Mis on TARGETi saldod?

24. juuli 2025

Aeg-ajalt võib meediakanalitest lugeda, et mõnel euroala riigil on suur negatiivne TARGETi saldo (kohustused), samal ajal kui teiste riikide saldo on positiivne (nõuded). On erinevaid teooriaid selle kohta, mida see tähendab. Ja mida õieti kujutavad endast TARGETi saldod?

Mis on TARGET?

TARGET (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) hõlmab mitut finantsturu infrastruktuuri teenust: T2 (maksete arveldamine), T2S (väärtpaberiarveldused) ja TIPS (välkmaksete arveldamine). Keskpangad ja kommertspangad kasutavad TARGETit eurodes tehingute arveldamiseks ning raha turvaliseks ja hõlpsaks ülekandmiseks nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. See on majanduse toimimiseks äärmiselt oluline.

TARGETi kontod on nii keskpankadel kui ka kommertspankadel.

Loe lähemalt T2 ja TARGETi teenuste kohta.

Mis on TARGETi saldod?

Lõimunud turul on raha pidevas liikumises, sealhulgas piiriüleselt. Iga euro teekond saab alguse ühest või teisest euroala riigist või EKPst, ent sellega ei pruugi selle asukoht piirduda.

Kahe riigi vahelist raha netovoogu (st saadud raha kogusumma miinus saadetud raha kogusumma) kajastatakse asjaomaste riikide keskpankade bilansis olenemata sellest, kas ülekande algatas kommertspank või keskpank. Nende rahavoogude kumuleerumisel aja jooksul moodustuvad TARGETi saldod. Ka EKP-l on TARGETi saldo, sest oma rahapoliitika rakendamisel teeb ta samuti piiriüleseid rahaülekandeid ja võtab neid vastu.

Selleks et hoida ära olukorda, kus igal euroala keskpangal on kõigi teiste euroala keskpankadega ja EKPga eraldi saldo, toimub iga päeva lõpus kõigi kahepoolsete TARGETi teenuste saldode lihtsustamine üheks saldoks EKPga.

Lühidalt võib öelda, et kui mõne riigi pangad on saatnud TARGETi kaudu piiriülestes tehingutes kokku rohkem raha, kui nad on selle kaudu saanud, on selle riigi keskpanga saldo negatiivne. Kui pangad aga on saanud rohkem, kui saatnud, on selle riigi keskpanga saldo positiivne. Kui tehtud ja saadud maksed on võrdsed, on selle keskpanga TARGETi saldo null.

Miks saadavad pangad raha teiste riikide pankadele?

Keskpangad ja kommertspangad teevad üksteisele TARGETi kaudu piiriüleseid makseid:

• teisest riigist saadavate kaupade, teenuste või finantsvarade eest tasumiseks kas enda või oma klientide nimel;

• piiriüleste rahaülekannete tegemiseks oma klientide nimel (rahasaadetis);

• vastastikku raha laenamiseks;

• rahapoliitika operatsioonide elluviimisel (nt sellised avaturuoperatsioonid nagu varaostud, mis võivad sisaldada piiriüleseid arveldusi);

• finantstagatiste müümisel ja ostmisel piiriüleses kontekstis.

Miks nimetatakse positiivset TARGETi saldot nõudeks ja negatiivset saldot kohustuseks?

See tuleneb raamatupidamis- ja bilansipõhimõtetest ning selle mõistmiseks tuleb meeles pidada järgmist.

1. Euroalal on kasutusel ühisraha, kuid kuna euroala koosneb paljudest riikidest, ei ole olemas ühte keskpanka, millel on euro jaoks üks bilanss. Selle asemel on iga riigi keskpangal oma bilanss.
2. Kui keskpank emiteerib raha, kajastub see tema bilansis. Raha kajastatakse bilansi kohustuste poolel (hoiusena), samal ajal kui varade poolel kajastatakse sellele rahale vastavaid varasid (ehk nõudeid), näiteks laenu.

Kui euroalal liigutatakse TARGETi kaudu raha, kajastab raha saava riigi keskpank seda raha oma bilansis täiendava kohustusena. Selliselt liigub siiski ainult kohustus, sest vastav vara jääb algse panga bilanssi.

