on olnud Euroopa majandus- ja rahaliidu stabiilsuse ja heaolu tugisammas alates selle loomisest. Teeme tihedat koostööd ülejäänud eurosüsteemiga ja meie töö on otsustava tähtsusega ka eelseisvatel aastatel. Kõige rohkem meeldib mulle oma töö juures pidev mõttevahetus andekate kolleegidega üle Euroopa.

Vabal ajal meeldib mulle koos perega Madridis olla ja avastada maailma mootorrattal.

Cornelia Holthausen

Ma olen finantsstabiilsuse komitee esimees. See on foorum, kus arutatakse finantsstabiilsuse riskide tuvastamise ja hindamisega seotud küsimusi ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika asjakohast kurssi.

Pärast doktorikraadi omandamist olin väga motiveeritud töötama Euroopa heaks. Asusin 1999. aastal EKPsse tööle teadustöö peadirektoraadi majandusteadlasena, keskendudes rahaturgudele ja maksesüsteemidele. Mul tekkis kiiresti huvi praktilise poliitilise töö vastu ja olin õnnelik, kui sain paar aastat hiljem likviidsusjuhina turutehingute peadirektoraadiga liituda. See oli finantskriisi ajal põnev koht. Analüüs ja kiired otsused käisid käsikäes ning tundsin, et kõigi meeskonnaliikmete töö avaldas tõepoolest mõju.

Hiljem asusin juhtivatele ametikohtadele finantsuuringute, turutehingute, majanduse ja lõpuks finantsstabiilsuse valdkonnas. EKPs ringi liikumine ja aastate jooksul eri meeskondadega nii paljude teemade kallal töötamine oli suurepärane kogemus. Ma nägin, et kogu institutsioon on väga kindlalt pühendunud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsuse peadirektoraadis keskendume makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika, finantsstabiilsuse ja finantsregulatsiooniga seotud terviklikule analüüsile ning poliitiliste nõuannete andmisele. Meie meeskond tuvastab ja jälgib kogu euroala finantssektori süsteemseid riske. Seejuures teeme tihedat koostööd riikide keskpankade, ühtse järelevalvemehhanismi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste EKP tegevusvaldkondadega. Meie töö on keeruline, aga pakub ka rahuldust, kui kõik töötavad ühise eesmärgi nimel.

Olen õnnelik ja uhke, et olen saanud nii kaua töötada institutsioonis, mis on Euroopa lahutamatu osa ning mis on olnud tugev ka rasketel aegadel. Ja ma tean, et Euroopa jääb ka järgmistel aastakümnetel kindlalt ühtseks.

Vitaliana Rondonotti

Ma olen alates 2017. aastast olnud statistikakomitee raportöör. Koordineerin EKPSi valdkondadevahelisi statistikaküsimusi, jälgin EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi statistika tööprogrammi rakendamist ning toetan esimeest komitee strateegilises juhtimises. Raportöörina veedetud aeg on olnud täis katsumusi, kuid rikastav. Olen töötanud statistika peadirektoraadis nelja peadirektori alluvuses ja olnud tunnistajaks statistika funktsiooni olulistele muutustele, mis on tingitud üha suurenevast andmevajadusest, uutest meetoditest, tehnoloogia kiirest arengust ja vajadusest teha tõhusat koostööd üha suurema hulga sidusrühmadega nii silmast silma kui ka virtuaalselt.

Kuna olen elanud ja õppinud eri riikides, siis hindan rahvusvahelist ja multikultuurset keskkonda ning olen suur rahvusvahelise koostöö pooldaja. Kui kuulsin Euroopa ühisraha projektist, olin vaimustuses võimalusest liituda sellise rahvusvahelise institutsiooniga nagu EKP ja töötada Euroopa heaks.

Pärast metoodilise statistika õpinguid asusin 2000. aastal tööle EKP statistika peadirektoraadis sesoonse korrigeerimise eksperdina. Alguses koostasin rahanduse koondstatistikat, kuid üsna varsti tekkis mul suur huvi osaleda uutes statistilistes algatustes, näiteks uurida kesksete krediidiregistrite ja muude uute andmeallikate kasutamist statistilistel eesmärkidel ning luua väärtpaberiosaluste statistika andmebaas, mis oli üks esimesi EKPSi üksikasjaliku statistilise teabe projekte.