Näiteks kui algselt Itaalias emiteeritud eurod liiguvad Saksamaale, siis on Saksamaa keskpangal raamatupidamise seisukohast lähtudes täiendav kohustus (raha), samal ajal kui vara jääb Itaalia keskpanka. See tähendab, et bilansid ei ole enam tasakaalus: Saksamaa keskpank vajab tasakaalustavat kirjet, mis kajastaks seda, et tema bilansis on nüüd algselt emiteeritust rohkem eurosid, kuid Itaalia keskpank vajab tasakaalustavat kirjet, mis kajastaks seda, et tema bilansis on nüüd algselt emiteeritust vähem eurosid. See tasakaalustav kirje ehk TARGETi saldo on Saksamaa keskpanga jaoks nõue (st vara) ja Itaalia keskpanga jaoks kohustus.

Rahaliidu tingimustes ei ole muidugi vahet ühes või teises riigis emiteeritud europangatähtede vahel. Ühes riigis emiteeritud europangatähe teekond ei pruugi piirduda selle riigiga. Iga rahaliidu oluline aspekt on see, et vääring võib vabalt ja takistusteta liikuda ühest riigist teise.

Miks TARGETi saldod finantskriisi ajal kasvasid?

Kommertspangad laenavad tavaliselt üksteisele raha rahaturu kaudu. 2008. aastal finantskriisi puhkedes kadus usaldus ja vähenes pankade valmisolek vastastikku laenu anda. See põhjustas rahaturu intressimäärade tõusu. Eriti puudutas see nende riikide kommertspanku, mida peeti haavatavamaks. Kui rahaturu intressimäärad kalduvad kõrvale EKP baasintressimääradest, muutub rahapoliitika vähem tõhusaks. Seepärast sekkusid EKP ja euroala riikide keskpangad, et tagada rahapoliitika sujuv ülekandumine kogu euroalal.

Kommertspangad said kõlbliku tagatise vastu laenata keskpangalt vajalikus ulatuses rahalisi vahendeid. Valdavat osa sellest kasutati kokkukuivanud piiriülese turupõhise rahastamise asendamiseks. Näiteks osa keskpangarahast, mille olid laenanud haavatavamaks peetavate riikide kommertspangad, kasutati selleks, et maksta tagasi rahalisi vahendeid, mis oli laenuks saadud vähem haavatavaks peetavate riikide kommertspankadelt. Seega ajavahemikus 2008–2012 TARGETi saldod kasvasid, kuna nii emiteeritud raha hulk kui ka netoarvestuses üle piiri liikunud raha hulk suurenes.

Alates 2015. aastast kuni 2022. aasta suve lõpuni suurenesid TARGETi saldod üldiselt taas, ehkki teistel põhjustel. Selle tõid kaasa EKP ja kõigi euroala riikide keskpankade rahapoliitilised otsused.

Milliste EKP ja euroala riikide keskpankade tegevuste tulemusel TARGETi saldod alates 2015. aastast kasvasid?

2015. aastal algatas EKP uue varaostukava ühena meetmetest, mille eesmärk oli toetada inflatsiooni naasmist tasemele, mis on kooskõlas EKP inflatsioonieesmärgiga ajal, kui inflatsiooninäitaja oli olnud sihttasemest püsivalt madalam. 2020. aasta märtsis pärast COVID-19 pandeemia puhkemist käivitas EKP pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava, et ohjeldada inflatsioonitempo aeglustumisega ja rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisega seotud riske. Nende varaostukavade raames ostsid kõigi euroala riikide keskpangad piiriüleselt mitmesuguseid varasid. See tähendas, et raha koguhulk suurenes taas, kuid seekord tulenes see kasv eurosüsteemi (st EKP ja euroala keskpankade) võetud meetmetest.

Sageli hoiavad keskpanga ostetavaid varasid teise (sh euroalavälise) riigi investorid, kellel on tavaliselt pangakontod mõnes euroala finantskeskuses, näiteks Frankfurdis, Luxembourgis või Amsterdamis.

Võtame näiteks olukorra, kus Hispaania keskpank ostis varaostukava raames võlakirja, mida hoidis investor, kelle pangakonto asus Frankfurdis. Selleks et raha jõuaks müüja pangakontole Saksamaal, pidi Hispaania keskpank tegema TARGETi kaudu piiriülese rahaülekande. Müüja pangakontot krediteeriti ja Saksamaa keskpank kajastas oma TARGETi nõude suurenemist, samal ajal kui Hispaania keskpangal kasvas TARGETi kohustus.

Kuna palju varasid osteti Saksamaal pangakontosid omavatelt investoritelt, suundusid rahavood Saksamaale. Seejärel jäigi raha püsima sellistesse riikidesse nagu Saksamaa, sest muude turvaliste investeeringute (näiteks omamaiste riigivõlakirjade) tootlus oli suhteliselt madal. Raha sellise kumuleerumise tulemusena kasvas Saksamaa keskpanga TARGETi nõue. Samal ajal suurenesid raha saatvate riikide kohustused.

Peale selle laiendas eurosüsteem pandeemiakriisi tõttu ka krediidiasutustele pakutavat rahastamist suunatud kolmanda seeria pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) kaudu, mis suurendas üldist kättesaadavat likviidsust ja lõi seega võimaluse TARGETi saldode edasiseks kasvuks.

Kas TARGETi saldode kasvu pärast ei ole siis vaja muretseda?

TARGETi saldod võivad olla oluline näitaja majanduses toimuva kohta, osutades raha liikumisele euroalal. Saldode kasvu mõjurid võivad siiski aja jooksul muutuda ning raha piiriülene liikumine on siiski rahaliidu üks põhijooni.

TARGETi saldod võivad mõnikord anda märku kitsaskohtadest (näiteks sellest, kui suur hulk raha voolab välja riigist, mille finantsolukord on muret tekitav). Sellisel juhul osutavad TARGETi saldode kõrval probleemile veel teisedki näitajad.

TARGETi saldode kasv riikides kuni 2022. aasta augustini oli peamiselt tingitud EKP rahapoliitikameetmetest, mille eesmärk oli toetada inflatsiooni naasmist EKP nõukogu inflatsioonieesmärgiga kooskõlas olevale tasemele ja tagada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine. Seega ei kasvanud TARGETi saldod sel ajal finantspingete tõttu.

Miks hakkasid TARGETi saldod 2022. aasta hilissuvel vähenema?

TARGETi kogusaldo – kõikide TARGETi nõuete või samaväärselt kõigi kohustuste summa – oli 2022. aasta augusti lõpus rekordiliselt ligikaudu 1,9 triljonit eurot. TLTRO-IIIga seotud operatsioonid hakkasid tähtaeguma alates 2022. aasta septembrist ning 2022. aasta oktoobris teatas EKP TLTRO-III operatsioonide tingimuste muutmisest, et tagada järjepidevus rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga. Kohanduste tulemusel saadi pankadelt suuri tagasimakseid, mis aitasid vähendada pangandussüsteemi ülelikviidsust, ja see tõi omakorda kaasa väiksemad TARGETi saldod. Alates 2023. aasta juulist lõpetas eurosüsteem ka reinvesteeringud varaostukava raames. Erinevalt netovaraostudest ei too võlakirjade omanikuks oleva riigi keskpangaga samas riigis asuvate üksuste emiteeritud väärtpaberite lunastustähtaegade saabumine kohe kaasa piiriüleseid tehinguid. Kui näiteks saabub valitsemissektori emiteeritud väärtpaberite lunastustähtaeg, siis kaasnevad sellega valitsussektori maksed asjaomase riigi keskpangale. Seetõttu ei mõjuta varaostukava raames tähtaeguvate väärtpaberite reinvesteerimata jätmine otseselt TARGETi saldosid. Mõju võib siiski avalduda kaudselt, kui ostetakse uusi võlakirju, mida valitsused peavad emiteerima lunastamismaksete rahastamiseks välisriikide üksuste puhul. 2024. aasta lõpus oli TARGETi kontode kogusaldo ligikaudu 1,6 triljonit eurot.