Olen statistikakomitees töötamise üle uhke, aitan kaasa EKP poliitika kujundamise jaoks tähtsa ning kvaliteetse Euroopa statistika koostamisele. Annan oma panuse parema ja tugevama Euroopa loomisesse.

Sylvia Hildebrandt

Mina olen pangatähtede direktoraadi büroo vanemkoordinaator. Alates EKPga liitumisest 2017. aastal olen vastutanud pangatähtede komitee haldus- ja logistikakorralduse juhtimise eest. Selle komitee ülesanne on tagada, et eurosularaha oleks jätkuvalt laialdaselt kättesaadav, ligipääsetav ja aktsepteeritud nii maksevahendi kui ka väärtuse säilitajana ning et see jääks uuenduslikuks, turvaliseks ja keskkonnasäästlikuks.

Minu ülesanne on hõlbustada sujuvat teabevahetust esimehe, sekretäri ja komitee liikmete vahel ning ma hindan kõrgelt riigipiire ületavat koostööõhkkonda ja meeskonnavaimu.

Enne EKPd tegelesin erasektoris talentide haldamisega ja töötasin seejärel meeskonna assistendina. Mulle on alati meeldinud töötada inimestega ja korraldada üritusi ning mul on väga hea meel oma teadmisi ja oskusi EKPs rakendada. Mulle meeldib EKP mitmekesine ja rahvusvaheline keskkond ning kuna olen õppinud anglistikat, meeldib mulle iga päev oma keeleoskust praktiseerida. Olen pühendunud tugeva Euroopa toetamisele ja olen uhke, et saan oma tööga pangatähtede komitees sellele eesmärgile kaasa aidata.

Vabal ajal meeldib mulle õues olla, kas koeraga jalutada või mägirattaga sõita. Mulle ja mu partnerile meeldib avastada jalgrattaga meie kodukoha Odenwaldi kauneid maastikke.

Mul on hea meel EKP missioonile kaasa aidata ja ootan huviga võimalusi, mida tulevik toob.

Christian Barontini

Ma töötan sekretärina rühmas, mis ühendab kõigi EKPSi komiteede sekretäre. See tähendab tehnilise, logistilise ja strateegilise toe osutamist. Anname nõu komiteede tegevust reguleerivate eeskirjade kohta, tagame ühiste tulemuste sisu ja ajastuse ühtlustamise ning jälgime, kuidas komiteed reageerivad otsuseid tegevate organite taotlustele.

Minu esimene kogemus komiteedega pärineb minu keskpanganduskarjääri algusest, kui 1999. aastal euro kasutusele võeti. Osalesin Prantsusmaa keskpanga esindajana rahapoliitika komitee töörühmas. See aitas süvendada minu arusaamist Euroopa projektide telgitagustest ja sellest, kui oluline on kaasata ühiste seisukohtade leidmiseks riiklikke vaatenurki.

EKPga liitusin 2007. aastal rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraadi majandusteadlasena. Sellel ametikohal töötades toetasin EKP poliitiliste seisukohtade ettevalmistamist ELi institutsioonide kohtumiste ja foorumite jaoks Brüsselis. Hiljem siirdusin oma praegusele töökohale sekretariaadi peadirektoraati, kus koordineerin EKP otsuseid tegevate organite kohtumisi. Kogu selle aja jooksul olen osalenud aktiivselt ka sidekomitees, mis nõustab otsuseid tegevaid organeid kõigis sise- ja väliskommunikatsiooni küsimustes, näiteks kuidas kohaneda digivahendite areneva kasutamisega või seoses suurte projektide, näiteks 2021. aasta rahapoliitika strateegia läbivaatamise kommunikatsiooniaspektidega.

Euro on ainulaadne vääring, mis loodi majanduskasvu, stabiilsuse ja majandusliku integratsiooni edendamiseks Euroopas. Isegi minu tagasihoidlik panus sellise tähtsa ülesande täitmisesse paneb mind uhkust tundma.

Raamatupidamise aastaaruanne

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2024